1 Samuel 15
Nan Kalin Apu Dios (IFK) vs VC
1 Ohan algo ya kanan Samuel ke Saul di “Intud-akak handi ke APU DIOS ot tudduwon dakan pumpatul di holag Israel. Kinali mahapul an donglom tun kalyonan atom.
1 Samuel disse a Saul: O Senhor enviou-me para que te consagrasse rei de seu povo de Israel. Ouve agora o que diz o Senhor.
2 Hituwey kanan APU DIOS an Kabaelanan am-in di ‘Kastiguwok nadan holag Amalek te ginubat da handidan aammod yun holag Israel handih immaliyan dan nalpuwan dad Egypt.
2 Assim fala o Senhor dos exércitos: Vou pedir contas a Amalec do que ele fez a Israel, opondo-se-lhe no caminho, quando saiu do Egito.
3 Kinali ipangulum ta eyu dadagon am-in di wadad Amalek ta iappit yun ha-on. Mahapul an maid di ibati yu. Patayon yun am-in di linalaki ya binabai, nain-ina ya naam-ama, u-unga ya goggolang. Ya pakipate yun am-in di aggayam da umat hi baka, kalnero, kamel ya kabayu.’”
3 Vai, pois, fere Amalec e vota ao interdito tudo o que lhe pertence, sem nada poupar: matarás homens e mulheres, crianças e meninos de peito, bois e ovelhas, camelos e jumentos.
4 Ot amungon Saul nadan tindalunah did Telaim an umeh duwan gatut di libu. Inid-um na pay nan himpulun gatut an libun tindalun iJudah.
4 Saul comunicou isso ao povo e fez o seu recenseamento em Telaim: havia duzentos mil homens de Israel e dez mil de Judá.
5 E nungkampu da Saul nah nadayyukung ot hidiy punhoodan da.
5 Saul avançou até a cidade de Amalec e pôs-se de emboscada no vale.
6 Ya immitud-ak hi e mangali nadah Kenite ta makaan dah dit adida milagat hi pamatayana nadah iAmalek te dadiyen Kenite ya maule da handidah holag Israel handih nalpuwan dad Egypt. Ot tayanan nadan Kenite nadan iAmalek.
6 Disse aos cineus: Retirai-vos, separai-vos dos amalecitas, não suceda que eu vos envolva com eles {no massacre}, porque tratastes bem os israelitas quando saíram do Egito. E os cineus separaram-se dos amalecitas.
7 Inapput da Saul nadan iAmalek an numpate da dida mipalpud Habilah ingganad Sur nah nangappit hi timilan di algo hin wada tad Egypt.
7 Saul bateu os amalecitas desde Hévila até Sur, que está ao oriente do Egito.
8 Dimpap na nan patul dan hi Agag ot ammuna nadan tatagunan impipatenan am-in.
8 Tomou vivo Agag, rei de Amalec, e votou todo o povo ao interdito, passando-o ao fio da espada.
9 Mu uggena impipateh Agag. Ya nada ke bon makaphod an aggayam umat hi kalnero ya baka ya nadan makaphod an impada ya uggena impakipate dida. Ammuna nadan adi maphod an maid di hilbinan aggayam di impipatena. Ya uggeda bo pina-i nadan makaphod an ngunut an waday kiusalana.
9 Mas Saul e seus homens pouparam a Agag assim como o melhor do rebanho miúdo e do grande, os animais cevados e os cordeiros, e tudo o que havia de melhor; não quiseram votá-los ao interdito. Só exterminaram o que era ordinário e sem valor.
10 Kanan APU DIOS ke Samuel di
10 O Senhor disse a Samuel:
11 “Makatuttuyuwak an namili ke Saul an numpatul te inwalongak ya kinahing nay kinalik an atona.” Mabulun hi Samuel ot kediyen hilong ya namahig di dasal nan APU DIOS.
11 Arrependo-me de ter feito rei a Saul; ele se desviou de mim e não executou as minhas ordens. Samuel irritou-se com isso, e clamou ao Senhor durante toda a noite.
12 Nabigat ot umeh Samuel an e manibon Saul, mu maid hidi. Kanan day immed Carmel. Ena hina-ad hidiy batun panginomnoman dan hiya ot ahi bo umed Gilgal.
