Lucas 9
The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH
1 Jisu'n siamruoi soomleini ngaikha akoichunna kathamak raikhuo puutsook nasik khat-um kanangai rakip mindam matorna ranak khat-um thomatorna aleipeii.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Khale inruoiya ama'n Pathian Rengram rilthangnasik khat-um kana mindamnasik aleiminsi.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Halli inmani diang atipi, “Nangni'n ningsi phakhan iteii choimaru, kherol, khouchou, baksik, sial, songkool inliak kha-um choimaru. Luk 10:4-11
3 Ele disse:
4 Khawa khuopui ningmathaan maklaiseng nangni innadonna innkhan omru.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Hun enum mi ngai'n nangnikha innadonmakna khuopui kha mathaanru, halli inmani diang chongmakhaina ningleida angnga ningkeiiya kaom rahutkha kathingthaak inlang leidaru.”Chuon 13:51
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Inmani'n khuosuung rakip inluut ah Pathian chong kahoi inrillarra khat-um mikana ngai kha-um amun rakip-ah inmindampi.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Galilee karoonpa Herod in angrakip kasuok choun ngaihi ajet phakhan ama malungkha inhaangna aleinei, ajarchu mipui lekhat in John Baptist kha ahongring nookjei tia inleiril. Matt 16:14; Mk 8:28; Luk 9:19
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Mi lekkhat in inti Elijah eii nimunook jeihi, halli mipui lekkhat in inti tiallaiya Pathian chongkachoingai karra inkhat eii hongkaring nookjeihi.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Herod in aleiti, Kei'n John ariing kitan ejei, tuunna kei'n kijetnook amahi tume? halli ama'n Jisu kha munasik-ah alei entok.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Tirton ngaikha inheikirra, inmani chountho rakip Jisu diang inleirilpi, halli Ama'n inmani kha aleiruoiya Bethsaida inti khuopuitiang inleisi.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Mipui'n inleijet phakhan ama nuk inleijui, khat-um Ama'n inmani kha aleidonna inmani diang Pathian Rengram chongkha aleirilpi, khat-um kadamzoot ngaikha inleimindam.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Kani ahongta phakhan siamruoi soomleini ngai'n inheiwa ah amadiang inleiril, “Hiwa munhi ramchik ejarra khuosir khuopangnga sisu-inlang baksik insik khat-um riakna zaalna injuo entok nasik mi ngaihi minsitaro.”
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Takkha Jisu'n inmani diang aleiti, “Nangni'n inmani baksik peru.”
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 (Khawa khan Pasal lising ra-nga inleiom.)
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Ama siamruoi ngai'n khawakha inthosuoli,
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Jisu'n waipool ra-ngali nga inni aleiya marwaan tiang enna Pathian iminpaak le inruoiya akather khoiya ama siamruoi ngaidiang sempinasik aleipeii.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Inmani rakip in inbak ah inleikhopjei, halli asiamruoi ngai'n inbakbang kaliam kok soomleini inleikhoomchun.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Jisu'n atheinuo ah Pathian aleini phakhan asiamruoi ngaikha amadiang inheiwa, halli Jisu'n inmani diang aleirakel mipui'n keihi tu-eii innatime?
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 “Mi lekkhat in innati nanghi John Baptist na eii,” inmani'n inleimasang. “Leiilaak in nanghi Elijah innati, khat-um mi lekkhat in innati tiallaiya Pathain chongkachoi ngai inkhat kahong kirnook ejei innati.” Matt 14:1,2; Mk 6:14,15; Luk 9:7,8
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Inmani diang aleirakel, “Nangni inle keihi tu-eii ningnatime?”
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Khawasuoa Jisu'n inmani diang hiwahi tudiang rilpimaknasik chongkacheet aleipeii.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Ama innum inmandiang hin aleitipi, “Miring sapa kha poongna angjet aneisik khat-um katar ngai, thiampu kalian ngai halli Dan karu ngai'n zootnunu khat-um ama kha thina inpesik eii, takkha nithum huuini ahongring nooksik eii.”
