Mateus 26

Huichol Bible 2020 (HCH_WB2) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Merikɨte kepauka Ketsutsi mɨtiutahayewaxɨ mɨpaɨ tiwakuxaxatɨwatɨ, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe yuhetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete:
1 Quando Jesus acabou de proferir estas palavras, disse aos seus discípulos:
2 «Xeme mɨpaɨ xepɨtemateri, huta tukari peuyewetse Patsikwa 'ixɨarariyari maye'anikɨ, meta Yuri Tewi nehɨkɨtɨtɨ nekaniyetuiyamɨkɨ kuruxitsie nemɨmierienikɨ».
2 — Vocês sabem que, daqui a dois dias, será celebrada a Páscoa, e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado.
3 Hikɨ 'ana mawari wewiwamete tewa'aitɨwamete meta teɨteri wa'ukiyarima mekaniuyukuxeɨrieni mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame Kaipatsi mɨtitewakai hetsɨa,
3 Então os principais sacerdotes e os anciãos do povo se reuniram no palácio do sumo sacerdote, chamado Caifás,
4 mekaniuyu'enieni, Ketsutsi memɨwiyakɨ me'i'itame mɨpaɨ memɨte'imienikɨ.
4 e deliberaram prender Jesus, à traição, e matá-lo.
5 Mɨpaɨ mekaniutiyuanekaitɨni: «Xeikɨa 'ixɨarari xuawekaku hawaikɨ, teɨteri me'uyeha'anikɨ waɨkawa me'uyukuxeɨrienikɨ».
5 Mas diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
6 Merikɨtsɨ Ketsutsi Wetaniya kiekariyaritsie kaniukateitɨni, Tsimuni hetsɨa meripaitɨ nawi kwiniyayari mexeiyakai hetsɨa,
6 Quando Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 hikɨ 'uka mana kaninuani tete puteyuyari witsimɨ'ane 'ahanatɨ witsimu'ɨa 'ayemakame kwinimieme mɨraye'axe, hikɨ kaneitituani Ketsutsi mu'uyatsie mexi mexatsie 'utikatei.
7 aproximou-se dele uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume precioso, que ela derramou sobre a cabeça de Jesus, estando ele à mesa.
8 Hikɨ teyɨ'ɨkitɨwamete me'uneniereka mekaniuyeha'ani mɨpaɨ mekaniutiyuani: —¿Titayarikuta yakɨ xeikɨa mɨkɨ pɨreuyewe?
8 Vendo isto, os discípulos ficaram indignados e disseram: — Para que este desperdício?
9 Pɨyɨwekai mɨkɨ witsimu'ɨa waɨkawamekɨ mutuiyanikekai, tuminiyari memɨmikienikɨ tixaɨtɨ memɨkateheuxeiya.
9 Este perfume poderia ter sido vendido por muito dinheiro, para ser dado aos pobres.
10 Ketsutsi retimaika kememutiyuanekai, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —¿Titayari xete'i'uximatɨa 'ikɨ 'ukaratsi? 'Aixɨa katiniuyurieni nehetsiemieme.
10 Mas Jesus, sabendo disto, lhes disse:
11 'Uxa'atɨni warie 'amekaniu'uwakuni tixaɨtɨ memɨkateheuxeiya xehetsɨa, peru ne xehetsɨa 'anepɨka'uyeikani 'uxa'atɨni warie.
11 Porque os pobres estarão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
12 Kemɨreititua witsimu'ɨa nehetsie, netsikuha'aritɨwatɨ katiniuyurieni nemɨkateukienikɨ.
12 Porque, derramando este perfume sobre o meu corpo, ela o fez para o meu sepultamento.
13 Yurikɨ mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, tsepanetɨ hakewa 'ikɨ niuki 'aixɨa manuyɨne mekuxaxatsiwani naitsarie kwiepa, kanitaxatsiemɨkɨ kana'eriwamɨkɨ 'ikɨ 'uka kemɨtiuyuri.
13 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo este evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
14 Xewitɨ tamamata heimana memɨyuhuta mɨwanɨkai, Kura 'Itsikariutitanaka mɨtitewakai, kaneyani mawari wewiwamete tewa'aitɨwamete wahetsɨa.
