Mateus 23
Kaipimi Taita Dius Rimaku (INB) vs NTLH
1 Chiura Jesuska, paita katiraiagkunata i tukui chipi kagkunata rimarka,
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 kasa nispa:
2 Ele disse:
3 Chimandami kamkunata niikichita: paikuna tukui ima iachachiskata suma uiaspa rurangichi. Ikuti paikuna ima ruraskakunasinaka mana rurangichi. Paikuna suma iachachispapas, kikinkunaka sug rigchami rurankuna.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Iapa mana pudiringasina llasa aparichigsinami iachachinkuna, paikuna imasa niskasina ruraspa kaugsangapa. Chasa iachachispapas, pai kikinkunaka mana munankunachu, imasa iachachinakuskasina ruraspa kaugsangapa.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 —Paikuna, allilla imapas rurankuna, “Kawawachukuna” iuiaspalla. Chasa paikuna, printipi i makipi ñugpamanda librupi willaraiaskata watarispami purinkuna, ianga kawachiringapaglla. Chasallata, sugkunamanda mas atun suma siñidurkuna katangama wataspami kawachiringapaglla purinkuna.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Maima kunbidagpi suma mikungapa kaiaura, ñugpa ladu tiaringapami munankuna. Tandaridiru wasikunapipas munankunami, atun taitakuna tiaridiru ñugpa ladu tiarigringapa.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Kallipi paikunawa tupanakuskapi munankunami, iapa suma kuiaiwa kumurispa, “Puangi, iachachig taita” ningapakunata.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 —Kamkunaka mana sakiringichi, sugkuna, “Iachachig taita” nispa, kamkunata kuiangapa. Nukallami kamkunapa iachachig taita kani. Tukui kamkuna, waugkindimi kangichi.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Chasallata, kai alpapi ñi pitapas mana ningichi: “Taita”. Suglla Taitami iukangichi: suma luarpi kaugsag Taita Dius.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Mana munangichi, sugkuna kamkunata atuniachiska mandagkuna niraiangapa. Nukallami kani kamkunata kawaspa mandag Cristo.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Chimanda, kamkunata mas mandag tukungapa munagpika, kamkunapa lutrinsina tukuchu.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Maikanpas atuniachirispa iuiagta, Taita Diuska uchullaiachingapami ka. Ikuti maikanpas uchullaiaspa iuiaskataka, Taita Dius atuniachingapami ka.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Suma luarpi iaikunakuskata arkanakugsinami kangichi. Kam kikinkuna mana munanakungichichu iaikungapa. Iaikungapa munanakugtapasmi arkanakugsina ruranakungichi.
13 — Ai de vocês,
14 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Warmi sapalla kidaskakunata wasikunatami kichudur kangichi. Nispaka, kawachiringapagllami unai Taita Diusta rimanakudur kangichi. Chasa ruraskakunamandami sug luarpi sugkunamandapas mas llakiipi justisiai tukungapa kangichi.]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Kamkunami iapa munangichi, lamar iaku chimbaspa, karu alpakunapi purigrispa, suglla runallapas kamkunamanda tarigringapa. Chi runa, ña kamkunawa purikuspa, kamkunamandapas mas iapa jiru infirnumanda kukusinami tukungapa ka.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 —¡Ai, kamkuna, mana ñawiiug sugkunata pusanakugsinami niraiangichi! Kasami iachachidur kangichi: “Maikanpas nichu: ‘Diuspa atun wasi kawawakumi; kasami rurasa’; chika mana balinchu. Ikuti, ‘Diuspa atun wasi ukupi kuri tiaska kawawakumi’ nigpika, chikar balinmi” ningichi.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 ¡Mana ñawiiug upakunasinami kangichi! ¿Maikantak mas bali niraiá: kuri u Diuspa atun wasi? Chi wasi ukupi tiaskamandami chi kuri Diuspalla tukugsamuska niraiá.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 —Kasapasmi iachachidur kangichi: “Maikanpas nichu: ‘Altarmi kawawaku; kasami rurasa’; chika mana balinchu. Ikuti, ‘Altarpi churaska kamarikumi kawawaku’ nigpika, chikar balinmi” ningichi.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 ¡Mana ñawiiugkunasinami kangichi! ¿Maikantak mas bali niraiá: kamariku u altar? Altarpi churaskamandami Taita Diusta kawachiska kamariku niraiá.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Nigpika, maikanpas: “Altarmi kawawaku” nigpika, tukui ima altarpi churaskakunapasmi kawaku.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Maikanpas: “Diuspa atun wasimi kawawaku” nigpika, Taita Dius chipi kaugsakuskapasmi kawaku.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Maikanpas: “Suma luarmi kawawaku” nigpika, Taita Diuspa mandadiru, kikin chipi tiakugpasmi kawaku.