Atos 5
God Lavayiyat Aṅ Puhuvasiwni (HOPNT) vs AAI
1 Noqw hak tāqa Ananias yan mātsiwhqa nȫmay Sapphirat amum tutskway huya;
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 Nit soq hihk̇ayat hihsa’ nēṅemta; noqw nȫmaat amum put navoti’ta; nihqe pay qa sohsok kívahqe, ayaiwyuṅqamuy amutpipo put oya.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Noqw Peter paṅqawu: Ananias, ya um hinoqw Qahováriwtaqat Hikwsit aw atsátaniqat, pu tutskwat hihk̇ayat hihsa’ nēṅemtaniqat Satan uṅ pan unaṅwtoyna?
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Puyaw pam nāt qa huyiwhqe, qa uhhimu; pu pam huyiwhqe ya qa um hihk̇ayat aw moṅwi? Ya um hinoqw yanhaqam uh’unaṅwpeq tunaltyalti? Um qa sinmuy amumi atsáta; pi um God aw atsáta.
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Noqw Ananias yan lavayit navotqe, aṅqe’ minukt mōki; noqw sohsoyam it nanaptaqam pas maqastoti.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Noqw hakim tōtim hoṅvaqe put mok̇ahtotat, ihpo hóroknayaqe haqam tavimaya.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Pu ahpiy k̇a tāwa aṅhqe pāyis qöniltiqw, pahsa’haqam nȫmaat hiniwhtiqat qa navoti’k̇aṅw ep paki.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Noqw Peter lavayhtiqe put aw paṅqawu: Kurs nuy āawnaa, ya pay uma pas yahsa’ ōviy tutskwat huya? Noqw pam paṅqawu: Owi, pay pahsa’ ōviy’o.
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Pahsat pu Peter put aw paṅqawu: Ya hintaqw ōviy uma Tutuyqawhqat Hikwsiyat aw hepniqey sun unaṅwti? Meh, uhpuwsuṅway tavimayaqam hötsiwmi ökiwiwta; nihqe puma uṅ yaṅqw haqami taviwisni.
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Noqw pahsat pay pam put kukmiq munukt mōki; noqw tōtim ö́kihqe put mokput tutwa; nihqe paṅqw put hóroknayaqe, puwsuṅwayat ehpeq taviya.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Noqw sohsoyam Jesus aw tōnawtaqam put ep pas tsātsawna, pu’ hakim hihsa’nihqam it nanaptaqam pīwu.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Noqw ayaiwyuṅqamuy māyamuy ahpiy k̇ātatayhpi hihta tuawi’yuṅqa sinmuy amuhpa’ tumalay’tiwa. (Noqw puma sun unaṅway haqam Solomon tuhöoyat ep tsovawta.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Pu ahpiy mimuy amuṅaqw soon hak pumuy amumi tōnaltiniqey kurs suhtaq’ewni; noqw sinom pumuy pas hihtay’yuṅwa.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Noqw tūtuptsiwaqam Tutuyqawhqat aw wūhaq’iwma, k̇aysiwhqam tahtaqtu, pu momoyamu.)
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Noqw ōviy sinom tūtuyyaqamuy kisk̇ami tsamvantaqe, ahpat, pu puvuwhpit aṅ ōoyya, hísatniqw Peter paṅqe’niqw ṅas’ew kihsiwniat hihtawat ep kistamantaniqat ōviy’o.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Pu Jerusalem ahpiy hāhaqe’ kitsókit aṅqw qaan’ewakw hintaqam sinom tūtuyyaqamuy tsamk̇ahk̇aṅw ökiwta, pu hakimuy tuyoy’e’wakw hīhikwsimuy akw qa kwaṅwáhinyuṅqamuyu; noqw puma sohsoyam qalaptuya.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Pahsat pu God awwat mohpeq moṅwi wunuptu, pu put an tunatyawyuṅqamu, ima Sadducee‐sinom tōnawtaqamu, nihqe puma itsívutotiqe,
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 Ayaiwyuṅqamuy amumi may’yuṅqe, pumuy sumisivikit aw taṅatota.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Noqw pay Tutuyqawhqat hoṅviayaat mihikq sivikit uutspiyat hötahtat, pumuy paṅqw ipwaqe, amumi paṅqawu:
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 Yupavé, uma God kīyat ep hoṅk̇ahk̇aṅw, it qatsit hin hintaqat nuhtumi sohsok yuaatotani.
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Noqw puma yan nanaptaqe, suits talavay God kīyat aw yuṅqe, pep sinmuy tutuqaynaya. Noqw God awwat mohpeq moṅwi pitu, pu put ámumyaqamu, nihqe wuwan’aymuy tsovala, pu sohsokmuy Israel‐sinmuy amuṅaqw wukw’a’yamuyu; nihqe sivikimi pumuy tsamwisniqat hakimuy ayatota.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Noqw ayaiwyaqam ep ö́kihqe, pumuy sivikive qa tutwat puma áhoyyaqe tūawvaya;
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 Nihqe paṅqaqwa: Pay as pas sivikimi hūrs uhtsiwta; noqw tūtuwalaqam ihk̇aqe hötsíwhpa hōñi. Noqw itam aw hötayaqe, ahpave qa hakiy tutwa.