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os principais sacerdotes.
15 Mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —¿Kepaɨmeme xepɨnetsi'ɨitɨani, neta Ketsutsi nekanixeyetuiriemɨkɨ? Mɨkɨ me'uyu'enieka xeitewiyari heimana tamamata pɨrata tuminiyari mekani'ɨitɨani.
15 Ele disse: — Quanto me darão para que eu o entregue a vocês? E pagaram-lhe trinta moedas de prata.
16 'Ana kanitsutɨani tikuwaunetɨ kepauka 'aixɨa mɨyɨnikekai mɨwayetuirienikɨ.
16 E, desse momento em diante, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
17 Hikɨ mexɨakame tukaritsie Paa mɨkakuxanariyarietɨka 'ixɨarariyaritsie, teyɨ'ɨkitɨwamete Ketsutsi 'aurie mekaniuyukuxeɨrieni, mɨpaɨ mekatenita'iwawiya: —¿Hakewa matsihenake 'aixɨa temɨtehekuyurienikɨ, Patsikwa 'ikwaiyari pemekwanikɨ?
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, os discípulos vieram a Jesus e lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
18 Mɨkɨ mɨpaɨ katiniwaruta'eiya: —Xeime hetsɨa xekenehu kiekaritsie, mɨpaɨ xeketenetahɨawi: «Ti'ɨkitame mɨpaɨ paine: “Netukari kaneutihuraniri, 'akiita Patsikwa 'ixɨarariyari nepɨwewieni nehetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete wahamatɨa”».
18 E ele lhes respondeu:
19 Hikɨ Ketsutsi kemɨtiwaruta'aitɨa yamepɨte'uyuri, 'aixɨa mepikuyuri Patsikwa 'ikwaiyari.
19 E eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado e prepararam a Páscoa.
20 Hikɨ 'ukuyɨreku mexatsie kaniutiyerɨni tamamata heimana yuhutame wahamatɨa.
20 Ao cair da tarde, Jesus pôs-se à mesa com os doze discípulos.
21 Mexi metekwakai, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Yurikɨ mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, xewitɨ xeme pɨnetsiyetuani.
21 E, enquanto comiam, Jesus disse:
22 Hikɨ kwinimieme meteyuhiwerietɨ yuxexuitɨ mɨpaɨ metenitihɨawetɨkɨne: —¿Ne netihɨkɨ, Ti'aitame?
22 E eles, muito entristecidos, começaram um por um a perguntar-lhe: — Por acaso seria eu, Senhor?
23 Mɨkɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Xewitɨ kanihɨkɨtɨni nehamatɨa paa manati'ɨwe xakɨtsie, mɨkɨ kaneniyetuamɨkɨ.
23 Jesus respondeu:
24 Yuri Tewi kenemɨtitewa, nepɨyemie nemɨmierienikɨ kemɨre'uxa nehepaɨtsita, perutsɨ xɨa'ui kemɨ'ane mɨnetsiyetuani Yuri Tewi nehɨkɨtɨme. Matsi 'aixɨa kani'anenikeyu xɨka ka'utinuiwake mɨkɨ tewi.
24 O Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
25 Hikɨ miyetuanikekai Kura mɨpaɨ kaniutayɨni: —¿Ti'ɨkitame, ne netihɨkɨ? Ketsutsi mɨpaɨ katinita'eiya: —'Ekɨtsɨ mɨpaɨ pekanaineni.
25 Então Judas, que o traía, perguntou: — Por acaso sou eu, Mestre? Jesus respondeu:
26 Hikɨ metekwakaku Ketsutsi paa kananuku'ɨni, 'aixɨa 'utayɨka Kakaɨyari hepaɨtsita paa hepaɨtsita, kanititara kaniwarumini teyɨ'ɨkitɨwamete, mɨpaɨ tiwakɨhɨawetɨ: —Xekenanu'ɨi meta xekeneutikwa'i, 'ikɨ kaninewaiyaritɨni.
