Salmos 106
Tuivang Matu Chin Bible (HLT_THB) vs NTLH
1 Bawipa taw kyihcah lah uh. Bawipa taw a leek a dawngawh, a venawh zeelnaak awi kqawn lah uh; a lungnaak awm kumqui dyna cak hy.
1 Aleluia ! Deem graças ao porque ele é bom e o seu amor dura para sempre.
2 U ing Bawipa ak thaawm ik-oeih sai ce kqawn thai nawh a kyihcahnaak ce ak kqawn thai boeih kaw?
2 Quem pode contar todas as coisas maravilhosas que ele tem feito? Quem pode louvá-lo como ele merece?
3 Ik-oeih thym ce sai phat nawh, ik-oeih thym ce ak sai phatkhqi taw a zoseen hy.
3 Felizes são aqueles que vivem uma vida correta, aqueles que sempre fazem o que é certo!
4 Aw Bawipa nak thlangkhqi venawh nak kaw a law awh kai awm koeh nim hilh, cekkhqi ce na hul awh kai anik hulkung law lawt seh,
4 Lembra de mim, ó Senhor , quando abençoares o teu povo; e, quando o libertares, liberta-me também a mim.
5 nak tyh thlangkhqi a zo awmnaak ce pang lawt kawng nyng saw, na pilnamkhqi a zeelnaak ce ka bawm coengawh namah kyihcah doena ka qo ce pang thai lawt kawng.
5 Deixa que eu veja o teu povo progredir e que eu tome parte na felicidade da tua nação, na alegria daqueles que pertencem a ti.
6 Ka pakhqi ami thawlh amyihna, kaimih awm thawlh unyng; ik-oeih sai thawlh unyng ak che soeih na sai unyng.
6 Nós temos sido maus e perversos; pecamos como os nossos antepassados pecaram.
7 Ka pakhqi Izip qam awh ami awm awh, nang ak kawpoek kyi ik-oeih saikhqi ce ikaw na awm am poek unawh; nam qeennaak khawzah ce am sim voel uhy, tuicunli keng awh, Tuicunli Sen awh oelh uhy.
7 Quando estavam no Egito, eles não entenderam os feitos maravilhosos de Deus. Esqueceram que muitas vezes ele havia mostrado o seu amor por eles, e eles se revoltaram perto do mar, o mar Vermelho.
8 Cehlai amah ak thaawm ik-oeih sai thainaak ce ang dang thainaak aham ang ming ak caming cekkhqi ce hul hy.
8 Mas, para mostrar o seu grande poder, ele os salvou, como havia prometido.
9 Tuicunli Sen ce zyi nawh kak qup hy; cekkhqi ce qamkoh awhkaw amyihna tuihdung khuiawh kawng hquisawi poe hy.
9 O Senhor Deus deu ordem, e o mar Vermelho secou; ele fez com que eles o atravessassem como se estivessem pisando terra seca.