12 Na manhã seguinte, indo ao encontro de Saul, alguém veio dizer-lhe: Saul chegou ao Carmelo e erigiu ali uma estela, retomando em seguida o seu caminho para Gálgala.
13 Inunud Samuel ot apngaon Saul an kananan hiyay “Hana ot ta bendisyonan dakan APU DIOS. Inun-unud kuy kinalin APU DIOS an atok.”
13 Samuel foi ter com ele; Saul disse-lhe: Deus te abençoe! Cumpri, a ordem do Senhor.
14 Mu kanan Samuel ke hiyay “Ya tipet dongdonglok di ungol di baka ya kalnero?”
14 Samuel disse-lhe: Mas que balidos de ovelhas são esses que ressoam aos meus ouvidos, e esses mugidos de gado que ouço?
15 Kanan Saul di “Hanadan tataguk di nangala ke danae nadah iAmalek. Man-uket uggeda impakipate dida ya iappit min APU DIOS an Dios mu. Hanadan udum ya dinadag min am-in.”
15 É a presa tomada aos amalecitas, respondeu Saul. O povo poupou o melhor das ovelhas e dos bois para os sacrificar ao Senhor, teu Deus; o resto, votamo-lo ao interdito.
16 Ya kimmalih Samuel an kananay “Abu! Itikod muy kali. Agat kalyok ke he-ay kinalin APU DIOS ke ha-on dih hilong.” Kanan Saul di “Nganneh diye?”
16 Samuel disse-lhe: Basta! vou cientificar-te do que o Senhor me disse esta noite. Fala, disse Saul.
17 Kanan Samuel ke hiyay “He-a ya inilam an nababay saad mu handi, mu impumbalin dakan APU DIOS an patul di Israel.
17 E Samuel: Por pequeno que foste aos teus próprios olhos, acaso não te tornaste o chefe das tribos de Israel, e não te consagrou o Senhor, rei de Israel?
18 Ot itud-ak dakan em patayon am-in nadan iAmalek an maid di em ibati te gaga-iho da.
18 O Senhor te havia dado uma ordem, e te havia dito que votasses ao interdito esses pecadores, os amalecitas, combatendo-os até o completo extermínio.
19 Yaden tipet uggem inun-unud? Tipet nadan maala yun nah bobley impapaptokam ta deyan balawon dakan APU DIOS?”
19 Por que não ouviste a sua voz? Por que te lançaste sobre os despojos fazendo o mal aos olhos do Senhor.?
20 Himmumang hi Saul an kananay “Mu kon uggek inun-unud hi APU DIOS? Kon uggek inat di kinalinan atok? In-alik hi Agag an patul da ya pinatek am-in nadan tataguna.
20 Mas eu obedeci à voz do Senhor, replicou Saul; fui pelo caminho que ele me traçou, trouxe Agag, rei de Amalec, e votei ao interdito os amalecitas.
21 Mu nadan tindaluk ya uggeda pinate nadan mataban baka ya kalneroh tud Gilgal ta miappit ke APU DIOS an Dios mu, takon nadan makaphod an ngunut ya uggeda dinadag ta miappit ke hiya.”
21 O povo somente tomou dos despojos algumas ovelhas e bois, à guisa de primícias do interdito, para os sacrificar ao Senhor, teu Deus, em Gálgala.
22 Mu kanan Samuel di “Kon umipaamlong ke APU DIOS nadan miappit ke hiya an bokon hay pangun-unudan hi tuguna? Hanan pangun-unud ke hiyay nabalbalol mu nadan gobhon an taban di aggayam an miappit ke hiya.
22 Samuel replicou-lhe: Acaso o Senhor se compraz tanto nos holocaustos e sacrifícios como na obediência à sua voz? A obediência é melhor que o sacrifício e a submissão vale mais que a gordura dos carneiros.
23 Hay pungngohayan hi tuguna, umat hi aton nadan gumamud weno mun-ayak ya liwat. Athidi bon liwat damdamay pumpahhiyaan ta e ngohayon di kalyonan paddungnay daydayawon di adi makulug an dios. Kinali gapu te uggem inun-unud hi APU DIOS ya adi daka mo ibilang an patul.”
23 A rebelião é tão culpável quanto a superstição; a desobediência é como o pecado de idolatria. Pois que rejeitaste a palavra do Senhor, também ele te rejeita e te despoja da realeza!
