João 9

Huambisa NT (HUB_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nuiya Jesús jinki chikich tsawantai wekama shuar tuke wainmachuk akinan wainkauwaiti.
1 Jesus ia caminhando quando viu um homem que tinha nascido cego.
2 Nuna wainkar nina unuinatairi aina Jesúsan ininak: “Unuikartina, ¿urukakua jusha wainmachusha akinawaita? ¿Nina apari tunauriniash ankauwait? ¿Nuna tumachkusha nina tunauriniash ankauwait?” tusa tuina.
2 Os seus discípulos perguntaram: — Mestre, por que este homem nasceu cego? Foi por causa dos pecados dele ou por causa dos pecados dos pais dele?
3 Nu tusa tama Jesús chichaak: “Juka nina tunaurinkisha ainkachuiti, tura apari tunaurinkisha ainkachuiti, ju junin akinawa juka, ju pegker amajeamunam Yuusa senchiriya nu iwainaktin asamtai ankauwaiti.
3 Jesus respondeu:
4 Eke tsawan a juik wina akuptuku turata turutmauwa nunaka turattajai, káshi jasmataigka chikichik shuarkesha takachu ainawai.
4 Precisamos trabalhar enquanto é dia, para fazer as obras daquele que me enviou. Pois está chegando a noite, quando ninguém pode trabalhar.
5 Yamai nugka pujaj juikka wiyaitjai nugkan Tsaaptintrinka. Tumau asan shuar ainan chicham nekas Yuusnumiaya nuna nekamtikjai”, tusa tinaiti.
5 Enquanto estou no mundo, eu sou a luz do mundo.
6 Nuna tusa Jesús nugkanam usukmawaiti, tuma nina usukijai nugkan uchupar juki, wainmachun jinum anujtukuiti.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu no chão, fez um pouco de lama com a saliva, passou a lama nos olhos do cego
7 Tura chicharuk: “Entsa piaku Siloé tutaiya ai weme nijaamarta”, tusa tinaiti. Tusa tama we nijaamar paan iimi waketkinaiti. (Siloé ta nunaka Yuus akupkamu taku tawai.)
7 e disse: O cego foi, lavou o rosto e voltou vendo.
8 Tuma jeamtai shuar nu wainmachu pujamunam tiiju matsamas tuke wainin asar chichainak: “¿Jinta ekeemas kuit surustarma tusa seama ekemna nu juchaukait?” tusa tuina.
8 Os seus vizinhos e as pessoas que costumavam vê-lo pedindo esmola perguntavam: — Não é este o homem que ficava sentado pedindo esmola?
9 Nuna tuinakai chikich shuar chichainak: “Ee, nuwaiti”, tusa tuinai chikich chichainak: “Nuchauwaiti, auka ayatik nujai metekmamtinaiti”, tusa tuina. Tuinakai nu shuar pegker jasu nigki etsertumak: “Wika Tuke pujuwaitjai”, tusa tumamnaiti.
9 — É! — diziam alguns. — Não, não é. Mas é parecido com ele! — afirmavam outros. Porém ele dizia: — Sou eu mesmo.
10 Nuna tusa nita chichainak: “¿Turasha uruksamea ima shirsha iimmame?” tusar tuina.
10 — Como é que agora você pode ver? — perguntaram.
11 Tusa tama ni etseruk: “Shuar Jesús naartina nu, nina usukijai nugkan ishichik pachimar, jiirui anujturak chichartak: ‘Au entsa piaku Siloé tutaiya ai weme nijaamarta’, tusa akuptukmayi. Turutmatai wena nijaamaran paan iimmajai”, tusa tinaiti.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez um pouco de lama, passou a lama nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave o rosto.” Então eu fui, lavei o rosto e fiquei vendo.
12 Nuna takai chichainak: “¿Nu shuarsha tui pujawa?” tama ni ayak: “Nekatsjai”, tusa tinaiti.
12 — Onde está esse homem? — perguntaram. — Não sei! — respondeu ele.
13 Nu shuar yaunchukka wainmachu ajakun jukiar apu matsatainamunam ejéniaruiti.
13 Então levaram aos fariseus o homem que havia sido cego.
14 Jesús shuar wainmachun usukijai nugkan uchupar jinum anujtuk pegker amajsauwa nunaka ayamtai tsawantin turawaiti.
14 O dia em que Jesus havia feito lama e curado o homem da cegueira era um sábado.
15 Tura asamtai fariseo aina nuna shuaran chicharainak: “¿Yaunchukka wainmachu ayam nusha yamaisha itursamea iimme?” tusar inina. Tama ni aimuk: “Winaka Jesús usukijai nugkan uchupar jiirui anujturak entsa nijaamarta turutmatai, entsan nijaamaran paan iimmajai”, tusa tinaiti.