10 A thunkhakhqi kut awhkawng hul nawh; a qaalkhqi kut awhkawng thaawng hy.
10 Ele os livrou das mãos daqueles que os odiavam; ele os salvou dos seus inimigos.
11 Tui ing a qaalkhqi ce sing khup nawh; pynoet awm am loet uhy.
11 As águas cobriram os inimigos; não escapou nem um.
12 Cawh ak awikamnaak ce cangna unawh amah kyihcahnaak laa ce sa uhy.
12 Então o seu povo acreditou nas promessas de Deus e cantou louvores a ele.
13 Cehlai iqyt awm a dii hlanawh ik-oeih a sai peekkhqi ce hilh nawn bai unawh am cuk kiknaak awm am sim voel bai uhy.
13 Mas logo esqueceram o que Deus tinha feito e agiram sem esperar o seu conselho.
14 Qamkoh awh a mimah a ngaihnaak awh pe qu unawh; khawkpawng awh Khawsa ce noek a dak uhy.
14 No deserto, eles se deixaram levar pelos seus desejos e puseram Deus à prova.
15 Cedawngawh cekkhqi ing a thoeh ce pehy, cehlai pimqep tlawhnaak ce pha pe sak hy.
15 Então ele deu o que pediram, mas lhes mandou também uma doença terrível.
16 Hi im awh Mosi ingkaw Bawipa venawh nawn na ak awm Aaron ce yt uhy.
16 Ali, no seu acampamento, eles ficaram com inveja de Moisés e também de Arão, o sacerdote dedicado ao serviço do
17 Khawmdek ing ang nawh Dathan ce daih hy; Abiqam a pyikhqi ce pup malh hy.
17 Então a terra se abriu e engoliu Datã; Abirão e a sua família também foram engolidos.
18 A hubatkhqing lak awh mai kqawng pung nawh, maikqawng ing thlakchekhqi ce ui boeih hy.
18 Fogo desceu sobre os seguidores deles e queimou aquela gente má.
19 Horeb awh vaitaw ca sai unawh cawhkaw myi thi ing ami hloi ce bawk uhy.
19 No monte Sinai os israelitas fundiram um bezerro de ouro e adoraram aquele ídolo que haviam feito.
20 A mimah a boeimangnaak ce qam ak ai vaitaw myi ing thung uhy.
20 Trocaram a glória de Deus pela imagem de um animal que come capim.
21 Izip qam awh ik-oeih ak bau soeih sai nawh a mingmih ak hulkung Khawsa ce hilh uhy;
21 Eles esqueceram de Deus, o seu Salvador, que havia feito coisas maravilhosas no Egito.
22 anih ing Ham qam awh kawpoek kyi ik-oeihkhqi sai nawh Tuicunli Sen keng awh kqih awm ik-oeih ce sai pehy.
22 Que coisas extraordinárias Deus fez ali! Que coisas espantosas fez no mar Vermelho!
23 Ce a dawngawh a mingmih ama seetnaak aham ak kawsonaak sit sak aham, amah ak thlang tyh Mosi mah a kunnaak hly kawi awh ama nang dyih khoep mantaw cekkhqi ce plawci sak kaw.
23 Depois Deus disse que ia destruir os israelitas; porém Moisés, o seu servo escolhido, enfrentou Deus e não deixou que a sua os destruísse.
24 Qam leek soeih mai ikaw na am hu unawh; ak awikamnaak awm ap cangna uhy.
24 Mais tarde, porque não acreditaram na promessa de Deus, eles não quiseram entrar em Canaã, aquela terra tão agradável.
25 A mimah a hi imkhqi awh kawso unawh Bawipak awi ce am ngai uhy.
25 Eles ficaram nas suas barracas se queixando e não quiseram dar atenção a Deus, o
26 Cedawngawh cekkhqi ce qamkoh awh tluk sak aham a kut phyl nawh tuui khyn hy,
26 Então o Senhor lhes deu um aviso solene: ele os faria morrer no deserto,
27 a cadil naakhqi ing phynlum kut awh tlu unawh qampum awh a thek a zak na ami awmnaak aham tuui khyn sih hy.
27 espalharia os seus descendentes entre as nações pagãs, deixando que morressem em países estrangeiros.
28 Peor awhkaw Baal benna hawi qu lat nawh, hqingnaak amak ta khawsakhqi venawh ami nawn lucik buh a ankhqi ce ai uhy;
28 Depois o povo de Deus se ajuntou no monte Peor para adorar o deus e eles comeram da carne dos oferecidos a deuses sem vida.
29 ik-oeih che sainaak ingkaw Khawsak kawsonaak ce ami sai a dawngawh, a mingmih anglakawh tlawhnaak ce tlung pehy.
29 Com as suas ações, eles fizeram com que Deus ficasse irado e foram atacados por uma doença terrível.
30 Cehlai Phinehas ce tho nawh cekkhqing lak awh ang dyih a dawngawh tlawh khap qu dup hy.
30 Mas Fineias castigou o culpado, e a doença acabou.
31 Vawhkaw ik-oeih a sai awh anih ak law hly kawi amak dyt qoe cadil naa dy ing thlakdyng na kqawn uhy.
31 Todos têm lembrado dessa boa ação de Fineias, e as nunca esquecerão delas.
32 Meribah a tuihkawng awh Bawipa kawso sak unawh, cekkhqi dawngawh Mosi a venawh kyinaak pha pehy;
32 Depois, nas fontes de Meribá, o povo fez com que Deus ficasse e quem sofreu por causa disso foi Moisés.
33 Khawsa Myihla ce amim tu a dawngawh, Mosi a hui awhkawng poek kaana awi thoeng tara hy.
33 Eles fizeram com que Moisés ficasse tão irritado, que ele disse coisas que não devia.
34 Bawipa ing awi a peeknaak amyihna, cekkhqi ing thlangkhqi cetaw am plawci sak uhy,
34 Eles não mataram os pagãos como o
35 cehlai phyn chang thlangkhqi mi kqit qu unawh cekkhqi a singzoe ce oet uhy.