26 Enquanto comiam, Jesus pegou um pão, e, abençoando-o, o partiu e deu aos discípulos, dizendo:
27 'Ariketa tekɨxi kananukuhana, pamɨpariyutsi 'ipitɨaka Kakaɨyari, kaniwaru'itɨani mɨpaɨ tiwakɨhɨawetɨ: —Yunaitɨ xekenanuti'iexɨa 'ikɨ.
27 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos, dizendo:
28 'Ikɨ kaninexuriyatɨni, mɨkɨ tɨratu mɨhekwa 'aixɨa kaniyurimɨkɨ Kakaɨyari meta yuteɨterima wahamatɨa mieme. Yumɨireme wahetsiemieme kanitayeurimɨkɨ memɨteheuyehɨwiyarienikɨ ke'axamemɨte'uyurikɨ.
28 porque isto é o meu sangue, o sangue da aliança, derramado em favor de muitos, para remissão de pecados.
29 Mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, tawari hawaikɨ nepɨka'enu'ieni 'ikɨ kaxie hayari, 'arikekeri tukari 'aye'ayu kepauka hekwamekɨ nemenu'ieni kaxie winuyari mɨhekwa xehamatɨa ne'ukiyari mɨra'aitatsie.
29 E digo a vocês que, desta hora em diante, nunca mais beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que beberei com vocês o vinho novo, no Reino de meu Pai.
30 Hikɨ nɨawari Kakaɨyari hetsɨa mieme me'utikwikaka, mekanekɨne yemuritsie Huriwu Mati'u.
30 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Mana Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —'Ikɨ tɨkaritsie, xeme yunaitɨ xepɨnetsiku'eirieni, mɨpaɨ mɨre'uxakɨ:
31 Então Jesus disse aos discípulos:
32 Peru ne'anukukeme, ne meri nepɨyemie Karereyatsie paitɨ».
32 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Hikɨ Pekuru mɨpaɨ katinitahɨawe: —Tsepanetɨ yunaitɨ memɨmatsi'uku'eiri, ne hawaikɨ nepɨkakunuani.
33 Mas Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, nunca o será para mim.
34 Ketsutsi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Yurikɨ mɨpaɨ nepɨmarahɨawe, 'ikɨ tɨkaritsie wakana 'ukiri katahiwawekaku 'akuxi, 'ekɨ haikakɨa pepɨ'aku'imawani, kename pekanetsimate pe'utaitɨ.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pekuru tawari mɨpaɨ katinita'eiya: —Tsepanetɨ meuyeweka 'ahamatɨa nemɨmierieni, nepɨkaneku'imawani kename nekamatsimate ne'utaitɨ. Meta hipatɨta teyɨ'ɨkitɨwamete yaxeikɨa mekaniutiyuani.
35 Pedro insistiu: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Hikɨta Ketsutsi teyu'ɨkitɨwamete warawitɨtɨ kaneyani Ketitsemani reyetewakaku. Mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «'Ena xekenekuteni mexi huma nepɨyunenewimie».
36 Em seguida, Jesus foi com eles a um lugar chamado Getsêmani. E disse aos discípulos:
37 Pekuru meta Tsewereu niwemama yuhutame kaniwarewitɨni mana paitɨ, hikɨ kanitsutɨani yuhiwerietɨ yu'iyaritɨatɨ.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a sentir-se tomado de tristeza e de angústia.
38 Hikɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «Ne'iyaritsie kwini mieme nekaninehiwerieka, mɨkɨkɨ nekanimɨximeni. 'Ena xekeneuyuhayewa meta xekenayeneniereni nehamatɨa».
38 Então lhes disse:
39 'Etsiwa huma 'uyaka kaniutihɨximakeni, kaniyutanenewieni mɨpaɨ 'utaitɨ: «Ne'ukiyari, xɨka tɨma tiyɨwenike, yanepɨra'eriwakaku mɨka'aye'anikɨ kenemɨtikwinitɨarieni. Peru kemɨnetinake ne pɨkatixaɨ, 'ekɨ pɨta kemɨmatinake».
39 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo:
40 Hikɨ teyɨ'ɨkitɨwamete mematitekaitsie kaninuani, kaniwarutaxeiya mekutsume. Mɨpaɨ Pekuru katiniutahɨawe: «¿'E'e xekateyɨwawekai tsikere xeihurayari xemayeneniereni nehamatɨa?
