1 Reis 18

Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 E kwaivila yam bogwa leiwokuva, olumoulela kwaitolula taitu waigigi ititokaia, Guyau ikaibiga baisa Ilaitia kawala, “Kula kuvalapula omatala guyau Eyabi, e yeigu bawitali kuna bikuni valu.”
1 Algum tempo depois, no terceiro ano da seca, o S enhor disse a Elias: “Vá apresentar-se ao rei Acabe. Diga-lhe que enviarei chuva”.
2 E Ilaitia ivitouula biloula bila.
2 Elias foi apresentar-se a Acabe. A fome era severa em Samaria.
3 e Eyabi idou taitala yagala Obedaia bimakaia. Matauna Obedaia kala todabala ligisa makwaina. (Obedaia matauna totapwaroru mokwita baisa Guyau.
3 Acabe mandou chamar Obadias, o administrador do palácio. (Obadias temia profundamente o S enhor .
4 E matutona minana Yesebeli eikatumati matausina Guyau la tovitoubobuta, e matauna iyosi tailakatutala kasi bawa ivigaki kwaitala boda tailuwolima e kwaiyuwela boda tailuwolima, e ikatupwani mabudosina wa lagi, e tuta komwaidona matauna Obedaia iuvakoma matausina.)
4 Certa vez, quando Jezabel havia tentado matar todos os profetas do S enhor , Obadias escondeu cem deles em duas cavernas. Colocou cinquenta em cada caverna e forneceu alimento e água para eles.)
5 Eyabi ikaibiga baisa Obedaia, kawala, “Ibodaida bitala tavakawoli komwaidona sopi iluyelu deli komwaidona waya mapilana valu, e bitagisi kidamwa bitabani mnumonu bibodi wosa deli miuli bimwamovasi, e taga bitavakaligaisi natana da maunasi.”
5 Acabe disse a Obadias: “Precisamos ir a todas as fontes e vales na terra. Quem sabe encontraremos pasto suficiente para salvar pelo menos alguns de meus cavalos e mulas!”.
6 Matausina kasitaiyu inagaisi ammapilana valu taitala taitala bila inevi, e itokaiasi ilosi ituwoli keda ituwoli keda. (map) Israel in time of Elijah|src="HK39b" size="col" ref="18.1"
6 Então dividiram o território entre si. Acabe foi para um lado, e Obadias, para o outro.
7 E Obedaia ililoula ola keda, e matauna saina nanakwa ibodi Ilaitia e ivitusi matauna. Ikululu ikavagina omatala matauna, e ikatupoi kawala, “Tomoya, ki, mokwitala yoku ke?”
7 Enquanto Obadias caminhava, viu de repente Elias vindo em sua direção. Ao reconhecê-lo, Obadias curvou-se diante dele com o rosto no chão. “É o senhor mesmo, meu senhor Elias?”, perguntou.
8 Ilaitia ivitakauloki, “E, mayeigula Ilaitia. Ka, kula kuluki kam tokugwa matauna m guyau kawam yeigu baisa ka!”
8 “Sim, sou eu”, respondeu Elias. “Agora vá e diga ao rei: ‘Elias está aqui’.”
9 E Obedaia ivitakauloki kawala, “Mwa, avai pakulaga lavagi mwada bukukwasalaigu oyamala guyau Eyabi mwada bikatumataigu?
9 Obadias, porém, protestou: “Que mal lhe fiz para que me envie para morrer nas mãos de Acabe?
10 Alivala biga katotila mwau omatala Guyau tomomova, matauna m Yaubada, guyau ininevaim ovalu watanawa komwaidona olopola avai kabokwaraiwaga avai kabokwaraiwaga ovalu watanawa goli. E avai tuta taitala guyau bilivala kidamwa yoku gala kusisu ola valu, e guyau Eyabi biluki matauna ibodi bilivala biga katotila mwau kidamwa gala gagabila bibanaim.
