Lucas 19

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Awo oYesu nʼabeyabbaire nabo ni baingira omu kibuga e Yeriko, era nga babita nzira.
1 Jesus entrou em Jericó e ia atravessando a cidade.
2 Omu kibuga omwo mwabbairemu omusaiza eriinalye bati Zaakayo eyabbaire omukulu wʼabasolooji ba musolo era nga musuni.
2 Havia aí um homem muito rico chamado Zaqueu, chefe dos recebedores de impostos.
3 Omusaiza oyo yatakire okumanyica oYesu, neye olwʼobumpibwe nandi nʼayezya okumubona olwʼekiyindi kyʼabantu.
3 Ele procurava ver quem era Jesus, mas não o conseguia por causa da multidão, porque era de baixa estatura.
4 Kale nʼairuka nʼasaliza omumaiso oYesu e giyabbaire alungama, kaisi era nʼaniina oku musaale omusikamooli, ayezye okubona oYesu.
4 Ele correu adiande, subiu a um sicômoro para o ver, quando ele passasse por ali.
5 OYesu oweyatuukirewo, nʼalola e ngulu oku kisaale, kaisi nʼamukoba ati, “Zaakayo, oniinuke mangu olwʼokubba olwatyanu nteekwa okubba mugeniwo.”
5 Chegando Jesus àquele lugar e levantando os olhos, viu-o e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, porque é preciso que eu fique hoje em tua casa.
6 Kale oZaakayo nʼaniinukirawo, era nʼayaniriza oYesu e ika nʼeisangaalo.
6 Ele desceu a toda a pressa e recebeu-o alegremente.
7 Awo, abantu owebaboine ngʼoYesu ayabireyo, bonabona ni batandiika okwezuluguma nga bakoba bati, “Ayabire kucaala wʼodi akola ebibbibibbi.”
7 Vendo isto, todos murmuravam e diziam: Ele vai hospedar-se em casa de um pecador...
8 Neye oluzwanyuma oku lunaku olwo oZaakayo nʼayemerera, nʼakoba oMusengwa ati, “Musengwa, aale atyanu ndi kugabulamu aakati ebintu byange, kaisi ekitundu ekimo nkigabire abadoobi. Era obanga waliwo ogunalyakire, nʼamwiriryawo emirundi eena.”
8 Zaqueu, entretanto, de pé diante do Senhor, disse-lhe: Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres e, se tiver defraudado alguém, restituirei o quádruplo.
9 Awo oYesu nʼakoba ati, “Olwatyanu obulokole bwingiire omu nyumba munu olwʼokubba onu onanyere aanu yena mwizukulu wa Ibbulaimu.
9 Disse-lhe Jesus: Hoje entrou a salvação nesta casa, porquanto também este é filho de Abraão.
10 Kaisi era nʼoMwana wa Muntu yaizire kunoonia nʼokulokola baabo ababbaire bagotere.”
10 Pois o Filho do Homem veio procurar e salvar o que estava perdido.
11 Awo nga bali kuwulira ebyo, oYesu ni yeeyongera nʼabagerera olugero olwʼokubba yabbaire kumpi nʼe Yerusaalemi, era e gibabbaire baseega bati obwakabaka bwa Kibbumba bwabbaire bwʼokubbaawo nga yankutuukayo.
11 Ouviam-no falar. E como estava perto de Jerusalém, alguns se persuadiam de que o Reino de Deus se havia de manifestar brevemente; ele acrescentou esta parábola:
12 Kagira yabagereire ati, “Wabbairewo omuntu owʼekitiisya eyaabire omu kyalo ekyʼe yala okumusuuca okabaka, kaisi aire.
12 Um homem ilustre foi para um país distante, a fim de ser investido da realeza e depois regressar.
13 Kale nʼayetaku abagalamabe ikumi, kaisi nʼawa nabuli muntu empiiya egibeeta bati mina moiza moiza, nʼabakoba ati, ‘Musuubuulenge omu mpiiya ginu paka owenaliira.’
13 Chamou dez dos seus servos e deu-lhes dez minas, dizendo-lhes: Negociai até eu voltar.
14 “Neye abʼomu kyalokye babbaire tibamutaka era ni batuma abakwenda okumusenjaaku baabe eedi e giyabbaire ayaba, bakobe bati, ‘Titutaka oyo okubba kabaka waiswe.’
14 Mas os homens daquela região odiavam-no e enviaram atrás dele embaixadores, para protestarem: Não queremos que ele reine sobre nós.
