Mateus 9
ikz (IKZ) vs NTLH
1 Yɨɨsu akatiira mubhwatʉ, akaambʉka ɨnyanza ya Gariraaya, akagarʉka Kapɨrinaumu, mʉrʉbhɨri rʉnʉ iikɨɨrɨ.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Hanʉ aahikirɨ, abhaatʉ abhandɨ bhakamoreeta ʉmʉʉtʉ akuurɨ ibhiimʉ, ahindiirɨ kʉkɨragʉ. Hanʉ Yɨɨsu aarʉʉzɨ ubhwisirirya bhwabhʉ, akabhʉʉrɨra umurwɨrɨ, “Ihaana umwʉyʉ, mwana waanɨ! Ʉbhʉbhɨ bhwazʉ bhʉbhɨɨrɨɨrwɨ.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Neho abhiija abhandɨ bhi imigirʉ ja Musa, bhakiigambɨra mumyʉyʉ jabhʉ, “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ ararega Mungu!”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Nawe Yɨɨsu akamenya ganʉ bhaarɨ bhakwiseega, akabhuga, “Kwakɨ muriiseega amabhɨ mumyʉyʉ janyu?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Rinyʉʉhu ni‑ryahe, ukubhuga, ‘Ʉbhʉbhɨ bhwazʉ bhʉbhɨɨrɨɨrwɨ,’ kisha ukubhuga, ‘Imɨɨrɨra, ogende?’
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Nereenda momenye kʉbha, Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ ahɨɨrwɨ ʉbhʉnaja bhwo okobheerera ʉbhʉbhɨ kʉʉsɨ.” Neho akabhʉʉrɨra ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akuurɨ ibhiimʉ, “Imɨɨrɨra! Gega ɨkɨragʉ chazʉ, ujɨ yɨɨka.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Hayohayo ʉmʉʉtʉ wuyo akiimɨɨrɨra, akaja yɨɨka.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Hanʉ abhaatʉ bhaarʉʉzɨ gayo, bhakarʉgʉʉra na kwʉbhaha bhʉkʉngʼu. Bhakagʉnga Mungu kʉ kʉbha akabhaha abhaatʉ ʉbhʉnaja ncha bhuyo.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Hanʉ Yɨɨsu aaruurɨ hayo, mʉnzɨra akarora ʉmʉʉtʉ wʉmwɨ wʉnʉ akubhirikirwa Mataayo, iikɨɨrɨ mwibhuru ryʉ ʉkʉtɨnɨra rigʉʉti. Yɨɨsu akamʉbhʉʉrɨra, “Ntuna.” Mataayo akiimɨɨrɨra, akamutuna.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Yɨɨsu akaja kurya ibhyakurya wa Mataayo hamwɨmwɨ na abhɨɨga bhaazɨ. Hanʉ bhaarɨ kwigari bhararya, bhakasikɨra abharihya bha rigʉʉti bhaaru na abhandɨ bhʉ ʉbhʉbhɨ, bhakiikara na kurya hamwɨmwɨ nabhʉ.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Hanʉ Abhafarisaayo bhaarʉʉzɨ riyo, bhakabhuurya abhɨɨga bha Yɨɨsu, “Ndora, umwija waanyu ararya hamwɨmwɨ na abharihya bha rigʉʉti na abhakʉri bhʉ ʉbhʉbhɨ?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Hanʉ Yɨɨsu iigwirɨbhu, akabhabhʉʉrɨra, “Abhaatʉ abhahʉru bhatakwenda ʉmʉgabhʉ, nawe abharwɨrɨ nebho bhakumwenda!
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Nangʉ mwɨgɨ enzobhooro ya Amaandɨkʉ Amarɨndu ganʉ gakubhuga, ‘Nereenda mʉbhɨ nɨ ɨbhɨgʉngi kʉkɨra kuhurucha ikimweso.’ Inyɨ nitiizirɨ kʉbhɨrɨkɨra bhe eheene, nawe bhʉ ʉbhʉbhɨ.”
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Neho abhɨɨga bha Yoohana Ʉmʉbhatiizi bhakamujaku Yɨɨsu, bhakabhuurya, “Nɨkɨ itwɨ na Abhafarisaayo tuhiiyima kurya, nawe abhɨɨga bhaazʉ bhatakwiyima kurya?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Abhahɨrɨɨkɨrɨri bhu umukwɨri, bharatʉrabhwɨ kwitiimaata hanʉ bhakʉbha hamwɨmwɨ nu umukwɨri? Nawe urusikʉ rʉraaza umukwɨri araruusibhwa gatɨ wa abhagini bhaazɨ. Hayo neho, bhariiyimɨ kurya.