10 Pois, tão certo como vive o S enhor , seu Deus, o rei o procurou em todas as nações e reinos da terra, de uma extremidade à outra. E cada vez que lhe diziam: ‘Elias não está aqui’, o rei Acabe fazia o rei daquela nação jurar que tinha falado a verdade.
11 E mitaga baisa tuta magim bala aluki mwada yoku kusisu baisa kadai!
11 E agora o senhor diz: ‘Vá e diga ao rei: Elias está aqui’.
12 Ammakawala kidamwa avai tuta basilavaim e Guyau la baloma bilauwaim valu ituwoli? Balukiga Eyabi lokusisu baisa. E kidamwaga gala bibanaim - ka, eimati wala bikatumataigu! Mwa, kululuwai atugwalaigu baisa Guyau igau gwadi yeigu e leima lagaila.
12 Mas, assim que eu o deixar, o Espírito do S enhor o levará embora, sabe-se lá para onde, e quando Acabe chegar e não o encontrar, ele me matará. E, no entanto, tenho servido fielmente ao S enhor toda a minha vida.
13 Ki gala kulagi matutona Yesebeli ikikatumati Guyau la tovitoubobuta, e yeigu lakatupwani wa lagi kasi bawa lakatutala. Lavigaki budotala tailuwolima e buduyuwela tailuwolima, e avakoma kaula deli sopi.
13 Ninguém lhe falou da ocasião em que Jezabel tentou matar os profetas do S enhor ? Escondi cem deles em duas cavernas e lhes forneci alimento e água.
14 E ammakawalaga lokuwitalaigu balokaia guyau e baluki mwada yoku Ilaitia kusisu baisa? Ka, matauna eimati wala bikatumataigu.”
14 E agora o senhor diz: ‘Vá e diga ao rei: Elias está aqui’. Se eu fizer isso, certamente Acabe me matará!”.
15 Ilaitia ivitakaula kawala, “Ka, alivala biga katotila mwau omatala Guyau Topeuligaga, matauna lauwotitali, kidamwa yeigu titoulegu balokaia guyau wa yam lagaila.”
15 Mas Elias disse: “Tão certo como vive o S enhor dos Exércitos, em cuja presença estou, hoje mesmo me apresentarei ao rei Acabe”.
16 Mapaila Obedaia ilokaia guyau Eyabi iluki matauna makawala, e Eyabi nanakwa ila bibodi Ilaitia.
16 Então Obadias foi dizer a Acabe que Elias tinha vindo, e Acabe saiu para encontrar-se com Elias.
17 Tutala Eyabi igisi matauna, e ikaibiga, “Ka, mayokula kuyomituli pakula olopola Isireli!”
17 Quando Acabe o viu, disse: “É você mesmo, perturbador de Israel?”.
18 E Ilaitia ivitakauloki kawala, “Yeigu gala ayomituli pakula olopola Isireli, yokula som tamam kuyomitulaisi kami pakula. Uula yoku kukoulovi Guyau Yaubada la karaiwaga e lokutapwaroru baisa tokolu Beali.
18 “Não causei problema algum a Israel”, respondeu Elias. “O senhor e sua família é que são os perturbadores, pois se recusaram a obedecer aos mandamentos do S enhor e, em vez disso, adoraram imagens de Baal.
19 Baisa tuta bukuluki komwaidona tomota olopola Isireli kidamwa bibodaigusi wa Koya Kamela. Bukumai matausina tailakatuvasi tailuwolima la tovitoubobuta Beali, deli matausina tailakatuvasi la tovitoubobuta minana yaubada Aserai, mabudosina goli giyouvila Yesebeli ipipilasi.”
19 Agora, convoque todo o Israel para encontrar-se comigo no monte Carmelo, além dos 450 profetas de Baal e os 400 profetas de Aserá que comem à mesa de Jezabel.”
20 Mapaila Eyabi iwitali biga baisa komwaidona mina Isireli, deli mabudona la tovitoubobuta Beali, kidamwa komwaidosi bisigugulasi wa Koya Kamela.
