Romanos 11

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kaisi tete oleke mbuulye nti, oKibbumba yeebbingiireku nakimo abantube? Kadi tiniikyo owekiri. Zena ndi Mwisirairi, omwizukulu wa Ibbulaimu, era ndi wʼomu kika kya Bbenyamini.
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 OKibbumba abantube, abo abeyalondere eira, tiyabeebbingiireku nakimo. Timumaite eKiwandiike ekitumula okwEriya, oweyasabire oKibbumba ngʼatumula oku Baisirairi Yakobere ati,
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 “Musengwa, baitire abanaabbibo, ni basansula ebyotobyo. Nze zenkani ninze nsigairewo, era zena bannoonia okunjita.”
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Neye iye oKibbumba yairiremu atya? Ati, “Neebisiireyo abantu kasanvu, abatakomerangaku oBbaali amazwi.”
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Era wekiri nʼomu biseera binu. Waliwo abasigairewo, abebalonderemu olwʼekisa kya Kibbumba.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 OKibbumba yabalonderemu lwʼekisaakye, tirwebyo ebibakolere. Singa yabalonderemu lwʼebyo ebibakolere, ekisaakye kyankubbaire tikikaali kisa.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Aale atyanu tukobe tutya? ABaisirairi bakayire okusuna ekyo ekibabbaire banoonia ekyʼokubba abatuukiriire. Abatono abalondemu niibo abakisunire. Neye abandi emyoyo gyabwe gyakakanyaire,
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 ngʼowebakiwandiikire bati, “OKibbumba yabawaire omwoyo ogunambulamu malabuki. Yabawaire amaiso agatabona, nʼamatwi agatawulira paka oku lunaku olwatyanu.”
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 Nʼokabaka oDawudi akoba ati:
9 Naatu David eo na’atube,
10 Amaiso gaabwe gayofuwale
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Kaisi tete kambuulye: ABayudaaya beesitaala kaisi bagwe bajigirike? Kadi, tiniikyo owekiri. Okutoolaku kiti, okubbenga kwabwe kwaleeteire aBatali Bayudaaya okusuna okubalokola, ibo aBayudaaya kaisi engongi gibakwate.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Neye abba ngʼokubbenga kwabwe kwaweserye ebyalo enkabi nyingi, olwo bonabona owebaliira eeri oKibbumba enkabi tigyalisingawo obubitiriri?
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 Atyanu nkoba niinywe abantu aBatali Bayudaaya. Ngʼowendi mutume eeri bantu aBatali Bayudaaya, nteeka omu mulimo gwange ekitiisya,
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 nga ngezyaku okukwatisya abʼeigwanga lyange engongi, kaisi ndokole abamo kwibo.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Owebababbingire, ekyalo kyasyanirye nʼoKibbumba. Kaisi tete owebalibairyawo, kyalibba kitya? Kyalibba ooti aamo Kibbumba abazuukizire.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Ekimegero kibba kitukulye, singa ekiinulo kyonakyona babba bakitukwirye. Era ekikolo kyʼomusaale owekibba ekitukulye, nʼamasaga gaaku gabba matukulye, ngʼaago niibo aBaisirairi abaizukulu ba Ibbulaimu.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Atyanu amasaga agamo agʼomusaale ogwo omuzaituuni omukomangano, babatemereku, kaisi iwe eyabbaire eisaga eryʼomusaale omuzaituuni ogwʼomu kigona ni bakulambirya omu kifo kyabwe, era ogabana oku nkabi gya Ibbulaimu nga niiye ekikolo.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 Neye oleke okwewaana oti amasaga ago atyanu ogakira. Oweweewaana, oyebukirye oti tiniiwe okwatiriire nʼoyemereryawo ekikolo, neye ekikolo niikyo ekikukwatiriire ni kikwemereryawo.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Neye era oyezya okukoba oti, “Amasaga bagamogoireku, nze kaisi bannemberyeku.”
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Kityo wekiri, bagamogoireku lwa butaikirirya oKurisito bwago, neye iwe ekikwemereiryewo niikwo okwikirirya oKurisito. Nʼolwekyo tiwewaana, wazira ootye era weekuume.
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Olwʼokubba obanga oKibbumba tiyalekereku amasaga agebabyaliire ku musaale ogwo, atyo na iwe tiyalikulekawo.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Nʼolwekyo omanye ekisa nʼobukambwe bwa Kibbumba. Akambuwalira abo abagwire nʼakwatira iwe ekisa, kasita weekalangulira oku kisaakye. Neye owootalikyekalanguliraku, wena balikumogolaku.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Era nʼaBayudaaya owebalibba tibakaliire omu butaikirirya bwabwe, balibairya oku musaale, olwʼokubba oKibbumba ayezyerya nakimo okubairyaku.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Aale obanga iwe, omu nkulayo, eyʼokubba eisaga lya musaale omuzaituuni ogwʼomu kigona, bakutoireyo ni bakuyunga oku musaale omuzaituuni ogwʼomu musiri ogutali gwʼekikulakyo, amasaga agebabyaliire oku musaale ogwo tigalibba mangu ino okugairya oku musaale gwago?
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Boluganda, ntaka mumanye ekyama kinu, kaisi muleke okwepankapanka. ABaisirairi abamo basigaire nga bakakanyali bʼemyoyo, paka aBatali Bayudaaya bonabona owebalimala okwira eeri oKibbumba.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Kaisi awo nʼaBaisirairi bonabona balibalokola, ngʼowebakiwandiikire bati:
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Era eyo niiyo eyalibba endagaano yange nabo,
27 “Naatu
28 Omu bikwata oku Mawuliro aMasa, babba balabe ba Kibbumba, inywe kaisi olwo mutoolemu omugaso. Neye omu bikwata oku kubalondyamu, babba batake ba Kibbumba olwa bazeiza baabwe.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 OKibbumba owaagabira abantu ooba owaayeta, tiyeejusa,
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 ni yeecuusa. Na inywe eira mwajeemeire oKibbumba, okutoolaku kiti atyanu abakwatiire ekisa olwʼobujeemu bwʼaBayudaaya.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Atyanu bona bajeemere, kaisi abakwatire ekisa ekiyabakwatiire inywe.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 OKibbumba yalekere abantu bonabona omu bujeemu, kaisi akwatire bonabona ekisa. Era eBiwandiike bikoba biti:
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 “Dala, obusuni bwa Kibbumba nʼamalabukige, nʼokumanyakwe nga tibimalikayo!
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 Era bikoba biti:
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 Ooba naani eyabbaire amuwaire,
35 O yait God a sawar itin,
36 Byonabyona byazwire gyali, niiye eyabibbumbire, era byonabyona bibbaawo kumuweererya.
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.