15 Aí os fariseus também perguntaram como ele tinha sido curado. — Ele pôs lama nos meus olhos, eu lavei o rosto e agora estou vendo — respondeu o homem.
16 Tusa etserkai ujumak fariseo aina chichainak: “Nu shuar turutma nuka Yuus akupkamuka amaitsui, nekas Yuus akupkamuitkugka ayamtai tsawantinka nutikmaitsui”, tusa tuina. Tuinai chikich chichainak: “Nu shuar tunaurinnaitkugka, wainchatain iwainak taká junaka jutikmaitsui, tusa tunaiyaina”. Nuna tuina asar kanakaru.
16 Alguns fariseus disseram: — O homem que fez isso não é de Deus porque não respeita a E outros perguntaram: — Como pode um pecador fazer milagres tão grandes? E por causa disso houve divisão entre eles.
17 Tumawar wakettrusag wainmachu pegker jasun jeariar chicharainak: “¿Amesha shuar amina pegker amajtamsausha yaiti tame?” tusa tuina. Tusa tama ni chichaak: “Wika Yuusa chichamen etserna nuwaiti tajai”, tusa tinaiti.
17 Então os fariseus tornaram a perguntar ao homem: — Você diz que ele curou você da cegueira. E o que é que você diz dele? — Ele é um
18 Nuna takaisha apu ainaka ju wainmachua nuwapi paan iimnia tumain nekapenachu asar, wainmachu aparin nukurijai untsukaruiti.
18 Os líderes judeus não acreditavam que ele tinha sido cego e que agora podia ver. Por isso chamaram os pais dele
19 Turawar taawarmatai nitan ininak: “¿Atumi uchirin wainmachu akina pujuwayi tuina nu jukait? ¿Turasha yamaisha itursaya wainmausha jasia?” tusar tuina.
19 e perguntaram: — Esse homem é filho de vocês? Vocês dizem que ele nasceu cego. E como é que agora ele está vendo?
20 Tuinakai nuna apari chichaak: “Wina uchir, wainmachu akinawa nuka juwaiti.
20 Os pais responderam: — Sabemos que ele é nosso filho e que nasceu cego.
21 Tuma asamtai tajai, antsu yáki nekascha iimtikin nunaka nekartsujai. Atum nekaattsarum wakerakrumka ni iniastarma. Nigka uchichichuiti, ni urukaya paan iimni nunaka ujatmamainaitrume”, tusa tinaiti.
21 Mas não sabemos como é que ele agora pode ver e não sabemos também quem foi que o curou. Ele é maior de idade; perguntem, e ele mesmo poderá explicar.
22 Nu apari tina nunaka judío apuri ainan ashamak tinaiti. Jesús Cristowa nu pegker amajsayi tuinaka iruuntai jeanmaya jiikir akupkatai, tusar judío apuri aina chichaman umikaru asarmatai, nuna turutawarai tusa tu chichakuiti.
22 Os pais disseram isso porque estavam com medo, pois os líderes judeus tinham combinado expulsar da sinagoga quem afirmasse que Jesus era o Messias .
23 Tuma asa wainmachu aparisha chichaak: “Nigki iniastarma, nigka uchichichuiti”, tusa tinaiti.
23 Foi por isso que os pais disseram: “Ele é maior de idade; perguntem a ele.”
24 Apari timatai fariseo aina wainmachu ajakun untsukar itantar ininak: “Yuusa emtin tajame, waitrutsuk nekasa nuke etserkata: Ii iismaka shuar amina pegker amajtamsa nuka tunaurtinaiti”, tusa tuina.
24 Então os líderes judeus chamaram pela segunda vez o homem que tinha sido cego e disseram: — Jure por Deus que você vai dizer a verdade. Nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Tuinakai ni chichaak: “Wika yaunchukka wainmachu ajakuitiatan yamai paan imaj junak nekajai. Antsu nisha tunaurtinashit nunaka nekartsujai”, tusa tinaiti.
25 Ele respondeu: — Se ele é pecador, eu não sei. De uma coisa eu sei: eu era cego e agora vejo!
26 Nuna takai ataksha ininak: “¿Iimtikramtatkusha iturtamkama?” tusa tuina.
26 — O que foi que ele fez a você? Como curou você da cegueira? — tornaram a perguntar.