20 Acabe convocou todo o povo de Israel e os profetas para se reunirem no monte Carmelo.
21 E Ilaitia ilokaia tomota, e ikaibiga kawala, “Ki, desi wala bikikaiyu ninami e gala bukuvamomtasi baisa avai yaubada ke? Kidamwa Guyau matauna Yaubada, ibodi wala bukutapwarorusi baisa matauna. E kidamwaga Beali minana Yaubada, bwaina wala bukutapwarorusi baisa minana.” Mitaga tomota gala wala avaka ilivalasi.
21 Elias se colocou diante do povo e disse: “Até quando ficarão oscilando de um lado para o outro? Se o S enhor é Deus, sigam-no! Mas, se Baal é Deus, então sigam Baal!”. O povo, contudo, ficou em silêncio.
22 Oluvi Ilaitia ikaibiga kawala, “Ka, Guyau la tovitoubobuta agumwaleta wala yeigu lakesa, mitaga Beali la tovitoubobuta kasi bawa tailakatuvasi tailuwolima.
22 Então Elias lhes disse: “Sou o único que resta dos profetas do S enhor , mas Baal tem 450 profetas.
23 Kumaiyaisi nayu bulumakau nammwala, e Beali la tovitoubobuta biyosisi natana bikatumataisi, e biyalaisi bisailisi wa kai okabolula, mitaga gala bivakataisi kovala. E yeigula bavigaki makawala baisa nayuwela bulumakau.
23 Agora, tragam para cá dois novilhos. Que os profetas de Baal escolham um deles, cortem o animal em pedaços e o coloquem sobre a lenha do altar, mas não ponham fogo na lenha. Eu prepararei o outro novilho e o colocarei sobre a lenha no altar, mas não porei fogo na lenha.
24 E Beali la tovitoubobuta binigadasi baisa si yaubada, e yeigu banigada baisa Guyau, e ammatauna wala biwitali kova paila mapula la nigada la tovitoubobuta - e, matauna goli Yaubada.”
24 Então invoquem o nome de seu deus, e eu invocarei o nome do S enhor . O deus que responder com fogo, esse é o Deus verdadeiro!”. E todo o povo concordou.
25 E oluvi Ilaitia ikaibiga baisa Beali la tovitoubobuta kawala, “Ka, yokomi saina kami tobidubadu, mapaila kukwauwaisi natana bulumakau namwala, e bukukwatubaiasabogwasi. E, bukunigadasi baisa mi yaubada, mitaga gala bukuvakatasi kova wa kai.”
25 Então Elias disse aos profetas de Baal: “Comecem vocês, pois são muitos. Escolham um dos novilhos, preparem-no e invoquem o nome de seu deus. Mas não ponham fogo na lenha”.
26 E mapaila matausina ikauwaisi bulumakau minana leimiakaisi e ikatubiasaisi, e oluvi ininigadasi wala baisa Beali tatoula wala itouwota kalasia. Matausina iukuwakulasi kawasi, “Beali, kumapu ma nigadasi!” E matausina ikikaiwosisi wala ititavinaisi makwaina kabolula leivagaisi. Mitaga gala wala ima mapula.
26 Eles prepararam um dos novilhos e o colocaram sobre o altar. Invocaram o nome de Baal desde a manhã até o meio-dia e gritavam: “Ó Baal, responde-nos!”, mas não houve resposta alguma. E dançavam em volta do altar que haviam feito.
27 E bogwa eilalai, Ilaitia ivitouula iyosokani matausina kawala, “Kunigadasi, kukwaigivakavekasi tuvaila! Minawena natana yaubada, kadai! E kaina goli eimimi, adoki kaina leila ivasoyai, e kaina goli leila ikwaidadina! E adoki kaina leimmasisi, mapaila ibodi bukuvigulaisi minana bitokaia, kadai!”
27 Por volta do meio-dia, Elias começou a zombar deles: “Vocês precisam gritar mais alto”, dizia ele. “Sem dúvida ele é um deus! Talvez esteja meditando ou ocupado em outro lugar. Ou talvez esteja viajando, ou dormindo, e precise ser acordado!”