15 Jesus respondeu:
16 “Atareeho ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akogega ɨkɨraka ikihya akitumɨrɨ kongebho ikungu. Areekorebhu, ɨkɨraka ikihya kɨranyarya engebho yiyo na kwongera hanʉ hanyarirɨ.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Na atareeho wʉnʉ akʉtʉʉra idivaayi iihya mʉbhɨgʉzi bhya amaseero amakungu. Areekorebhu, ɨbhɨgʉzi bhɨrabhaarʉka, idivaayi iriitɨka nɨ ɨbhɨgʉzi bhɨrasarɨka. Nawe, abhaatʉ bhahaatʉʉra idivaayi yɨnʉ ɨtatunduurirɨ mʉbhɨgʉzi ibhihya, ɨbhɨgʉzi ibhihya ni idivaayi yɨnʉ ɨtatunduurirɨ bhyʉsi bhɨrabha bhwaheene.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Hanʉ Yɨɨsu aarɨ achagamba, akaaza ʉmʉkangati wʉmwɨ wi inyumba ya rirwazɨrʉ, akahigama mʉbhʉtangɨ bhwazɨ, akamʉbhʉʉrɨra, “Umuucha waanɨ akuurɨ nangwɨnʉbhu! Nangabha akuurɨ, tujɨ ʉtʉʉrɨ okobhoko kwazʉ igʉrʉ waazɨ, arahora.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Yɨɨsu akabhʉʉka hamwɨmwɨ na abhɨɨga bhaazɨ, bhakatuna ʉmʉkangati wuyo.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Mmbe, ribhaga riyoriyo ʉmʉkari wʉmwɨ wʉnʉ aarɨ akʉnyaakibhwa nu ubhurwɨrɨ bhwɨ ɨngɨzi kwi imyaka ikumi nɨ ɨbhɨrɨ, akaaza inyuma wa Yɨɨsu, akakunʼyaku ripindʉ rye engebho yaazɨ.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Akakorabhu, kʉ kʉbha akiigambɨra, “Nirikunʼyɨku engebho yaazɨ, nɨrahora.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Hanʉ aakuniryɨkubhu, Yɨɨsu akiichʉra. Akamorora, akamʉbhʉʉrɨra, “Muucha, ihaana umwʉyʉ! Ubhwisirirya bhwazʉ bhʉkʉhʉriryɨ.” Hayohayo, ʉmʉkari wuyo akahora.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Mmbe, hanʉ Yɨɨsu aahikirɨ munyumba yʉ ʉmʉkangati wa rirwazɨrʉ wuyo, akabhona abhaatʉ bhaaru bhiibhiringirɨ muruku hayo, ɨnʉ bhararɨra bhʉkʉngʼu na abhandɨ bharatema ebhereere.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Murwɨ hanʉ! Umuucha wʉnʉ akɨɨrɨ kukwa, nawe ahindiirɨ.” Hanʉ bhiigwirɨbhu, bhakamoseka.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Mmbe hanʉ abhaatʉ bhaahurukiibhwɨ igʉtʉ, Yɨɨsu akasikɨra ɨgatɨ, akamugwata okobhoko umuucha wuyo, akiimɨɨrɨra!
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Amangʼana gayo gakanyaragana mucharʉ kirya chʉsi.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Hanʉ Yɨɨsu aabhuukirɨ hayo, abhahʉku bhabhɨrɨ bhakamutuna, bhakabhɨrɨkɨra kwiraka ikʉrʉ, “Ʉmʉkʉrʉ, Umwana wʉ ʉmʉtɨmi Daudi, otororere ɨbhɨgʉngi!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Hanʉ aasikiirɨ munyumba, abhahʉku bhayo bhakamutunamu. Yɨɨsu akabhabhuurya, “Muriisirirya kʉbha nɨranaja kʉbhahorya?”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Neho akakunʼyaku amɨɨsʉ gaabhʉ, akabhabhʉʉrɨra, “Ɨbhɨ kwa niimwɨ chɨmbu mwisiriiryɨ.”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Hayohayo, amɨɨsʉ gakarora. Yɨɨsu akakandikija kwa amanaga, “Mʉtabhʉʉrɨra ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi amangʼana ganʉ!”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Nawe bhakaja, kʉraarɨka amangʼana gaazɨ mucharʉ kirya chʉsi.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Hanʉ abhahʉku bhayo bhaarɨ bhakurweho, abhandɨ bhakareetera Yɨɨsu ʉmʉʉtʉ wʉnʉ aarɨ na risambwa, wʉnʉ rɨmʉkʉrirɨ abhɨ imuumu.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Hanʉ Yɨɨsu aahɨɨbhirɨ risambwa riyo, ʉmʉʉtʉ wuyo akatanga kʉgamba. Abhaatʉ bhanʉ bhaarɨ hayo bhakarʉgʉʉra bhʉkʉngʼu, bhakabhuga, “Mucharʉ cha Iziraɨri rɨkɨɨrɨ kobhoneka ingʼana ncha rɨnʉ!”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Nawe Abhafarisaayo bhakabhuga, “Araheebha amasambwa kʉbhʉnaja bhwa Bhɨɨrizɨbhuri, ʉmʉkʉrʉ wa amasambwa!”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Mmbe, Yɨɨsu akabha ariiruguura mumijɨ na mʉzɨmbɨri zʉʉsi. Hʉhʉʉsi hanʉ aarɨ akʉhɨta, akasikɨra mʉmarwazɨrʉ kwija abhaatʉ. Aarɨ ararwaza Ɨngʼana Ɨnzʉmu igʉrʉ wʉ ʉbhʉtɨmi bhwa mwisaarʉ na aarɨ arahorya amarwɨrɨ gʉʉsi.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Hanʉ Yɨɨsu aarʉʉzɨ amaribhita ga abhaatʉ, akabharorera ɨbhɨgʉngi, kʉ kʉbha bhaarɨ bharanyaaka na bhataarɨ nʉ ʉmʉʉtʉ wʉ ʉkʉbhasakirya. Bhaarɨ ncha zɨngʼʉndu zɨnʉ zɨtaana umuriisha.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Neho akabhabhʉʉrɨra abhɨɨga bhaazɨ, “Amagesa maaru, nawe abhahocha, nɨ‑bhasuuhu.
37 Então disse aos discípulos:
38 Mmbe mʉsabhɨ Mungu newe umwene mʉgʉndʉ, korereke atʉmɨ abhahocha mʉmʉgʉndʉ gwazɨ, bhagese.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.