Mateus 21
The New Testament in Kharam (KFW) vs VC
1 Jisu khat-um asiamruoi ngai'n Jerusalem inheinaiya Olives Chingnga kaom Bethphage kha inheitung, halli Jisu'n asiamruoi inni ngaikha inmatiang aleitirjei.
1 Aproximavam-se de Jerusalém. Quando chegaram a Betfagé, perto do monte das Oliveiras, Jesus enviou dois de seus discípulos,
2 “Ningma tiangnga kaom khuokhan siru, halli nangni'n salungdai apui koolla inkhit ateii inkhat jomuningte. Inmani kha suut inlang keidiang hongruoiru.
2 dizendo-lhes: Ide à aldeia que está defronte. Encontrareis logo uma jumenta amarrada e com ela seu jumentinho. Desamarrai-os e trazei-mos.
3 Halli tuka-ang inkhat in anarakel inchu, ‘Pumi khan inmani hi inliingnasik aom’; ama diang tipiru, halli ama'n inmani kha khawapha takkhan aheimasuosik eii.”
3 Se alguém vos disser qualquer coisa, respondei-lhe que o Senhor necessita deles e que ele sem demora os devolverá.
4 Hiwa kasuok rakip hi Pathian chongkachoipa ileiril kha huui ahongtung nasik eii:
4 Assim, neste acontecimento, cumpria-se o oráculo do profeta:
5 “Zion sanu ngaidiang rilpiru,
5 Dizei à filha de Sião: Eis que teu rei vem a ti, cheio de doçura, montado numa jumenta, num jumentinho, filho da que leva o jugo {Zc 9,9}.
6 Khawa jarra siamruoi ngai'n insi ah Jisu'n angme inmani diang thoru itikha injuothojei:
6 Os discípulos foram e executaram a ordem de Jesus.
7 inmani'n salungdai apui li ateii inhongruoi, inchungnga inpuon indaaplikhan Jisu inleimin-ong.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho, cobriram-nos com seus mantos e fizeram-no montar.
8 Mipui katam khat in inpuondiar lamchungnga intha, lekkhat in thingbuo intukthaak ah lamchungnga inleitha.
8 Então a multidão estendia os mantos pelo caminho, cortava ramos de árvores e espalhava-os pela estrada.
9 Halli Jisu matiangnga kasili anuk tiangnga kasi mipui ngai'n inhongkheek, “Hosanna David Sapa! Pumi ramingnga akajuo amakha arawaan atha! insaang khet ah Hosanna.” Minpkla 118:25,26
9 E toda aquela multidão, que o precedia e que o seguia, clamava: Hosana ao filho de Davi! Bendito seja aquele que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto dos céus!
10 Jisu'n Jerusalem aluut phakhan, khuopui pumpui kha rasa in aleisip. “Ama hi tume?” tia mipui'n inleirakel.
10 Quando ele entrou em Jerusalém, alvoroçou-se toda a cidade, perguntando: Quem é este?
11 “Ama hi Galileeya kaom Nazareth ah inphut Pathian chongkachoi Jisu kha eii,” tia mipui ngai'n inleimasang.
11 A multidão respondia: É Jesus, o profeta de Nazaré da Galiléia.
12 Jisu'n Biak-inn aluutli khanna karacho li kajuor mi rakip ngaikha aleipuutsuok. Ama'n sialchuoi kamakoi ngai khamtuol halli pharbali kajuor ngai in-ongna lukham ngaikha aleimalet aleimakhup pijei,
12 Jesus entrou no templo e expulsou dali todos aqueles que se entregavam ao comércio. Derrubou as mesas dos cambistas e os bancos dos negociantes de pombas,
13 halli inmani diang ati, “Kei ka-inn hi Pathian nina inn intia inkoisik eii.” Takkha nangni'n inruup katho ngai omna ningmin ejei! Isa 56:7; Jer 7:11
13 e disse-lhes: Está escrito: Minha casa é uma casa de oração {Is 56,7}, mas vós fizestes dela um covil de ladrões {Jr 7,11}!
14 Khawa suoli mitkacho li kekakiak ngai'n Biak-inna ama koolla inleihong, halli ama'n aleimindam.
14 Os cegos e os coxos vieram a ele no templo e ele os curou,
15 Thiampu kalian li Dan ocha ngai'n Jisu itho chuon inlak ngai halli naipang ngai'n Biak-inna “Hosanna David Sapa!” intia inkheek kha inmupha inraangnga Jisu diang inheiti,
15 com grande indignação dos príncipes dos sacerdotes e dos escribas que assistiam a seus milagres e ouviam os meninos gritar no templo: Hosana ao filho de Davi!
16 “Angme inmani'n inti nang najetbo?”
16 Disseram-lhe eles: Ouves o que dizem eles? Perfeitamente, respondeu-lhes Jesus. Nunca lestes estas palavras: Da boca dos meninos e das crianças de peito tirastes o vosso louvor {Sl 8,3}?