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Noqw God awwat susmohpeq moṅwi, pu God kīyat ep tuwalanmoṅwi, pu God awwat mohpeq momṅwit it nanaptaqe, hin i’ haqami hiniwhtiniqat wūwantota.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Noqw pahsat hak pítuhqe pumuy āawnaqe paṅqawu: Meh, ura uma imuy tahtaqtuy sivikimi taṅatotaqw, puma God kīyat ep hoṅk̇ahk̇aṅw sinmuy tutuqaynaya.
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Pahsat pu tuwalanmoṅwi, hoṅvia’yatuy tsamk̇aṅw amuminihqe pumuy paṅqw pās tsāma, sinmuy mamqasqe ōviy’o, taq k̇a puma pumuy tatatupyaniq’ö.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Pu ōviy puma pumuy moṅwtsovawtaqamuy amutpipo tsamvaya. Noqw God awwat susmohpeq moṅwi pumuy amumi paṅqawu:
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 Ura itam umuy pās mēwayaqe, uma Jesus natṅwaniyat qa aṅ tūtutuqaynayaniqat umumi paṅqaqwa, nōqa? Noqw meh, tuwat soq uma Jerusalem ep umuhtutuqayhpiy aṅqe’ kúruknayaqe, it tāqat qatsíyat itamuy tukopnayaniqey anyuṅwa.
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Pahsat pu Peter mímuywatuy ayaiwyuṅqamuy amumum lavayhtiqe paṅqawu: Pay kurs pi hin itam God qa awwat tuqayvastotamantani, qa sinot aw’i.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Itanamuy aw yantaqaam God as Jesus wunuptsinaqw, uma put himutskit ep hahyaqe nīnaya.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Noqw God put putvaqe momi tavi, pam motisinoniqat, pu ayo Tūooyniqat ōviy’o, Israel‐sinmuy nāp tunatyay aṅqw lasne’, pumuy qaanhtipuyat ayo yúkuniqe ōviy’o.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Noqw itam hapi īit navoti’yuṅqe, put tuawi’yuṅwa, pu i’ Qahováriwtaqat Hikwsit pīwu, put hapi God put tunatyayat aṅ hinwisqamuy amumi nóaṅwu.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Noqw puma put nanaptaqw, pavan unaṅwaam tuyvaqw, puma pumuy qöqyaniqey nānami yuaatota.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Pahsat pu hak Pharisee‐sino Gamaliel yan mātsiwhqa, tutavot tūtutuqaynaqa pumuy tsovawtaqamuy amuṅaqw wunuptu; pam hak sohsokmuy amuhpiy k̇aptsiwta; nihqe ima ayaiwyuṅqam pay hāk hihsavo nö́ṅakniqat paṅqawu.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Pahsat pu pam tsovawtaqamuy amumi paṅqawu: Uma Israel‐sinom tahtaqtu, uma imuy hintsatsnaniqey wūwantotaqey ep tunatyaltotini.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Taq pay nāt ura qa pew pituqw, hak Theudas mātaktiqe pas himunihqey pan nāyuaata. Noqw ura put hakiy aw tahtaqt sunát‐sikip sunat pahsa’haqam natsk̇aya. Noqw ura pam nīniwhq, sohsoyam put aw tuqayvastotaqam tatslakqe, qa háqamtoti.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Pu it tāqat aṅk ura hak Galileet aṅqw Judas nāmataqta, nāventiwhqat ep’e, nihqe k̇aysiwhqamuy naṅk wīsila; pamwa piw mokq, sohsoyam put aw tuqayvastotaqam ahtsavala.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Noqw ōviy nu umumi paṅqawni: Uma imuy sinmuy amumi qa hintsatsk̇ani, uma qa amumi may’yuṅwni; pay i’ yan tunatya, pu tumala kurs pay sinmuy amuhpiynen pay soon aniwhtini;
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Taq k̇a pam pantaqa God ahpiy hintaniqw soon uma put símoknayani, taq nāphisat k̇a uma God aw rohomnumyani, kita.
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Noqw puma put lavayiyat kwusuya; nihqe ayaiwyuṅqamuy wáṅwayyaqe, a’nö wuvahtotat, pāpu puma Jesus natṅwaniyat aṅ qa yuaatotaniqat amumi paṅqaqwat mātapya.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Noqw puma hahlayk̇ahk̇aṅw moṅwtsovawtaqamuy amuṅaqw ahpiyya, kurs puma nuhtum put natṅwaniyat ep hamanhintsaniwyaniqey hihk̇ay’vayaqe ōviy’o.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Noqw puma nāqavo God kīyat ep‐nik̇aṅw pu sohsovik kīnawit Jesus pas Christ‐nihqat tūtutuqaynayaqey, pu yuaatotaqey qa qe’iwwisa.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.