40 E, voltando para os discípulos, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
41 Xekenetaneniereni, xekeneyunenewieka kapa 'axaxete'uyurienikɨ xemɨta'inɨatsienitsie. Xe'iyari kaniyuwaɨriyani, peru xewaiyari matsi puwerani».
41 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
42 Hikɨ hutarieka heyaka kaniyutanenewieni mɨpaɨ 'utaitɨ: «Ne'ukiyari, xɨka heuyeweka mɨpaɨ nemɨtikwinitɨarieni, kemɨmatinake yaketiuyɨni».
42 Retirando-se pela segunda vez, orou de novo, dizendo:
43 Tawarita kepauka munua, kaniwarutaxeiyata mekutsume, memɨkayɨwawekaikɨ memayeneniereni kutsikɨ.
43 E, voltando, achou-os outra vez dormindo; porque os olhos deles estavam pesados.
44 Hikɨ kaniwaruku'eirieni, tawari heyaka hairieka kaniyutanenewieni yaxeikɨa 'utaitɨ.
44 Deixando-os novamente, foi orar pela terceira vez, repetindo as mesmas palavras.
45 Tawarita kaninuani teyɨ'ɨkitɨwamete mematitekaitsie, nuaka mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «¿Xetekutsu 'akuxi, xete'uxipie? Neuxei, kanaye'aximeniri, Yuri Tewi kenemɨtihɨkɨ, nemɨyetuiyani 'axateyuruwamete wahetsɨa.
45 Então voltou para os discípulos e lhes disse:
46 Xekenanuku'uti, kɨmɨtɨkari. Kemɨ'ane mɨnetsiyetuani mana kanamieni».
46 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
47 Merikɨte 'utaniukakaku 'akuxi Kura mana kaninuani, tamamata heimana memɨyuhuta mɨwanɨkai. Yuwaɨkawame teɨteri yuhamatɨa kaniwarawitɨkɨkaitɨni 'ixiparate meta kɨyexi mete'u'ɨkame, mawari wewiwamete tewa'aitɨwamete meta teɨteri wa'ukiyarima mewareyenɨ'aku.
47 E enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou Judas, um dos doze, e, com ele, grande multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 'Iya miyetuanikekai 'inɨari pɨwarutaxatɨakai, mɨpaɨ 'utaitɨ: «Kemɨ'ane nemɨtawaɨritɨani 'itsiyakɨ, mɨkɨ kanihɨkɨtɨkamɨkɨ, xekenewiya».
48 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam-no.”
49 Hikɨ Ketsutsi hetsɨa nuaka mɨpaɨ kaniutayɨni: —Ke'aku Ti'ɨkitame. Hikɨ kani'itseni.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Salve, Mestre! E o beijou.
50 Hikɨ Ketsutsi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Nehamiku, kepemɨtikuyuriene yaketineuyuri. Hikɨ teɨteri 'auriena me'aketɨkɨneka, Ketsutsi mekaniuwiya.
50 Jesus, porém, lhe disse: Nisto, aproximando-se eles, agarraram Jesus e o prenderam.
51 Mɨkɨ Ketsutsi hamatɨa memu'uwakai xewitɨ kaniwatihana yu'ixipara, ti'uximayatame mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame hetsɨa mieme, nakaya kanawiteni.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, sacou da espada e, golpeando o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe a orelha.
52 Hikɨ Ketsutsi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Keneuka'uta 'a'ixipara, karikɨ yunaitɨ 'ixiparakɨ memɨteyumemiwa, 'ixiparakɨta mekanikwi'iwakuni.
52 Então Jesus lhe disse:
53 Kari mɨpaɨ pepɨkatimate, ne nekaniyɨweni nemitawawirieni ne'ukiyari, miriyari meyupaɨmeme niuki tuayametemama mɨkɨta kwitɨwa kaniwaranɨ'aweni.
