Mateus 19

Huichol Bible 2020 (HCH_WB2) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Merikɨtsɨ Ketsutsi tiutahayewaka tikuxatatɨ, Karereya kwieyaritsie kanayeyani, Kureya kwieyaritsie kaneyani Kurutani hatuxameyaritsie 'anutaɨye.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Teɨteri yumɨiretɨ mekaniweiyakaitɨni, meta mana tekwikwikate 'aixɨa meteheu'eriekame kaniwarayeitɨani.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Hikɨ paritseutsixi hetsɨana mekaniu'axɨani me'ita'inɨatake, mɨpaɨ mekatenitahɨawe: —¿Tiyɨwe tewi yɨ'ɨya muku'eirieni tsepa titakɨ?
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Ketsutsi mɨpaɨ katiniwaruta'eiya: —¿Xekate'ekaterɨwawawe, mɨkɨ matɨaripai mɨwarunetɨa, “'uki meta 'uka mɨwarutiwewi”,
4 Jesus respondeu:
5 meta mɨpaɨ mutayɨ: “'Ayumieme 'uki kaniyupatamɨkɨ, yupaapa yumaama wahetsɨa kaniyeyeimɨkɨ, yɨ'ɨyatsie katiniwiyamɨkɨ pɨta, memɨyuhutakai xeiwaiyari mekanakɨnikuni meyuxewitɨ”?
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 'Ayumieme mepɨkayuhutari, matsi mekaniyuxewini xeiwaiyari mepɨhɨkɨ. 'Ayumieme, tita Kakaɨyari mɨtiutaxewiriyaxɨ, tewi pɨkawataxɨrɨwani.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Peru mɨkɨ mɨpaɨ mekatenitahɨawe: —Merikɨte, xɨka mɨpaɨ 'aneni, ¿titayari, Muitsexi mɨpaɨ tiu'aitaxɨ, kename yu'ɨya 'eiriya xapayari ke'ihuritɨani hikɨ 'ana ke'iku'eirieni?
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Mɨkɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Muitsexi yu'iyaritsie xemɨtsetse'ikɨ kanixe'upitɨani xemɨwaku'e'eiriwanikɨ yu'ɨitama. Peru matɨari paitɨ mɨpaɨ pɨka'anekai.
8 Jesus respondeu:
9 Ne mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, kemɨ'ane miku'eiri yu'ɨya, xeime pɨta mɨtiwitɨ, mɨkɨ xeime 'ɨyaya kanikumaɨwani, mexɨka 'ɨyaya meri 'ikumayɨani xeime mɨkayɨkɨna hɨrixɨa.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Hikɨ teyɨ'ɨkitɨwamete mɨpaɨ mekatenitahɨawe: —Xɨka mɨpaɨ 'aneni 'uki 'uka hamatɨa kemɨtiwayakɨ, 'aixɨa pɨ'ane matsi xɨka tewi kaneɨkenike.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —'Ikɨ niuki yunaime wahetsie pɨkamieme, mɨkɨ mɨpaɨ memɨtepitɨarie wahetsie xeikɨa kanimiemetɨni.
11 Jesus respondeu:
12 Hipatɨ mepɨkaneɨkiwawe mɨpaɨ me'anenetɨ memutinunuiwaxɨkɨ, hipatɨta mepɨkaneɨkiwawe mɨpaɨ me'aneneme teɨteri memɨwarayeitɨakɨ, hipatɨta yɨkɨmana mepɨkaneɨkiwawe memɨte'uximayakakɨ xeikɨa Kakaɨyari hetsiemieme. Kemɨ'anetsie mɨmieme 'ikɨ, hetsiena ketinakeni.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Merikɨtsɨ 'ana tɨɨri mekani'atɨarieni Ketsutsi hetsɨa, wahetsie 'utimeme mɨyutanenewienikɨ, peru teyɨ'ɨkitɨwamete mekaniwarutate'akaitɨni memɨwa'atɨwakai.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «Xekeniwapitɨaka tɨɨri nehetsɨa memɨ'axenikɨ, wahɨxie xepɨka'u'uka, mɨpaɨ memɨ'anene kaniwahetsiemiemetɨni Kakaɨyari mɨra'aita».
14 Aí ele disse:
15 Hikɨ wahetsie 'utimeka kaneyani.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Hikɨ xewitɨ tewi hetsɨana kaninuani mɨpaɨ katinita'iwawiya: —Ti'aitame 'aku, ¿kehapaɨ 'aixɨa nepɨtiyurieni, tukari mɨkaxɨwe nehexeiyatɨ nemayanikɨ?