35 mas casaram com aquela gente e imitaram os seus costumes pagãos.
36 A mimah aham dawng na amik dun qu, thlakchang a myiqawl ce bawk uhy.
36 O povo de Deus adorou ídolos e por causa disso foi destruído.
37 Qaai a venawh a capakhqi ingkaw a canukhqi ce lucik bulnaak na pe uhy.
37 Eles ofereceram os seus próprios filhos e filhas como sacrifício a deuses pagãos.
38 Thawlhnaak amak awm a capakhqi ingkaw a canukhqi a thi ce Kanankhqi a myiqawl ami bawknaak awh thoeh sak unawh, thi ingkaw qam ce tyih ak awm na sai uhy.
38 Mataram aquelas crianças inocentes, os seus próprios filhos e filhas, como sacrifício aos ídolos de Canaã. E o país se tornou por causa desse sangue.
39 A mimah ingawm ik-oeih sai ing tyih awm sak uhy; a ik-oeih sainaak ing pup zawi na coeng uhy.
39 Fazendo essas coisas, eles se corromperam e foram infiéis a Deus.
40 Cedawngawh Bawipa taw ak thlangkhqik khan awh ak kawso nawh ak qo ak pang hly kawikhqi ce tyih hy.
40 Então o Senhor ficou irado com o seu povo, ficou muito aborrecido com eles.
41 Cedawngawh cekkhqi ce thlangphyn khqi kut awh pe nawh, a qaalkhqi ing uk khqi hy.
41 Ele os abandonou nas mãos dos pagãos, e estes os dominaram.
42 A qaalkhqi ing thekha nak khqi nawh a saithainaak ak kaiawh tak khqi hy.
42 Os israelitas foram maltratados pelos seus inimigos e ficaram debaixo das ordens deles.
43 Cekkhqi ce hul khqi khing hawh hlai hy, amah ce ami tuk lat lat a dawngawh a mimah a thawlhnaak awh cum uhy.
43 Muitas vezes Deus livrou o seu povo, mas eles preferiram se revoltar contra ele e se afundar ainda mais no pecado.
44 Cehlai cekkhqi ang kqangnaak awi ce ang zaak awh ami khuikhanaak ce ngai na bai hy;
44 Porém, quando pediram a sua ajuda, Deus os ouviu e se voltou para eles quando estavam aflitos.
45 cekkhqi ce ak poek awh a paipi sai ce poek tlaih nawh a lungnaak bau soeih awh hul qu tlaih hy.
45 Por causa deles, Deus lembrou da sua e, por causa do seu grande amor, ele mudou de ideia.
46 A mingmih tamnaa na ak sawikungkhqi ce qeen sak khqi nawn hy.
46 Deus fez com que aqueles que os levaram como prisioneiros tivessem pena deles.
47 Nang ming ciim awh zeelnaak awi ka mik kqawn thainaak aham, Aw Bawipa kaimih a Khawsa, kaimih ve ni hul khqi nawhtaw, qampum awhkawng ni cunboem khqi tlaih lah.
47 Ó Senhor , nosso Deus, liberta-nos! Tira-nos do meio dos pagãos e leva-nos de volta para a nossa terra. Assim nós te daremos graças e com prazer te louvaremos, ó Santo Deus.
48 Bawipa, Israelkhqi a Khawsa venawh kumqui coeng kumqui dy kyihcahnaak awm seh. Thlang boeih ing, “Amen!” ti seh.
48 Louvemos o Senhor , o Deus de Israel. Louvem o Que todos os povos da terra digam: “ Aleluia!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Salmos 106, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.