17 Jisu'n inmani amathaanna halli Bethany khuopui tiang asiya, khawa munkhan zaankhat ajuoriakjei.
17 Depois os deixou e saiu da cidade para hospedar-se em Betânia.
18 Ziingkhuo ahongwar pha, khuopuitiang aheikirna lamma, ama awon aleichaampi.
18 De manhã, voltando à cidade, teve fome.
19 Ama'n lamkoolla kamoong theichang kuungkhat aleimu halli aleisi, takkha abuo elekleiya akara khat-um khawakhan leimumak. Khawa jarra ama'n theichang kuung diang khan ati, “Nang angtikniteii inra khaimaro!” Khawapha takkhan theichang kuungkha ajuochar jei.
19 Vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas só achou nela folhas; e disse-lhe: Jamais nasça fruto de ti!
20 Hiwahi asiamruoi ngai'n inleimu halli inleingak. “Angtho thoa hituk innoot ah theichang kuung hi icharme?” tia inmani'n inleirakel.
20 E imediatamente a figueira secou. À vista disto, os discípulos ficaram estupefatos e disseram: Como ficou seca num instante a figueira?!
21 Jisu'n inmani diang aleimasang, “Kei'n nangnidiang inthiangnga kanati, khachu nangni'n inngamna ningneiya halli ning inngamsammak jei inchu, kei'n theichang kuungnga kitho angnga nangni innum kheella thomator ningte. Hiwa bit eleiya, nangni'n hiwa ching diang um, ‘Inphuk inlang natheinuo ah tuipui son juota-taro nati innum,’ khawakha inthosik eii. Matt 17:20; 1 Cor 13:2
21 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos declaro que, se tiverdes fé e não hesitardes, não só fareis o que foi feito a esta figueira, mas ainda se disserdes a esta montanha: Levanta-te daí e atira-te ao mar, isso se fará...
22 Nangni'n ning inngamna inchu, Pathian diang angme ningnikha ningmusik eii.”
22 Tudo o que pedirdes com fé na oração, vós o alcançareis.
23 Jisu'n Biak-inn tiang ahongkirra; halli ama'n aleiminchu, thiampu kalian khat-um uparup ngai'n amadiang inhongnga inhongti, “Hiwa ngaihi ang thomatorna naneiya nithome? Tu-in hika-ang thomatorna anapeme?”
23 Dirigiu-se Jesus ao templo. E, enquanto ensinava, os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo aproximaram-se e perguntaram-lhe: Com que direito fazes isso? Quem te deu esta autoridade?
24 Jisu'n aleimasang, “Kei'n chongkhat narakel kate, halli nangni'n ningna masang inchu, Kei innum hiwa rakip ngaihi ang thomatorna kaneiya kithome ti narilpi kate.
24 Respondeu-lhes Jesus: Eu vos proporei também uma questão. Se responderdes, eu vos direi com que direito o faço.
25 John in baptize ileitho kha hu makheiyame: Pathian makheiyabe emakli miring makheiyabe?”
25 Donde procedia o batismo de João: do céu ou dos homens? Ora, eles raciocinavam entre si: Se respondermos: Do céu, ele nos dirá: Por que não crestes nele?
26 Halli ‘Miringnga inphut eii niti inchu,’ eini'n mipui ngaikha nichi, ajarchu inmani rakip in John hi Pathian chongkachoi inkhat eii tia inleilei.”
26 E se dissermos: Dos homens, é de temer-se a multidão, porque todo o mundo considera João como profeta.
27 Khawa jarra inmani'n Jisu diang inleimasang, “Keini'n jetmungjei.”
27 Responderam a Jesus: Não sabemos. Pois eu tampouco vos digo, retorquiu Jesus, com que direito faço estas coisas.
28 “Tuun, nangni'n angme ningngaidon? Mi inkhat in sapa inni aleinei. Ama'n asapa upa padiang asiya ati, ‘Sapa, awini theibombilla si inlang chuon juothoro.’
28 Que vos parece? Um homem tinha dois filhos. Dirigindo-se ao primeiro, disse-lhe: - Meu filho, vai trabalhar hoje na vinha.
29 Halli ama'n aleimasang, kei sinuning, takkha ama'n amalung thuulla aleisi.
29 Respondeu ele: - Não quero. Mas, em seguida, tocado de arrependimento, foi.
30 Khawa suoli apa in asapa naipangpa diang asiya khale in-angrip ah aleiti, ama'n aleimasang, Oh pa, takkha ama leisimak.
30 Dirigindo-se depois ao outro, disse-lhe a mesma coisa. O filho respondeu: - Sim, pai! Mas não foi.
31 Hiwa inni ngai karra tu-inme apa lungdou leikatho?”
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? O primeiro, responderam-lhe. E Jesus disse-lhes: Em verdade vos digo: os publicanos e as meretrizes vos precedem no Reino de Deus!