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Ketsutsi mɨpaɨ katinita'eiya: —¿Titayari penetiku'iwawiya tita 'aixɨa mɨti'ane hepaɨtsita? Kemɨ'ane 'aixɨa mɨ'ane yuxewitɨ 'apuyeika Kakaɨyaritɨtɨ. Xɨka peheutahamɨkɨ tukari maxuawetsie, yaketinekamieni 'inɨari niukiyaritsie.
17 Jesus respondeu:
18 Tewi mɨpaɨ katinitahɨawe: —¿Kemɨ'ane 'aitsikate? Ketsutsi mɨpaɨ katinita'eiya: —“Pepɨkati'amemiwani, xeime 'ɨyaya kɨnaya pepɨkakumaɨwani, pepɨkatinawayani, peti'itawatɨ pepɨkatihekɨatani,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 keniwareu'enieka meta keniwa'ɨwiyani 'apaapa meta 'amaama”, meta “'ahepaɨ tewi kenenaki'erieka kepemɨti'anaki'erie 'ekɨ”.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Hikɨ temaikɨ mɨpaɨ katinitahɨawe: —Mɨkɨ naimetsie yanepɨtikamie temaikɨyari paitɨ. ¿Tita 'akuxi reuyewetse?
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Ketsutsi mɨpaɨ katinitahɨawe: —Xɨka pe'awaɨriyani naimekɨ yapemɨtikamienikɨ, kenemie ketinetua 'apiini, ketiniwarumikwa tixaɨtɨ memɨkatehexeiya, mɨpaɨ petiyurieme waɨkawa perexeiyatɨ pepayani taheima. 'Ana kenaye'a nehetsie ketineuwiya.
21 Jesus respondeu:
22 Kepauka temaikɨ 'ikɨ niuki mu'eni kaneyani yuhiwerietɨ, waɨkawa mɨrexeiyakaikɨ.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Hikɨ Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe yuhetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete: —Yurikɨ mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, kanikwaniweni xiku meutahanikɨ Kakaɨyari mɨra'aitatsie.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Tawari mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, pɨkakwaniwe kameyu 'iwipame hɨxieyatsie manuyehanikɨ matsi pɨkwaniwe xiku meutahanikɨ Kakaɨyari mɨra'aitatsie.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Me'u'enanaka teyɨ'ɨkitɨwamete yemekɨ meputimama mɨpaɨ memɨkatemaikaikɨ, mɨpaɨ mekaniutiyuanekaitɨni: —Kamɨtsɨ xɨka mɨpaɨ 'aneni, ¿kemɨ'ane pɨyɨwe mɨtawikweni?
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Hikɨ Ketsutsi kwi waxeiyatɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Teɨteri mepɨkayɨwawe, peru Kakaɨyari naimekɨ kaniyɨweni.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Hikɨ Pekuru mɨpaɨ katinitahɨawe: —Neuxei, tame tepɨte'uku'eiri naime 'ahetsie temɨtewiyakɨ, merikɨte, ¿mɨkɨkɨ tita teteha'iwa?
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: —Yurikɨ mɨpaɨ nepɨxerahɨawe, xeme nehetsie xemɨtewiya, kepauka kwie mɨhekwatsie temɨ'axɨani, Yuri Tewi nehɨkɨtɨtɨ kepauka ne'uwenitsie nemayerɨni neti'aitatɨ witsine'anetɨ, 'ana xemeta 'itsɨkate xekanakɨnikuni, tamamata heimana huta 'uweniyaritsie xe'ayaxeme xekateniwata'aitɨakuni teɨteri tamamata heimana huta 'Ixaheri nuiwarimama.
28 Jesus respondeu:
29 Kemɨ'ane nehetsɨa mɨmiemekɨ miku'eiri yukii, yu'iwama 'ukitsi 'ukari, yupaapa, yumaama, yuniwema, yukwie, mɨkɨ xeitsienituyari matsi warexeiyatɨ kanayeimɨkɨ, meta tukari mɨkaxɨwe hexeiyatɨ kanayeimɨkɨ.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Peru yumɨiretɨ hikɨ miemete memɨmexɨakate 'imatɨremete mekanakɨnikuni, meta yumɨiretɨ memɨ'imatɨremete mexɨakate mekanakɨnikuni.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.