53 Ou você acha que não posso pedir a meu Pai, e ele me mandaria neste momento mais de doze legiões de anjos?
54 Peru xɨka mɨpaɨ netiuyurieni, ¿kehepaɨ raye'ani 'utɨarika meuyewetse 'ipaɨ mɨtiyɨni manuyɨne?
54 Mas como, então, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim deve acontecer?
55 Hikɨ 'ana Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe teɨteri: —¿Kari xepeyekɨ 'ixiparate meta kɨyexite xete'u'ɨtɨ xenetsiwiyake, kemɨtiwiwiyarɨwa tinawayame? Mɨixa tukita nenayekateitɨni tukarikɨ neti'ɨkitatɨ, 'ana xepɨkanetsi'uwi.
55 Naquele momento, Jesus disse às multidões:
56 Peru naitɨ 'ikɨ mɨya pɨtiyɨni, maye'anikɨ Kakaɨyari niukametemama kememutiyua 'utɨarika xapayaritsie. Hikɨ teyɨ'ɨkitɨwamete yunaitɨ mekaniku'eirieni meta mekaniyuta'una.
56 Tudo isto, porém, aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então todos os discípulos o deixaram e fugiram.
57 Mɨkɨ Ketsutsi memuwiyaxɨ Kaipatsi hetsɨa mekani'atɨani, mɨkɨ mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame kanihɨkɨtɨkaitɨni, hetsɨana mekaniyuxeɨriekaitɨni 'inɨarikɨ te'ɨkitamete meta 'ukirawetsixi.
57 E os que prenderam Jesus o levaram à casa de Caifás, o sumo sacerdote, onde se haviam reunido os escribas e os anciãos.
58 Peru Pekuru kaniweiyakaitɨni yatewa mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame kiita paitɨ. Muwa kaneutahani tukita tehɨwemete wa'aurie kanayerɨni niereke kemɨ'itɨarienikekai.
58 Pedro o seguia de longe até o pátio do sumo sacerdote. E, tendo entrado, assentou-se entre os servos, para ver como aquilo ia terminar.
59 Hikɨ mawari wewiwamete tewa'aitɨwamete meta 'itsɨkate yunaitɨ mekaniwawautɨwekaitɨni hipame memunenierixɨ memɨte'itani Ketsutsi hepaɨtsita, mɨpaɨ hetsiena memɨte'ahɨanikɨ memita'aitakɨ mɨmierienikɨ.
59 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho falso contra Jesus, a fim de o condenarem à morte.
60 Peru mepɨyutatexi, tsepa yumɨiretɨ wahetsɨa memu'axɨa me'i'itatɨ. 'Imatɨrieka yuhutatɨ mekaniu'axɨani,
60 E não acharam, apesar de terem sido apresentadas muitas testemunhas falsas. Mas, afinal, compareceram duas, afirmando:
61 mɨpaɨ mekaniutiyuani: —'Ikɨ mɨpaɨ putayɨ: “Ne nekaniyɨweni nemika'una Kakaɨyari tukieya, tawarita netitawewiwe hekwamekɨ haika tukari”.
61 — Este disse: “Posso destruir o santuário de Deus e reconstruí-lo em três dias.”
62 Hikɨ mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame 'anukukeka mɨpaɨ katinitahɨawe: —¿Pekatitaniuni 'ahepaɨtsita? ¿ketitayari mɨya mete'utiyuane 'ikɨ 'ahepaɨtsita?
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
63 Peru Ketsutsi 'atsipɨkahainekai. Hikɨ mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame mɨpaɨ katinitahɨawe: —Kakaɨyari mayeniere matsi'eniekaku yaketatineutahɨawi xɨka Kɨritsitu pehɨkɨtɨni, Kakaɨyari nu'aya.
63 Jesus, porém, guardou silêncio. E o sumo sacerdote lhe disse: — Eu exijo que nos diga, tendo o Deus vivo por testemunha, se você é o Cristo, o Filho de Deus.
64 Ketsutsi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Metsɨ 'ekɨ mɨpaɨ pekanaineni. Peru ne mɨpaɨ nepɨxerahɨawe: 'Uxa'atɨni xekanenixeiyakuni Yuri Tewi kenemɨtihɨkɨ, 'ane'akaime Naimekɨmɨtɨrɨkaɨye tserieta, meta haitsata ne'akamiekame taheima.