28 Mapaila Beali la tovitoubobuta ikaigivakavekasi inigadasi, deli itagulugweilisi uwosi wa kema deli okutou, makawala goli bubunela si tapwaroru, tatoula wala ibusi buyavisi.
28 Então gritaram mais alto e, como era seu costume, cortaram-se com facas e espadas, até sangrarem.
29 E matausina ikikaluvalovasi deli idouukuwakulasi wala itovila kalasia, mitaga gala wala sitana mapula ima, e deli gala avai kaigila ilagaisi.
29 Agitaram-se em transe desde o meio-dia até a hora do sacrifício da tarde, mas não houve sequer um som, nem resposta ou reação alguma.
30 E oluvi Ilaitia iluki tomota kawala, “Kumaisi katitaikinegu.” E komwaidosi wala isigugulasi gulitinidesi, itoulaisi matauna itopataisi. E matauna ivitouula bivigivau makwaina kabolula paila Guyau, makwaina omitibogwa eikaligeiyai eikapusi.
30 Então Elias disse ao povo: “Venham aqui!”. Todos se reuniram em volta dele enquanto ele consertava o altar do S enhor que havia sido derrubado.
31 Matauna Ilaitia ikau kweluwotala kwaiyu dakuna, e kwaitala kwaitala ikibuboti dalatala metoya dilaluwotala dilayu madilasina Yekobe litula, matauwena goli Guyau eivabu kala kavilevi maigana Isireli.
31 Pegou doze pedras, uma para cada tribo dos filhos de Jacó, a quem o S enhor disse: “Teu nome será Israel”,
32 E metoya makwaisina dakuna ikaliaiki makwaina kabolula paila kabotapwaroru baisa Guyau. E matauna ikeli utuwotu itavini itapatu kabolula sopi, kala vakaila iboda yaluwotala yavasi lukwava.
32 e com elas reconstruiu o altar em nome do S enhor . Depois, cavou ao redor do altar uma valeta com capacidade suficiente para doze litros de água.
33 E matauna ikatubiasi kai isaili odabala kabolula, e iyali bulumakau e isisaili makabilasina odabala kai. Ikaibiga kawala, “Kugolaisi sopi biboda kwelavasi bolu e kuyopwatutaisi kabolula deli kai.” E matausina ivagaisi makawala.
33 Empilhou lenha sobre o altar, cortou o novilho em pedaços e colocou os pedaços sobre a lenha.
34 E matauna ikaibiga, kawala, “Kuvigivauwaisi!” E matausina bogwa ivagaisi tuvaila. E sivitolula ikaibiga, kawala, “Kuvigivauwaisi tuvaila!” E matausina bogwa ivagaisi makawala.
34 Depois que fizeram isso, disse: “Façam a mesma coisa novamente”. Quando terminaram, ele disse: “Agora façam o mesmo pela terceira vez”. Eles seguiram sua instrução,
35 E sopi ititayelu itavini itapatu okabolula, e deli goli ivakasau makwaina utuwotu.
35 e a água corria ao redor do altar e encheu a valeta.
36 E bogwa iboda kala tuta paila koyavi kala lula, e tovitoubobuta Ilaitia ivalapula okabolula e inigada kawala, “Mwa Guyau Yaubada, yoku Eberaam, Aisake deli Yekobe si Yaubada. Mwa! kuvigakaim bisimokwitasi yoku goli mina Isireli si Yaubada. E tuvaila bisimokwitasi kidamwa yeigu goli m touwata, e avaka baisa lauvagi makawala m kwaraiwaga.
36 Na hora costumeira de oferecer o sacrifício da tarde, o profeta Elias se aproximou do altar e orou: “Ó S enhor , Deus de Abraão, Isaque e Jacó, prova hoje que és Deus em Israel e que sou teu servo. Prova que fiz tudo isso por ordem tua.