32 John Baptist in akatuun lamkha kanaminmusik aheiwa, halli nangni'n ama kha ngamna makchu; takkha rampar kakhoom ngai li zool-inthai ngai'n amakha inleingamna, Hiwahi nangni'n ningmu innum, ningmalung thuul inlang ama ngamna makchu. Luk 3:12; 7:29,30
32 João veio a vós no caminho da justiça e não crestes nele. Os publicanos, porém, e as prostitutas creram nele. E vós, vendo isto, nem fostes tocados de arrependimento para crerdes nele.
33 “Hiwa chongminkhi inkhat hi rangaingru,” Jisu'n ati. “Leimapupa inkhat in theibombil inkhat athoa aleiling, halli aleirakulla, theibomtui sumnasik khur inkhat aleichei, hiwa ngaaknasik ah berteii khat aleisak. Khawa suoli chuonkatho ngaidiang aminhuumma ramkalaak inkhattiang aleisijei. Isa 5:1,2
33 Ouvi outra parábola: havia um pai de família que plantou uma vinha. Cercou-a com uma sebe, cavou um lagar e edificou uma torre. E, tendo-a arrendado a lavradores, deixou o país.
34 Theibom kara rakhoolpha ahongtung phakhan, ama changsik tum kha kaleisik asuok ngaikha chuonkatho ngaidiang aleitir.
34 Vindo o tempo da colheita, enviou seus servos aos lavradores para recolher o produto de sua vinha.
35 Chuonkatho ngaikhan asuok ngaikha insurra, inkhat kha inleiwuok, inkhat kha inleithat halli inkhat kha lungnga inleideeng.
35 Mas os lavradores agarraram os servos, feriram um, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 Woikhat inlet ah asuok katamdet aleitir, takkha chuonmi ngaikhan matiangnga intho khale in-angrip ah inmani diang inleithonook.
36 Enviou outros servos em maior número que os primeiros, e fizeram-lhes o mesmo.
37 Ahekna khet-ah, inmani'n kasapa chu khoya nathopi inte, tia asapa kha inmani diang aleitirjei.
37 Enfim, enviou seu próprio filho, dizendo: Hão de respeitar meu filho.
38 Takkha chuonmi ngaikhan asapa inmu pha, inmani inkhatli inkhat-in inlei inti, Hiwahi leimapupa sapa kha eii, heiwaru, eini'n ama thatrui, halli ama changsik kasuok kha eini'n leirui!
38 Os lavradores, porém, vendo o filho, disseram uns aos outros: Eis o herdeiro! Matemo-lo e teremos a sua herança!
39 Halli inmani'n amakha inthat-ah, theibombil raalkhattiang, inlei kalekjuonjei.”
39 Lançaram-lhe as mãos, conduziram-no para fora da vinha e o assassinaram.
40 Khawa jarra, “Theibombil mapupa in aheikirpha, khawa chuonkatho ngaidiang ama'n angme athosik?” tia Jisu'n aleirakel.
40 Pois bem: quando voltar o senhor da vinha, que fará ele àqueles lavradores?
41 Inmani'n inleimasang, “Ama'n mi kathamak ngaikha suoileiya athatsik eii.” “halli aphakacha ah amadiang atum theibomkara kapesik aleiilak chuonmi ngaidiang khan ama'n arahuon kha aminhuumsik eii.”
41 Responderam-lhe: Mandará matar sem piedade aqueles miseráveis e arrendará sua vinha a outros lavradores que lhe pagarão o produto em seu tempo.
42 Jisu'n inmani diang ati, “Chong inthiang in angme itikha nangni'n lateel ngai makchube?
42 Jesus acrescentou: Nunca lestes nas Escrituras: A pedra rejeitada pelos construtores tornou-se a pedra angular; isto é obra do Senhor, e é admirável aos nossos olhos {Sl 117,22}?
43 “Khawa jarra kei'n nangni diang kati,” “Pathian Rengram hi nangni diangnga inphut inlakeisuosik eii halli khawa kara kaminra mi ngaidiang inpesik eii.”
43 Por isso vos digo: ser-vos-á tirado o Reino de Deus, e será dado a um povo que produzirá os frutos dele.
44 Hiwa lungchungnga kajuota tuka-ang ngaikhan alek-alek ah inkoisik eii, halli hiwa lung-in ijuodel tuka-ang mikhan rahut angnga innooisik eii.
44 {Aquele que tropeçar nesta pedra, far-se-á em pedaços; e aquele sobre quem ela cair será esmagado.}
45 Thiampu kalian ngaili Pharisee ngai'n Jisu chongminkhi kha injetpha, inmani jarra iril eii ti inleijet.
45 Ouvindo isto, os príncipes dos sacerdotes e os fariseus compreenderam que era deles que Jesus falava.
46 Khawa jarra inmani'n ama surnasik inleitho. Takkha mipui ngaikha inleichi, ajarchu mipui ngai'n Jisu hi Pathian chongkachoi inkhat eii tia inleilei.
46 E procuravam prendê-lo; mas temeram o povo, que o tinha por um profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.