Provérbios 14
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NTLH
1 Ya etan nenemneman ni bii ey inamta tu pehding tu ma-lat kayyaggud ni emin hu mekapkapyad baley da. Nem ya etan endi nemnem tun bii ey hi-gatu memahbah ni linggep di baley da.
1 A mulher sábia constrói o seu lar, mas a que não tem juízo o destrói com as próprias mãos.
2 Ya etan tuun limpiyuh tuka pambi-biyag ey ka-ang-ang e kamekangngu-unnud nan Apu Dios. Nem ya etan tuun beken ni limpiyuh tuka ippenahding ey tuka pihhula hi Apu Dios.
2 Quem é honesto mostra que teme o Senhor , mas a pessoa que se desvia dos caminhos do Senhor o está desprezando.
3 Ya etan tuun endi nemnem tu e kamampahhiya ey mekastigu tep ya tuka e-hela, nem ya etan nenemneman ni tuu ey ya ehel tu mengihwang ni hi-gatud lawah ni meippahding ni hi-gatu.
3 O tolo orgulhoso sofre por causa das coisas que diz, mas os sábios são protegidos pelas suas próprias palavras.
4 Hedin endi newang ni kapan-elladu, ey endi meennin meihha-ad di alang. Nem hedin wada na-let ni newang et pambaddang ni mangngunnu ey dakel ennien.
4 Quem não põe um animal para puxar o arado colhe bem pouco, mas aquele que põe colhe muito.
5 Ya etan tuun kameiddinnel ni mantistigu ey makulug emin tuka e-hela, nem ya etan tuun eleg meiddinnel ey itek emin tuka e-hela.
5 A testemunha verdadeira não mente, mas a falsa diz muitas mentiras.
6 Ya tuun kaumheneghegnud ey eleg menemnemi niya eleg umlaing, anin ni pinhed tun peteg ni menemneman. Nem hedin nelaing niya nenemneman hu hakey ni tuu, man nelakah ni man-eddal ma-lat ma-duman laing tu.
6 Quem zomba de tudo quer ser sábio e não consegue, mas quem tem juízo aprende com facilidade.
7 Entan pekikkillaw mun tuun endi nemnem tu, tep endi kayyaggud ni eddalem ni hi-gatu.
7 Afaste-se das pessoas sem juízo porque gente assim não tem nada para ensinar.
8 Yadda nelaing niya nenemneman ey daka pakannemnema ustuh ni han da impahding. Nem ya etan tuun endi nemnem tu ey eleg tu nemnema ni impahding tu. Kantu na-mu nem humman hu kayyaggud tep hineul tu ngu annel tu.
8 Por que será que a pessoa ajuizada é sábia? É porque ela sabe o que faz. Por que será que o tolo não tem juízo? É porque ele apenas pensa que sabe o que faz.
9 Yadda endi nemnem tun tuu ey daka ngenghayan mantuttuyyu hedin wada hu lawah ni impahding da. Nem hedin yadda kayyaggud ni tuu, ey ihik idan manliwwan ni lawah ni neipahding ni hi-gada.
9 Os tolos pecam e não se importam, mas os bons querem ser perdoados.
10 Hedin kaman-an-anla hu hakey ni tuu, man hi-gatu nekangngamtan gibek tu. Hanniman mewan hedin makaggeh nemnem ni hakey ni tuu e hi-gatun ebuh nengamtan gibek tu.
10 Só você conhece a sua própria amargura e você também não pode repartir a sua alegria com os estranhos.
11 Mebahbah ali nanha-adan ni lawah ni tuu, nem ya nanha-adan ni kayyaggud ni tuu ey mannenneng.
11 A casa dos maus será destruída, mas a cabana dos bons continuará de pé.
12 Dammutun ya kapannemnem ni hakey ni tuu ey naka-iptek hu tuka pehpehding, nem eleg tu amta e humman kumedek umhulun ni ketteyyan tu.
12 Há caminhos que parecem certos, mas podem acabar levando para a morte.
13 Ya etan tuun kaumlelemyung ey dammutun manggelgelakgak ma-lat eleg meamta e kaumlelemyung. Nem hedin negibbuh ni nangngi-ngi-ngi, man nanengtun kaumlelemyung.
13 O sorriso pode esconder a tristeza; quando a felicidade vai embora, a tristeza já chegou.
14 Ya etan lawah ni tuu ey mekastigulli meippuun di lawah ni impenahding tu. Ey ya kayyaggud ni tuu ey meidwat hu gun-uden tu meippuun di kayyaggud ni impenahding tu.
14 Os maus terão o que merecem, mas os bons serão recompensados pelo que fazem.
15 Ya etan tuun endi nemnem tu ey tuka kullugan emin hu kae-helan tuun hi-gatu, nem ya etan nenemneman ni tuu ey tuka pakannemnema ni han tu kinulug.
15 A pessoa simples acredita em tudo, mas quem tem juízo está sempre prevenido.
16 Ya nenemneman ni tuu ey tuka paka-immay-i ma-lat endi tu ippahding ni umhulun ni panliggatan tu, nem ya tuun endi nemnem tu, ey linggeman hu immalid nemnem tu ni impahding tu.
16 Quem tem juízo toma cuidado a fim de não se meter em dificuldades, mas o tolo é descuidado e age sem pensar.
17 Ya etan tuun kabbubunget ey dakel hu kameihhallan tuka pehding. Ey ya etan tuun eleg meiddinnel ey anggebe-hel idan tuu.