37 E kumapu ulo nigada. Mwa Guyau! Kumapu ulo nigada, e mabudona tomota bikatetasi yoku Guyau kidamwa yoku goli Yaubada mokwita, e kidamwa yoku kukwaimilivau matausina baisa yoku.”
37 Ó S enhor , responde-me! Que este povo saiba que tu, ó S enhor , és o verdadeiro Deus e estás buscando o povo de volta para ti!”.
38 E Guyau iwitali kova ima e ivakakovi baisa lula deli kai, deli dakuna, e deli goli ivakai pwaipwaia e ivakapakali sopila utuwotu.
38 No mesmo instante, fogo do S enhor desceu do céu e queimou o novilho, a madeira, as pedras e o chão, e secou até a água da valeta.
39 E avai tuta tomota igisaisi makawala, komwaidosi ikapusisi opwaipwaia e ikatubausi kawasi, “Woou, Guyau matauna Yaubada. Guyau kalamwaleta wala Yaubada!”
39 Quando o povo viu isso, todos se prostraram com o rosto no chão e gritaram: “O S enhor é Deus! Sim, o S enhor é Deus!”.
40 E tovitoubobuta Ilaitia ikaraiwogi tomota kawala, “Kuyosisi Beali la tovitoubobuta, e gala bukutagwalasi taitala bisakaula!” E tomota iyosisi komwaidosi matausina, e Ilaitia ikugwai matausina ilosi wa Waya Kisoni e ikatumati mabudona Beali la tovitoubobuta.
40 Então Elias ordenou: “Prendam todos os profetas de Baal. Não deixem nenhum escapar!”. O povo os prendeu, e Elias os levou para o riacho de Quisom e ali os matou.
41 Oluvi Ilaitia ikaibiga baisa guyau Eyabi, kawala, “Baisa tuta bukula kukwam. Yeigu lalagi butula kuna leima.”
41 Em seguida, Elias disse a Acabe: “Vá comer e beber, pois ouço uma forte tempestade chegando”.
42 E avai tuta Eyabi ila ikamkwam, Ilaitia imwena odabala Koya Kamela, e baisa ikavagina opwaipwaia deli pwanetala igilivitau okwaitutula.
42 Acabe foi comer e beber. Elias, porém, subiu ao topo do monte Carmelo, prostrou-se até o chão com o rosto entre os joelhos e orou.
43 Ikaibiga baisa la touwata, kawala, “Bukula kugisi bolita.”
43 Depois, disse a seu servo: “Vá e olhe na direção do mar”. O servo foi e olhou, depois voltou e disse: “Não vi nada”. Sete vezes Elias mandou que ele fosse e olhasse.
44 E makwaina liloulimela lilouyuwela ikaimilavau ikaibiga kawala, “Bogwa lagisi pilatala lowalowa pilakekita makawala kala vakaila taitala tau yamala, eigibalapula metoya obolita.”
44 Por fim, na sétima vez, o servo lhe disse: “Vi subir do mar uma pequena nuvem, do tamanho da mão de um homem”. Então Elias lhe disse: “Vá depressa dizer a Acabe: ‘Apronte seu carro e volte para casa. Se não se apressar, a chuva o impedirá!’”.
45 E gala imomwa, lowalowa ikuboli labuma, e yagila ivitouula biuuu, deli kuna kunoveka ivitouula bikapusi. Eyabi isila olumoulela la waga kaibibiu e ikaimilavau mapilana Yesireeli.
45 Em pouco tempo, o céu ficou escuro com nuvens. Um vento forte trouxe uma grande tempestade, e Acabe partiu em sua carruagem a toda velocidade para Jezreel.
46 E Guyau la peula isikaili Ilaitia, e matauna isipu kala kakapula isipukikiti okuvalila, e isisakaula wala omatala Eyabi, avai tuta ivalapulasi Yesireeli.
46 Então o S enhor concedeu força extraordinária a Elias. Ele prendeu a capa no cinto e correu à frente do carro de Acabe até a entrada de Jezreel.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Reis 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.