15 “Neye iye era oweyatuukire eedi, bamusuucirye kabaka era nʼaira. Kale awo oweyairire nʼalagira okumwetera abagalama badi abeyabbaire awaire empiiya, abone amagoba agebabbaire basuniremu.
15 Quando, investido da dignidade real, voltou, mandou chamar os servos a quem confiara o dinheiro, a fim de saber quanto cada um tinha lucrado.
16 “Eyasookere yaizire nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo, gireetere amagoba gʼemina ikumi.’
16 Veio o primeiro: Senhor, a tua mina rendeu dez outras minas.
17 “Kale nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa. Ngʼowoobbaire omwesigwa omu kintu ekityai kinu, nkuwaire obwezye okufuga ebibuga ikumi.’
17 Ele lhe disse: Muito bem, servo bom; porque foste fiel nas coisas pequenas, receberás o governo de dez cidades.
18 “Awo owokubiri nʼaiza, nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo gireetere amagoba gʼemina itaanu.’
18 Veio o segundo: Senhor, a tua mina rendeu cinco outras minas.
19 “Kale oMusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe nkuwaire okufuga ebibuga bitaanu.’
19 Disse a este: Sê também tu governador de cinco cidades.
20 “Awo omugalama ogondi nʼaiza, iye nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo nginu, era nʼagibisire nakusani nga mbiringe omu kiwero.
20 Veio também o outro: Senhor, aqui tens a tua mina, que guardei embrulhada num lenço;
21 Nakolere ntyo olwʼokubba nakutiire engeri egyoli omuntu omugosi. Iwe otwala nʼekinandi nʼotaganira, era oli ooti mulimi akesa ekinandi nʼasiga.’
21 pois tive medo de ti, por seres homem rigoroso, que tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 “Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe omugalama akola ebibbibibbi, njaba kusinzirira ku byotumwire okukusalira omusango. Mbona ngʼomaite, aale tiwamaite oti ndi muntu mugosi, atwala nʼekinandi ni ntaganira, era akungula nʼekinandi ni nsiga?
22 Replicou-lhe ele: Servo mau, pelas tuas palavras te julgo. Sabias que sou rigoroso, que tiro o que não depositei e ceifo o que não semeei...
23 Aale kale lwaki empiiya gyange tiwagikoopere abasuubuuzi, kaisi nze nga njirire ni ngisyomayo nga kuliku nʼamagoba?’
23 Por que, pois, não puseste o meu dinheiro num banco? Na minha volta, eu o teria retirado com juros.
24 “Kale nʼakoba ababbaire beemereire aawo ati, ‘Mumutooleku emina eyo egyali nayo, mugiwe oodi aali nʼemina gidi eikumi.’
24 E disse aos que estavam presentes: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem dez minas.
25 Neye ibo ni bamukoba bati, ‘Musengwa, oodi iye aali nagyo egindi ikumi mbeereri!’
25 Replicaram-lhe: Senhor, este já tem dez minas!...
26 “Awo omusengwa waabwe nʼairamu ati, ‘Mbakobera nti nabuli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, kaisi oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.
26 Eu vos declaro: a todo aquele que tiver, dar-se-lhe-á; mas, ao que não tiver, ser-lhe-á tirado até o que tem.
27 Kale atyanu abalabe bange ibo etibantakiirye okusuuka kabaka waabwe, mubaleete aanu, era mubaite nga mbona.’ ”
27 Quanto aos que me odeiam, e que não me quiseram por rei, trazei-os e massacrai-os na minha presença.
28 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ni yeeyongerayo nʼayaba paka e Yerusaalemi.
28 Depois destas palavras, Jesus os foi precedendo no caminho que sobe a Jerusalém.
29 Awo, oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka e Bbesufaage nʼe Bbesaniya, ebiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, nʼatuma babiri oku beegibe ngʼabakoba ati
29 Chegando perto de Betfagé e de Betânia, junto do monte chamado das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos e disse-lhes:
30 “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omumaiso awo era owemwabba mwankwingira muti, mwabona ompunda omutomuto ogubatatyamangaku ogubasibire aawo. Mumuteere era mumuleete aanu.
30 Ide a essa aldeia que está defronte de vós. Entrando nela, achareis um jumentinho atado, em que nunca montou pessoa alguma; desprendei-o e trazei-mo.
31 Owewabbaawo ababuulya ati, ‘Lwaki mumuteera?’ Mwamwiramu muti, ‘OMusengwa niiye amwetaaga.’ ”
31 Se alguém vos perguntar por que o soltais, responder-lhe-eis assim: O Senhor precisa dele.
32 Awo abebatumire ni baaba, era ni bamwajirya ngʼoweyabbaire ababakobere.
32 Partiram os dois discípulos e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Kale owebabbaire nga bateera ompunda, abananyere ni bababuulya bati, “Inywe, lwaki muteera ompunda oyo?”
