Mateus 9
God Lavayiyat Aṅ Puhuvasiwni (HOPNT) vs NTLH
1 Pu Jesus pākihut aqw pakit, wuhkovatuphat yámakqe, nāp kitsókiy aw pitu.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Noqw meh, hakim hakiy ahpa’ qataytaqat tūtuyhqat ahpat aṅ wáökiwtaqat Jesus aw wikvaya. Noqw pam pumuy qapēvewniyamuy amumi túwahqe, it tūtuyhqat aw paṅqawu: Itii, um qa hin unaṅway’tani; pay uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Noqw hakim tutavot tūtutuqaynayaqam pep yesqam unaṅwpeq paṅqaqwa: I’ tāqa God aqw hiṅqawu.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Noqw Jesus pumuy wuwniyamuy mātsi’taqe amumi paṅqawu: Ya uma hinoqw umuh’unaṅwpeq qalomáwuwantota?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Ya hinwat lavayhtiniqw qa pas pas hinta? sen Uhqaanhtipu uhpiy ayo yukiwa, kitaniqö’? sen Wunuptut, nakwsuu, kitaniqö’?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Noqw pay pi nu’ Sinot Tiat yep qatsit ep hakiy ahpiy qaanhtipuyat ayo yúkuniqey aw öqalat pasiwtaqat uma it akw nanaptani‐pu pam it hakiy ahpa’ qataytaqat aw paṅqawu: Wunuptut, uh’ahpay kwusut, um nímani.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Noqw pam wunuptut, kiy aw’i.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Noqw k̇aysiwhqam sinom put aw tāyuṅqe, God pas hihtatota, pam hakiy sinot pas panhaqam öqalat máqahqat ep’e.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Noqw Jesus paṅqw ahpiynihqe, hakiy tāqat Matthew yan mātsiwhqat haqam moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqat ep qatuqw tuwa; nihqe put aw paṅqawu: Um inuṅkni. Noqw pam wunuptut put aṅki.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Noqw ahpiy pantaqw, Jesus put aw nánatuwnayaqamuy amumum Matthewt kīyat ep ökihqe, pep tunösvoñat aw yesq, k̇aysiwhqam moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqam‐niqw pu qaanhinwisqam paṅso ökihqe, pumuy amumum put aw yesva.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Noqw Pharisee‐sinom put aw tātayyaqe, put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqaqwa: Noqw umuy tutuqaynaqa hinoqw moṅwit eṅem sīvat ömalalwaqamuy‐nik̇aṅw, pu qaanhinwisqamuy amumum tūmoyta?
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Noqw Jesus put navotqe, pumuy amumi paṅqawu: Pay aṅ qahinyuṅqam tūhik̇at qa haqni’yuṅwa; nawus pi tūtuyyaqam put haqni’yuṅwa.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Uma yaṅqw ahpiyye’, tutuvenit aṅ pupriye’, pahsat pu it lavayyukit māmatsyani: Uma tūookwatuwyaniqat nu put tuṅlay’ta; noqw uma soq hom’oyit‐sa inumi noaya, it’a. Pi nu aṅ súanhinwisqamuy qa pumuy wáṅwayniqe ōviy pitu; pi nu imuy qaanhinwisqamuy nāp tunatyay aṅqw lasyaniqat aw wáṅwayniqw ōviy pitu.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Pahsat pu John aw nánatuwnayaqam Jesus aw ökihqe aw paṅqaqwa: Itam‐niqw pu Pharisee‐sinom piép nānapwalaṅwu. Noqw ya hintaqw ōviy ūmi nánatuwnayaqam qa pantsatsk̇a?
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya sen haqam mö’wit ep sinoiwyuṅqam möönaṅwuy pumuy amumumniqw napwalni’yuṅwni? Nīk̇aṅw pay ason hisat aw pituqw, möönaṅw pumuy nawhkiwni; noqw pep pu’ puma nānapwalani.