24 Kanan Saul di “Om, abulutok an numbahulak ke hiya te uggek inun-unud di tugunan hidiye nan kinalim. Man-uke ya tumakutak nadah tindaluk ot iunnud kuh pinhod da.
24 Saul disse: Pequei! Transgredi a ordem do Senhor e as tuas instruções, pois tive medo do povo e ouvi a sua voz.
25 Mu kal-iwam anhan hidiyen gaga-ihon inat kut maki-e kan ha-on hi kad-an nadan tataguk ta eyak mundayaw ke APU DIOS.”
25 Agora, peço-te, perdoa o meu pecado, e volta comigo para que eu adore o Senhor.
26 Kanan Samuel di “Adiyak maki-en he-a te uggem inun-unud di tugun APU DIOS, kinali adi daka mo ibilang an patul.”
26 Não voltarei contigo!, exclamou Samuel. Rejeitaste a palavra do Senhor, por isso o Senhor te rejeita, e não quer mais que sejas rei de Israel.
27 Ot munligguh Samuel an e ot ume, mu inid-on Saul hi bulwatina ot mabik-i.
27 Samuel voltou-se e ia-se retirando, mas Saul agarrou-o pela ponta do manto, o qual se rasgou.
28 Kanan Samuel ke hiyay “Ad uwani ya bokon mo he-ay patul di Israel te indat APU DIOS moh naen saad muh ohan kudkudukdul mu he-an paddungnay binik-inan he-a umat hi nabik-iyan tun bulwatik te ingguyud mu.
28 Samuel disse-lhe: Assim o Senhor arranca hoje de ti a realeza sobre Israel, a fim de dá-la a outro melhor do que tu.
29 Hiya an madayaw an Dios Israel ya bokon tagu kinali adi munlangkak weno e mumbaliw di nomnomna.”
29 Aquele que é a verdade de Israel não mente, nem se arrepende, pois não é um homem para se arrepender.
30 Kanan Saul di “Om, abulutok an numbahulak, mu takon ni-mo ya maki-e kan ha-on hi pangayak hi kad-an nadan tataguk an e mundayaw ke APU DIOS an Dios mu ta pangipatibom hi lispitum ke ha-on hi hinangngab nadan holag Israel.”
30 Saul respondeu: Pequei, mas rogo-te que {continues} a honrar-me na presença. dos anciãos de meu povo e diante de Israel. Volta comigo, para eu adorar o Senhor, teu Deus!
31 Ot tobalon Samuel ot maki-e. Kediyen dimmatongan da ya dinayaw Saul hi APU DIOS.
31 Samuel voltou, pois, com o rei, e este adorou o Senhor.
32 Indani ya kanan Samuel di “Iali yuh tuh Agag an patul di Amalek.” In-e dah Agag ya malinggop an kananah nomnom nay “Madinolak an adiyak patayon te gulat na ya pinateyak tuwali.”
32 Samuel disse: Trazei-me Agag, rei de Amalec. Aproximou-se Agag, cheio de alegria, dizendo: Certamente passou a amargura da morte!
33 Kanan Samuel ke hiyay “Mina-id muy imbabalen di kaatnan binabai! Kinali ad uwani ya mama-id ka damdaman imbabalen inam.” Ot patayon Samuel hi Agag ya tinanogtog na nah hinangngab di pun-appitan ke APU DIOS ad Gilgal.
33 Tua espada, disse-lhe Samuel, privou as mulheres de seus filhos; agora, é tua mãe que será uma mulher sem filho. E Samuel fê-lo em pedaços diante do Senhor, em Gálgala.
34 Timmayan hi Samuel ot umed Ramah ya immanamut damdamah Saul hi boble dad Gibeah.
34 Depois disso Samuel retirou-se para Ramá, e Saul voltou para a sua casa em Gabaa de Saul.
35 Kediyen kataggun Samuel ya ug-uggena mo e tiniboh Saul ya namahig an u-umyungan gapu ke hiya. Ya makatuttuyu damdamah APU DIOS an namilin Saul an mumpatul ad Israel.
35 O profeta não tornou mais a ver Saul até o dia de sua morte. Samuel afligia-se por causa de Saul, por se ter o Senhor arrependido de tê-lo feito rei de Israel.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.