33 Quando desprendiam o jumentinho, perguntaram-lhes seus donos: Por que fazeis isto?
34 Ibo ni bairamu bati, “OMusengwa niiye amwetaaga.”
34 Eles responderam: O Senhor precisa dele.
35 Awo ni bamuleetera oMusengwa oYesu, era owebamutuucirye ni bamwalaku ebizibaawo byabwe, kaisi ni baniinisyaku oYesu ayabireku.
35 E trouxeram a Jesus o jumentinho, sobre o qual deitaram seus mantos e fizeram Jesus montar.
36 Abantu baabanga baala omu nzira ebizwalo byabwe oYesu ngʼabitaku ngʼali oku mpunda.
36 À sua passagem, muitas pessoas estendiam seus mantos no caminho.
37 Awo oweyabbaire nga yatira okuserengeta okuzwa oku lusozi olwʼemisaale emizaituuni, ekiyindi kyonakyona ekyʼabeegibe ni kitandiika okuwuuja oKibbumba nʼeigono eryʼamaani nʼeisangaalo olwʼebyewunyo byonabyona ebibabbaire baboine.
37 Quando já se ia aproximando da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, tomada de alegria, começou a louvar a Deus em altas vozes, por todas as maravilhas que tinha visto.
38 Bembanga bati, “Wʼenkabi okabaka oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba!
38 E dizia: Bendito o rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória no mais alto dos céus!
39 Neye abamo oku Bafalisaayo ababbaire omu kiyindi ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, okaawukire abeegibo basirike.”
39 Neste momento, alguns fariseus interpelaram a Jesus no meio da multidão: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 OYesu nʼabairamu ati, “Mbakobera nti singa banu basirika, amabbaale igo gaceera.”
40 Ele respondeu: Digo-vos: se estes se calarem, clamarão as pedras!
41 Awo oYesu oweyabbaire ngʼali kumpi nʼekibuga kyʼe Yerusaalemi era ngʼakirengera, nʼakunga olwʼabantu baayo,
41 Aproximando-se ainda mais, Jesus contemplou Jerusalém e chorou sobre ela, dizendo:
42 ngʼakoba ati, “Aale inywe nywena abantu bʼe Yerusaalemi singa kadi luceire nga mumanyicirye ekyo ekyezya okubaleetera eidembe! Neye paka atyanu kibeebisireku.
42 Oh! Se também tu, ao menos neste dia que te é dado, conhecesses o que te pode trazer a paz!... Mas não, isso está oculto aos teus olhos.
43 Ekiseera kyalituuka abalabe baanywe ni babasitaku olukita, kaisi ni babeeruguulirirya era ni babaziga okuzwera buli wantu.
43 Virão sobre ti dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, te sitiarão e te apertarão de todos os lados;
44 Balibamalirawo nakimo era paka nʼabaana baanywe. Era mpaawo eibbaale kadi limo eryalisigala nga lyombeke oku liinaye, olwʼokubba timwamanyicirye ekiseera oKibbumba ekiyaiziireemu okubalokola.”
44 destruir-te-ão a ti e a teus filhos que estiverem dentro de ti, e não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não conheceste o tempo em que foste visitada.
45 Kale oYesu oweyatuukire, nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu era nʼatandiika okubbingamu ababbaire batundiramu ebintu.
45 Em seguida, entrou no templo e começou a expulsar os mercadores.
46 Yabakobere ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba ya kusabiramu, neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omubeebisa.’ ”
46 Disse ele: Está escrito: A minha casa é casa de oração! Mas vós a fizestes um covil de ladrões {Is 56,7; Jr 7,11}.
47 Oluzwanyuma lwʼebyo, nabuli lunaku oYesu yayegesyanga omu Yeekaalu. Neye abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼabantu abakulu abandi omwigwanga, nga bagezyaku okusala amalabuki gʼokumwita.
47 Todos os dias ensinava no templo. Os príncipes dos sacerdotes, porém, os escribas e os chefes do povo procuravam tirar-lhe a vida.
48 Cooka tibasunirewo engeri yonayona, olwʼokubba abantu badi abandi bonabona babbaire bamweruguulirirye nga bamuwulisisya ino nʼeiganyi.
48 Mas não sabiam como realizá-lo, porque todo o povo ficava suspenso de admiração, quando o ouvia falar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.