27 Tusa tama nitan ayak: “¿Urukamtai pegker amajtusmayi tusa etserkaisha, nekaspapi tawa turutchayatrumsha, ataksha nunak awaigki etserkati tusarmesha wakerarme? ¿Atumsha ni nemarkattsarum wakera asarmek tarum?” tusa tinaiti.
27 O homem respondeu: — Eu já disse, e vocês não acreditaram. Por que querem ouvir isso outra vez? Por acaso vocês também querem ser seguidores dele?
28 Nuna tusa takai pegkerchau chicharainak: “Ameka nu shuar umirme, turasha ika Moisés ajakua nuke umirji.
28 Então eles o xingaram e disseram: — Você é que é seguidor dele! Nós somos seguidores de Moisés.
29 Moisésan Yuus auju jakua nuka nekaji, turasha nu shuar amina pegker amajtamsa nuka ishichkisha nekantsui, nusha tuiyagkit tusa tuina.
29 Sabemos que Deus falou com Moisés; mas este homem, nós nem mesmo sabemos de onde ele é.
30 Nuna tusa tuinakai ni aimuk: Atum wii wainmachu wekainun paan iimtikrimtai wainmaj jusha waitiatrum, tuiyantskait tarum nuka enentai jearmain tatsurme.
30 Ele respondeu: — Que coisa esquisita! Vocês não sabem de onde ele é, mas ele me curou.
31 Yuuska shuar tunaurintin aina wakeramunka anturtsui, antsu nina emematainak ni wakeramun umina nuna anturui.
31 Sabemos que Deus não atende pecadores, mas ele atende os que o respeitam e fazem a sua vontade.
32 Atumka, shuar wainmachu akinan pegker amajmainka pegke atsawai tamauka antukchauk ainarum.
32 Desde que o mundo existe, nunca se ouviu dizer que alguém tivesse curado um cego de nascença.
33 Shuar wina pegker amajtusa nu, Yuus akupkam taachuitkugka aunka pegkesha aitkamaitsui”, tusa tinaiti.
33 Se esse homem não fosse enviado por Deus, não teria podido fazer nada.
34 Nuna tusa takai nita chichainak: “Ame yama akinmauwaik nagkamsam tunau ajakuitiatmek ¿ina jintintramattsam wakeram?” tusa tuina. Nuna tusar iruuntainmaya jiikiar aa akupkaruiti.
34 Eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e é você que quer nos ensinar? E o expulsaram da sinagoga.
35 Nu tura aa jiikir akupkamun Jesús nekaawaiti, tura wainak chicharuk: “¿Amesha shuarnum akinawa nusha nekas Yuusa uchirimpapita tamek?” tusa tinaiti.
35 Jesus ficou sabendo que tinham expulsado o homem da sinagoga . Foi procurá-lo e, quando o encontrou, perguntou:
36 Tusa tama nu shuar chichaak: “¿Apu nusha yaita? wisha nuna wainkan nunak enentaimtitjai”, tusa tinaiti.
36 Ele respondeu: — Senhor, quem é o Filho do Homem para que eu creia nele?
37 Takai Jesús ayak: “Ameka nuka wainkamame, wii amijai chichaaj nuwaitjai”, tusa tinaiti.
37 Jesus disse:
38 Nuna takai nu shuarsha tikishmatar Jesúsan chicharuk: “Apu yamaika ame tame nunaka nekaspapita tajame”, tusa emematnaiti.
38 — Eu creio, Senhor! — disse o homem. E se ajoelhou diante dele.
39 Nuna takai Jesús chicharuk: “Wika shuar ainan enentaimmaun ashi nekau asan etegkan akantrattsan, tura wainmachu ainasha ashi paan iimiarti, tumainai shuar wainmau aina wainmachua numamtuk jasarti, tusan ju nugka juigka taawaitjai”, tusa tinaiti.
39 Então Jesus afirmou:
40 Nuna tusa takai fariseo shuar aina irunu chichainak: “Ika wainmachuka ainatsji ika nekasa nusha nekainaji”, tusa tuina.
40 Alguns fariseus que estavam com ele ouviram isso e perguntaram: — Será que isso quer dizer que nós também somos cegos?
41 Tusa tuinakai Jesús nitan chicharuk: “Atum wainmachu ainakrumka, atumin tunaurisha tsagkuram amainaitrume. Turasha atum wainmau ainaji tarum nui nekas makumatin ainarme”, tusa tinaiti.
41 — Se vocês fossem cegos, não teriam culpa! — respondeu Jesus. — Mas, como dizem que podem ver, então continuam tendo culpa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.