64 Jesus respondeu:
65 Hikɨ mawari wewiwamete tiwa'aitɨwame yukamixa kaneukatsana mɨpaɨ 'utaitɨ karima: —Kakaɨyari hepaɨtsita 'axaputayɨ. Tawari tepɨkawareuyehɨwa memunenierixɨ. Neuxei, xeme hikɨ xepi'eni, Kakaɨyari hepaɨtsita 'axaputayɨ.
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes e disse: — Blasfemou! Por que ainda precisamos de testemunhas? Eis que agora mesmo vocês ouviram a blasfêmia!
66 ¿Kexeteku'eriwa 'ikɨ hepaɨtsita? Mɨkɨ mɨpaɨ mekaniutiyuani: —Peuyewetse mɨmierieni.
66 O que vocês acham? E eles responderam: — É réu de morte.
67 Hikɨ mekaniti'aɨtsikawiyatɨkɨne hɨxitana meta mekanitihutsutɨkɨne. Hipatɨta 'auritapana mekaneitiwayakaitɨni
67 Então alguns cuspiram no rosto de Jesus e bateram nele. E outros o esbofeteavam, dizendo:
68 mɨpaɨ me'utiyuatɨ: —Ketatineutaxatɨa, Kɨritsitu, ¿kemɨ'ane pɨmatsiheutiwa?
68 — Profetize para nós, ó Cristo! Quem foi que bateu em você?
69 Mexi mɨyatiyɨanekai, Pekuru takwa kaniukateitɨni, hikɨ ti'uximayatame hetsɨana nuaka 'ɨimaritɨtɨ, mɨpaɨ katinitahɨawe: —'Ekɨtatsiere Ketsutsi Karereya kiekame hamatɨa pekaniuyeikakaitɨni.
69 Pedro estava sentado fora no pátio. Uma empregada se aproximou e lhe disse: — Você também estava com Jesus, o galileu.
70 Peru mɨkɨ kaniyuta'imani yunaime wahɨxie mɨpaɨ 'utaitɨ: —'Atsinepɨkatimate kehapaɨtɨtɨ pemɨnerahɨawe.
70 Mas ele negou diante de todos e disse: — Não sei o que você está dizendo.
71 Hikɨ mɨkɨ kaneyani kitenie hepa, xewitɨta kanixeiya 'uka, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe mana memɨti'ukai: —'Ikɨtatsiere Ketsutsi natsaretitanaka hamatɨa kaniuyeikakaitɨni.
71 Quando se dirigia para a porta, Pedro foi visto por outra empregada, que disse aos que estavam ali: — Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Peru mɨkɨ tawarita kaniyuta'imani, mɨpaɨ 'utaitɨ: —Kakaɨyari netsi'eniekaku nepaine, nepɨka'imate mɨkɨ tewi.
72 E ele negou outra vez, com juramento: — Não conheço esse homem.
73 Hikɨ yareutewikaku mana memɨti'ukai hurawa me'akɨneka mɨpaɨ Pekuru mekateniutahɨawe: —Yurikɨ 'ekɨ xewitɨ mɨkɨ wa'iwa pekanihɨkɨtɨni, pepɨmatsiɨkɨ kepemɨtiuniuka.
73 Pouco depois, aproximando-se os que estavam ali, disseram a Pedro: — Com certeza você também é um deles, porque o seu modo de falar o denuncia.
74 Pekuru mɨpaɨ kaniutayɨni: —Kakaɨyari 'axakenetiupitɨani xɨka netiku'itawani, nepɨka'imate mɨkɨ tewi nepaine. Hikɨ 'ana yapauka kanetahiwa wakana.
74 Então ele começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem! E no mesmo instante o galo cantou.
75 Pekuru Ketsutsi niukieya kanaye'erieni kemɨtitahɨawixɨ: «Wakana katahiwawekaku 'akuxi, 'ekɨ haikakɨa pepɨ'aku'imawani kename pekanetsimate pe'utaitɨ». Hikɨ 'anuyeyaka kaniutatsuani kwinimieme tiyuhiwerietɨ.
75 Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você me negará três vezes.” E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.