22 E continuou:
23 Halli inmani rakipdiang aleitipi, “Tu ka-ang in keile kasi amanuom inchu, ama'n apumkha inzoot marase, cross kha nisuorakip kadomrase halli kei kha najuirase. Matt 10:38; Luk 14:27
23 Depois disse a todos:
24 Ajarchu atu ka-ang in aringkhuo kaminringzoot mi khan amangsik eii, takkha tu ka-ang in kei kasikbeiya aringkhuo kaminmang mi khan ringna aneisik eii. Matt 10:39; Luk 17:33; Jn 12:25
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Mi inkhat in nuoipilchung pumpui amata min e-innum ama ringkhuo kha aminmang inchu angme anemna kaom?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Nangni ngai'n kei kasikli kachongsik-ah ning injak inchu, miring sapa innum ama apoina khat-um Apa Pathian li tirton ngai poina kha achoiya ajuonikhan nangnidiang injaksik eii.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Kei'n inthiangnga kanati, hiwahin mi lekkhat Pathian Rengram inmumak laiseng kathimaksik inom.”
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Hiwa chongngai rakip atipina niriat athengli, Jisu'n Peter, John, khat-um James aruoiya chingmuoltiang Pathian kani inleisi.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Jisu'n Pathian aleini phakhan ama meelsuo kha ahong inthuul, halli ama puondiar kachek in nalei-eel.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Jetlei theileiya, miring inni kha amale chong inleiril, inmani kha Moses li Elijah inlei eii.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Inmani'n marwaan poina khan injuo inlarra Jisu'n Jerusalemma ang omchanna thisikme tijarra Pathian chuon minsuok sikkha innottheiya huui mintungnasik chong jarra inlei inbiak.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Peter li ama sappui ngai'n inzaalbirra inleiom, takkha inmani'n inhong inthei phakhan Jisu apoinale miring inni amale inngir suomma inleiom kha inleimu.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Khawa mi inni ngai'n Jisu kha inleimathaan siktiang, Peter in Jisu diang aleiti, “Karu, eini'n hin niomhi angtuk kathame! eini'n maichaam inn inthum, sakrui, nangsik inkhat, Moses sik inkhat, halli Elijah sik inkhat.” (Peter in angme itikha ama innum leijet matormak.)
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Ama'n chong aleiril phakhan, suumphai khan aheiwa ah inmani ngai rakipkha aleimakhu; halli suumphai khan aleimakhu phakhan siamruoi ngai'n inleichi.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Suumphai bukkhan rasa inkhat in aheiti, “Hiwahi kei ikadang kasapa eii, nangni'n ama iril chongkha rangairu!” Isa 42:1; Matt 3:17; 12:18; Mk 1:11; Luk 3:22; 2 Pet 1:17,18
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Rasa khan aleirilsuoli Jisu kha atheinuo ah aleiom, halli khawa phakhan asiamruoi ngai'n inmu rakip ngaikha tudiang rillekleiya inleiomchian.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Ziingkhuo warli Jisule asiamruoi inthum ngai'n chingmuol makheiya injuochum phakhan, Mipui'n Jisu kha inlei inmupui.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Mipui karra pasal inkhat in ahongkheek, “Karu! Kei'n nangdiang kanani kasapa inkhatbit hi na-enpiro!
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Enro, ratha kathamak in amakha asurra jetlei theileiya akheek halli akeichang khangnga aleideengjuon halli inkei-orra amurra amachilphuonbit lei eii, halli angjet aleiminpoong kachak-ah asuokzoot makpumma aleisuok kachak.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Kei'n nang siamruoi ngaidiang puutsuok nasik ah kaleini, takkha inmani'n leimatormu.”