17 Quem se zanga facilmente faz coisas tolas, mas o sábio permanece calmo.
18 Ya etan tuun endi nemnem tu ey endi silbitu hu pambalinan ni tuka pehpehding tep eleg tu nemnema ni impahding tu. Nem ya etan nenemneman ni tuu ey kame-dumi inamta tu.
18 Os tolos recebem o que a sua tolice merece, mas os ajuizados são recompensados com o conhecimento.
19 Yadda lawah ni tuu ey mandukkun idallid hinanggaddan kayyaggud ni tutu-u ma-lat mambaga idan baddang.
19 Os maus terão de respeitar os bons e pedir humildemente a sua ajuda.
20 Yadda newetwet ni tuu ey endi bilang dad edum ni tuu, anin idan sinakdul da. Nem hedin yadda kedangyan man dakel gagayyum da.
20 O pobre é desprezado até pelo seu vizinho, mas o rico tem muitos amigos.
21 Ya tuun kabbabbal idan nangkewetwet ey bendisyonan Apu Dios. Nem ya etan tuun tuka pihhula edum tun kantuy endi silbi da ey manliwwat.
21 Desprezar os outros é pecado, mas aquele que faz o bem aos pobres é feliz.
22 Ya etan tuun tuka pehding hu panyaggudan ni bimmebley ey kameiddinnel niya pinpinhed idan tuu. Nem ya tuun kamannemnem ni lawah ni pehding tun edum tun tuu ey naka-ihhalla.
22 Quem trabalha para o bem ganha a confiança e o respeito dos outros, mas quem trabalha para o mal está cometendo um erro.
23 Ya etan tuun makahlu ey eleg mangkullang ni mahapul tu, nem ya etan tuun tuka pemegga yuyyuddung ni immenab-abig ey mewetwet.
23 Quem trabalha tem com o que viver, mas quem só conversa passará necessidade.
24 Ya etan nenemneman ni tuu ey tuka gun-uda kinedangyan. Nem ya tuun endi nemnem tu ey mandingngel tep ya keendin nemnem tu ey humman gun-uden tu.
24 Os sábios são recompensados com riquezas, mas a recompensa do tolo são as suas próprias tolices.
25 Ya etan tistigun tuka i-uh-uh makulug ey ihhehwang tu etan eleg mambahul ni tuud ketteyyan tu. Nem ya etan tistigun kamanlangkak ey tuka he-ula edum tun tuud kasuh.
25 A testemunha que diz a verdade pode salvar vidas, mas a que diz mentiras é traidora.
26 Ya etan tuun tuka ilillingisin mengippahding ni pinhed Apu Dios ey kamedinnel ni pemaptek Apu Dios ni hi-gatu, anin idan pamilyah tu.
26 No temor ao Senhor , o homem encontra um forte apoio e também segurança para a sua família.
27 Ya etan tuun tuka ilillingisin mengu-unnud nan Apu Dios ey meihwang di ketteyyan tu. Henin danum di hebwak ni kaum-idwat ni biyag.
27 O temor ao Senhor é uma fonte de vida e ajuda a evitar as armadilhas da morte.
28 Kameang-ang hu kasina-gey ni patul di kedakkel ni tutu-ud bebley ni tuka pan-ap-apui, nem ya etan patul ni hahhakkey tutu-u tud tuka pan-ap-apui ey endi silbitu.
28 A grandeza de um rei depende do número de pessoas que ele governa; sem elas ele não é nada.
29 Ya etan tuun inamta tun mengissippel ni bunget tu ey nenemneman, nem ya etan tuun ekket ni bimmunget ey humman keang-angan tu e endi nemnem tu.
29 A pessoa que se mantém calma é sábia, mas a que facilmente perde a calma mostra que não tem juízo.
30 Ya etan tuun melinggep nemnem tu ey makewiging e endi degeh tu, nem ya etan tuun maemeh ey ngengpuhen ni ameh tu hu annel tu.
30 A paz de espírito dá saúde ao corpo, mas a inveja destrói como câncer.
31 Ya etan tuun tuka panligligat ida newetwet ey nginhay tu hi Apu Dios e nanletun hi-gada. Nem ya etan tuun kabbabbal idan newetwet ey tuka daydayawa hi Apu Dios nunman ni tuka pehding.
31 Quem persegue os pobres insulta a Deus, que os fez, mas quem é bom para eles honra a Deus.
32 Ya etan lawah ni tuu ey bahbahen etan ni lawah ni tuka kapkapyaa. Nem ya etan kayyaggud ni tuu ey anin ni mettey et wada dinel tun ippaptek Apu Dios.
32 A maldade leva os maus à desgraça, mas a honestidade protege os bons.
33 Ya etan tuun inamta tu hedin hipa neiptek niya neihalla, ey hi-gatu nelaing niya nenemneman. Nem ya etan tuun endi nemnem tu ey beken ni hanneya elaw tu.
33 No coração das pessoas sensatas mora a sabedoria, mas os tolos não a conhecem.
34 Hedin kayyaggud elaw idan bimmebley, man umyaggud niya meiddeyyaw hu bebley da. Nem hedin lawah elaw da ey mebe-ing hu bebley da.
34 A justiça engrandece um povo, mas o pecado é uma desgraça para qualquer nação.
35 Kaman-am-amleng hu patul hedin nelaing niya nenemneman hu bega-en tu et han-ipahding tu hu pinhed tun pengunnu. Nem kastiguen tu etan bega-en tun eleg tu han-ipahding hu tuka pengunnu.
35 Os reis recompensam os servidores competentes, mas castigam os que não agem bem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Provérbios 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.