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Minta, anis i kuminu suti iuiukuna pallaskakunamanda chungapika, sugllami Taita Diusta karangichi. Chasa karaspapas, kam kikinkuna kungariskami kangichi, sugkunamanda mas atun mandaikunata rurangapa, kasa: sugkunata imasa chaiaskasina allilla ruraspa, sugkunamanda llakirispa, Taita Diusta suma iuiaspa kaugsangapa. Chunga pallaskamanda sug karangapa mana sakispalla, iukangichimi chi sug atun mandaikunatapas allilla ruraspa kaugsangakuna.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Kamkuna mana ñawiiug, sugkunata pusanakugsinami niraiangichi. Upianakuskapi sug kukitu tiaskata anchuchigsinami rurangichi. Ikuti sug wagrataka tragagsinami rurangichi.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Kuashag i platuta awallallami maillangichi. Ikuti kamkunapa iuiai ukumaka, sugkunapata iapa munarispa i sisarispa kaugsagkunami kangichi.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Kam fariseokuna mana ñawiiug, sugkunata pusanakugsinami niraiangichi. Ñugpa, kamkunapa jiru iuiaikunata maillagsina ruraichi. Chasa ruraspaka, tukui maillaskasinami tukunkangichi.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Wañuska pambaraiaska bubidata iuraiachiskasinallami kangichi. Awalla, chi iuraiachiska bubidakuna sumami kawarinkuna. Ikuti chi ukumaka, wañuska ismuska tullukuna tukui millai jiru asnakunami jundaraiá.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Kamkunapas, chasasinami kangichi. Runakunapa ñawipi, suma alli iuiai iukag runakunasinami kawaringichi. Ikuti kamkunapa iuiai ukumaka, tukui mana alli jiru iuiaikuna jundami kangichi.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 —¡Ai, kam Moisés ima niskata iachachig taitakuna i fariseokuna, sungu awalla rimagkuna! Ñugpamanda Santu Ispirituwa rimagkunamanda iuiarispa, suma atun bubidakuna ruraspami kangichi. Chasallata, ñugpamanda alli ruraspa kaugsag runakuna pambaraiaskata sumaiachispami kangichi,
29 — Ai de vocês,
30 kasa nispa: “Nukanchipa ñugpamanda taitakunawa nukanchi kaugsangapa chaiagpika, manami chi Santu Ispirituwa rimagkunata wañuchingapa sakinchi”.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Chasa nispaka, kam kikinkunami willarinakungichi, chi Santu Ispirituwa rimagkunata wañuchigkunapa wambrakuna kagta.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Nigpika, kamkunapa ñugpamanda taitakuna imasa kallariskata, chi iuiaillawanta puchukaichi.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 —¡Kulibrakunasina, mana alli runakunami kangichi! ¿Imasatak kispiringapa kangichi, diltudupa ninama sitai tukungapa?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Chimandami Santu Ispirituwa rimagkunata, suma iachakunata i iachachigkunata nuka kachamungapa kaikichita. Chi kachamui tukuskakunata, maikankunataka wañuchingapami kangichi. Sugkunataka kruspi warkuchispami wañuchingapa kangichi. Ikuti sugkunataka kamkuna tandaridiru wasikunapi asutispa kangapa kangichi. Sugkunataka sug puibluma sug puibluma mitikuchispami kangapa kangichi.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Chimanda, kai alpapi tukui allilla ruraspa kaugsanakuska wañuchii tukuskakunamanda, kam kikinkunami iapa achka llakii iukangapa kangichi. Ari, Abel suti alli runa musuglla wañuchii tukuskauramandata, sugka, Berekiaspa wambra Zakarías suti, Taita Diuswa iuiaridiru uku i altarwa chaugpipi wañuchii tukuskaurakama, maituku wañuchii tukuskakunamandapasmi iapa achka llakii iukangapa kangichi.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Kasami nuka niikichita: kuna punchakunamanda runakuna, tukuikunamandami chasa llakii iukangapa kangichi.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 —¡Ai, Jerusalén, Jerusalenmanda runakuna! Kamkuna, Santu Ispirituwa rimagkunata wañuchigmi kangichi. Kamkunapagma kachamuska runakunatami rumiwa piaspa wañuchingichi. Imasami atawalpa, paipa pullitukunata kunuchingapa kaiaspa ugllarí: chasallatami nukapas, achka biaji kaiaspa, tandachingapa munanakurkaikichita. Chasa munakugpipas, kamkunaka mana nukata munawarkangichichu.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Chimandami kamkunapa wasikuna, sitaska tukugsamungapa kankuna.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Kasami niikichita: kunauramanda mana kawawangapa kangichichu, imaura kamkuna kasa niwankama:
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.