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Jisu'n aleimasang, “Angtuk ngamna kasuolli kathamak mi ning eme! nangnile angtuk soot kalaom sikme? angtuk kasoot nangnile kanaladeipui sikme?” khawasuoli khawa mipadiang atipi “Nang nasapa kha hin heiruoiro.”
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Neipangpa'n heiwa phakhan raikhuo khan ama kha nuoipilla juomapura inkei-orra omjei, halli Jisu'n ratha kathamak diang chong aleipeii, halli naipang pakha amindamma apadiang aleipeii.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Pathian ranak kalokkha mipui rakip in ngakna inleinei.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 “Angme kei'n nangnidiang kanarilpisik hi manilmaru! Miring Sapahi ranak kanei manmasi kutchungnga inpesik eii.”
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 (Takkha asiamruoi ngai'n hiwahi angtiname tihi leijetmu, hiwahi inmani'n injet mator maknasik inthup chongkha alei eii, hiwajarra inmani'n amadiang karakelsik um inleichi.)
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Khawa phakhan atume kalokkhet tia siamruoi karra muruolsiak inleitho. Luk 22:24
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Jisu'n inmani i-ngaidon kha aleijet, khale inruoiya ama koolla kaom naipang inkhat aheiruoiya akoolla aleiminngir,
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 halli inmani diang aleti, “Tu e-innum hiwa naipang pahi kei karamingnga ningkeiluut inchu, keikha ningna keiluut ejei, halli atu ka-ang in kei ningna keiluut inchu kei kanajuotirpa kha-um ningkeiluut ejei, hanna nangni karra kasiinkhet mi kha kalokkhet esik eii.” Matt 10:40; Luk 10:16; Jn 13:20
48 Aí disse:
49 John in aleimasang, “Karu, keini'n miring inkhat nang naramingnga raikhuo ipuutsook kinmu, halli ama kha eini karra inchelmak jarra ama kha kinkhaap.”
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 “Takkha Jisu'n inmani diang aleiti, nangni'n ama kha khaapmaru,” “Tichu nangni kana inhalpuimak mi kha nangni mi eii.”
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Jisu kha marwaan tiang kalnasik aheinai phakhan, ama'n Jerusalem tiang sinasik aleingaidonna kasi aleiphut.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Halli ama taangwa ngaikha ama neek ah ma minsa-ah aleiminsi, inmani'n ama sikbeiya angrakip insuuksik-ah Samaria khuo khan inleisi.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Takkha Jisu kha Jerusalem tiang kasisik ejarra mipui'n ama kha leidonzootmu.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Asiamruoi James li John in hiwa injetpha khan, Inmani'n inti, “Pumi, marwaanna inphut keini'n mei koithak ah inmani minmangsik hi nang in namanoumbe?”2 Reng 1:9-16
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Jisu'n inlet ah inmani kha ranna aleinei.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Khalle inruoiya Jisu li asiamruoi ngaikha aleiilaak khuotiang inleisi.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Inmani'n lamma inleisi phakhan, mi inkhat in Jisu diang aleiti, “Kei-um nang nasina rakip ah nanuk kanajuisik eii.”
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Jisu'n amadiang aheimasang, “Ram-ui ngaichu inkhur om, wa ngai-um inrabu innei, takkha miring sapa chu alu danasik um amun ommak.”
58 Então Jesus disse:
59 Jisu'n miring inkhatpa diang ati, “Kanuk najuiro.”
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Jisu'n aheimasang, “Akathi ngai'n akathi ngaikha leiphuumrasu, takkha nangchu si-inlang Pathian Rengram chongkha juorilthangro.”
60 Jesus disse:
61 Miring inkhat innum ati, Karu; “Kei um nang kanajuisik eii, takkha mansakhet ah kei insuungkhur mi ngaidiang chong juomathaan masadirong.” 1 Reng 19:20
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Jisu'n amadiang atipi, “Atu ka-ang in akut ah laangkuol mahuumli anuktiang enna leikakhuoi miring kha Pathian Rengram sik-ah rahoi emak.”
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.