15 Jesus respondeu:
16 Qa hak sino puhutsatsakwmötsaput yewaskwit aw pihtaknaṅwu. Ispi hak panhtiqw, put ep pihtakqa yuwsit aṅqw tsikq, pu’ pas pāpu wukoprokṅwu.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Piw qa haq pi hak puk̇awikorot sakwíiwmaqat aṅ puhuovavalat kuhkuya; pi hakiy panhtiqw, ovavala pēke’ wiwkorot patomnani, nen aṅqw kūyiwtaqa wehemhtini, noqw wiwkoro sakwitotini. Pi puma puhuovavalat puhuwiwkorot aṅ kukyaṅwu; noqw pam qa hinhtiṅwu.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Noqw nāt pam pumuy amumi yan yuaataqw, meh, hak moṅwi pítuhqe, Jesus aw naokiwtat, aw paṅqawu: Okiw iti māna nāt pas pu’ mōki. Noqw um as awnen, aw uhmay akw toṅokq pam ahoy tātayni.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Noqw Jesus wunuptut put aṅki, pu put aw nánatuwnayaqamu.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Noqw pam aqwniqw, hak wuhti pakwt lȫq sihk̇ay’taqat yahsaṅwuy aṅ uṅway qa huruhtaqey akw tūtuyhqa put ahkwayñaqw aw pítuhqe, yuwsiyat qalawṅwayat aw toṅo,
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Pam unaṅwpeq paṅqawhqe ōviy’o: Ṅas’ew pi nu as yuwsiyat aw tóṅok̇e’, pay soon qa qaluptuni.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Noqw pam panhtiqw, Jesus namtökt, put túwahqe aw paṅqawu: Itii, pay um qahin unaṅway’tani; pay uhqapevewni uṅ qalaptsina. Noqw pahsat pay wuhti qalaptu.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Pu Jesus moṅwit kīyat aw pákihqe, lēlenyaqamuy pu k̇aysiwhqamuy sinmuy pep saáatotaqamuy amumi yórikqe,
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Paṅqawu: Huvam ayoyaay! Pay māna qa mōki, pi pūwi. Noqw puma put aw tutsíwtsuyhti.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Pu ōviy pam sinmuy paṅqw nöṅaknat, ahpami pákihqe, mānat māyat ṅuaqw, pam qatuptu.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Noqw pam pep paniwhtiqa put tutskwat aṅ ahsupoq yuaatiwa.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Noqw Jesus paṅqw ahpiyniqw, hakim lȫyöm qapostalqam put aṅk tsa’timaqe paṅqawma: David tíata, okiw itamuy ōkwatuwaa!
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Noqw pam kīmi pakiqw, qapostalqam put aw pitu. Noqw Jesus pumuy amumi paṅqawu: Ya nuy panhtiniqey tuwi’taqat uma tuptsiwa? Noqw puma put aw paṅqawu: Owi Tutuyqawhqa.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Pahsat pu pam pōsiyamuy aw toṅo paṅqawk̇aṅwo: Pay uma hinhaqam qapēvewnaqat pan umuṅem hintani.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Noqw pumuy pōsiam tālawva; noqw Jesus pumuy pās mēwaqe paṅqawu: Uma hapi tunatyaltiqw, qa hak it navotni.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Noqw tuwat soq puma paṅqw ahpiynihqe, pam pumuy pantsanqat put tutskwat aṅ ahsupoq kúrukna.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Noqw pumuy paṅqw yámaktoqw, meh, hakim hakiy qayuáataqat nukpanhikwsit akw tuyqawiwtaqat Jesus aw wikvaya.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Noqw nukpanhikwsit put aṅqw ayo tūviwhq, qayuáataqa yuaayku. Noqw sinom suhpantaqam k̇ātayuṅqe paṅqaqwa: Pas qa hisat Israel‐sinmuy amuhpe yan hiniwhtiqw hak aw yori, kitota.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Noqw tuwat Pharisee‐sinom paṅqaqwa: Pam nukpanhihikwsimuy moṅwíyamuy aw yank̇aṅw, nukpanhihikwsimuy ipwanta.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Noqw Jesus paṅ wuhkokitsokit aṅ‐nik̇aṅw pu pay kitsókit aṅ nakwsuqe pumuy tsotsvalkiyamuy aṅ pumuy tutuqaynatinuma; pu moṅwtunatyat ahpiy lomatuawit yuaatinuma; pu sinmuy amuhpa’ sohsokmuy tūtuyyaqamuy qalaptsintinuma, pu sohsok hihta akw ȫpuiwyuṅqamuyu.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Nihqe pam k̇aysiwhqamuy sinmuy amumi yórikqe pumuy ökwatuwa, maṅwúiwyuṅqw ōviy’o, pas kanelmuy amumi qa hak tunatyawtaqw puma ahtsavaliwyuṅwa.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Pahsat pu pam put aw nánatuwnayaqamuy amumi paṅqawu: Pas hapi as ūyi qaan’ewakw tukwsiwta, noqw tsovalayaniqam híkiyomu.
37 Então disse aos discípulos:
38 Oviy uma ūyi’taqat aw nānawaknaqw, pam hakimuy ūyiy aw ayatani.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.