Lucas 19

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Awo oYesu nʼabeyabbaire nabo ni baingira omu kibuga e Yeriko, era nga babita nzira.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Omu kibuga omwo mwabbairemu omusaiza eriinalye bati Zaakayo eyabbaire omukulu wʼabasolooji ba musolo era nga musuni.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Omusaiza oyo yatakire okumanyica oYesu, neye olwʼobumpibwe nandi nʼayezya okumubona olwʼekiyindi kyʼabantu.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Kale nʼairuka nʼasaliza omumaiso oYesu e giyabbaire alungama, kaisi era nʼaniina oku musaale omusikamooli, ayezye okubona oYesu.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 OYesu oweyatuukirewo, nʼalola e ngulu oku kisaale, kaisi nʼamukoba ati, “Zaakayo, oniinuke mangu olwʼokubba olwatyanu nteekwa okubba mugeniwo.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Kale oZaakayo nʼaniinukirawo, era nʼayaniriza oYesu e ika nʼeisangaalo.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Awo, abantu owebaboine ngʼoYesu ayabireyo, bonabona ni batandiika okwezuluguma nga bakoba bati, “Ayabire kucaala wʼodi akola ebibbibibbi.”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Neye oluzwanyuma oku lunaku olwo oZaakayo nʼayemerera, nʼakoba oMusengwa ati, “Musengwa, aale atyanu ndi kugabulamu aakati ebintu byange, kaisi ekitundu ekimo nkigabire abadoobi. Era obanga waliwo ogunalyakire, nʼamwiriryawo emirundi eena.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Awo oYesu nʼakoba ati, “Olwatyanu obulokole bwingiire omu nyumba munu olwʼokubba onu onanyere aanu yena mwizukulu wa Ibbulaimu.
9 Então Jesus disse:
10 Kaisi era nʼoMwana wa Muntu yaizire kunoonia nʼokulokola baabo ababbaire bagotere.”
10 Porque o
11 Awo nga bali kuwulira ebyo, oYesu ni yeeyongera nʼabagerera olugero olwʼokubba yabbaire kumpi nʼe Yerusaalemi, era e gibabbaire baseega bati obwakabaka bwa Kibbumba bwabbaire bwʼokubbaawo nga yankutuukayo.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Kagira yabagereire ati, “Wabbairewo omuntu owʼekitiisya eyaabire omu kyalo ekyʼe yala okumusuuca okabaka, kaisi aire.
12 Então Jesus disse:
13 Kale nʼayetaku abagalamabe ikumi, kaisi nʼawa nabuli muntu empiiya egibeeta bati mina moiza moiza, nʼabakoba ati, ‘Musuubuulenge omu mpiiya ginu paka owenaliira.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 “Neye abʼomu kyalokye babbaire tibamutaka era ni batuma abakwenda okumusenjaaku baabe eedi e giyabbaire ayaba, bakobe bati, ‘Titutaka oyo okubba kabaka waiswe.’
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 “Neye iye era oweyatuukire eedi, bamusuucirye kabaka era nʼaira. Kale awo oweyairire nʼalagira okumwetera abagalama badi abeyabbaire awaire empiiya, abone amagoba agebabbaire basuniremu.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 “Eyasookere yaizire nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo, gireetere amagoba gʼemina ikumi.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 “Kale nʼamukoba ati, ‘Weebale ino iwe omugalama omusa. Ngʼowoobbaire omwesigwa omu kintu ekityai kinu, nkuwaire obwezye okufuga ebibuga ikumi.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 “Awo owokubiri nʼaiza, nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo gireetere amagoba gʼemina itaanu.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 “Kale oMusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe nkuwaire okufuga ebibuga bitaanu.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 “Awo omugalama ogondi nʼaiza, iye nʼakoba ati, ‘Musengwa, empiiyagyo nginu, era nʼagibisire nakusani nga mbiringe omu kiwero.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Nakolere ntyo olwʼokubba nakutiire engeri egyoli omuntu omugosi. Iwe otwala nʼekinandi nʼotaganira, era oli ooti mulimi akesa ekinandi nʼasiga.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 “Kale omusengwawe nʼamukoba ati, ‘Iwe omugalama akola ebibbibibbi, njaba kusinzirira ku byotumwire okukusalira omusango. Mbona ngʼomaite, aale tiwamaite oti ndi muntu mugosi, atwala nʼekinandi ni ntaganira, era akungula nʼekinandi ni nsiga?
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Aale kale lwaki empiiya gyange tiwagikoopere abasuubuuzi, kaisi nze nga njirire ni ngisyomayo nga kuliku nʼamagoba?’
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 “Kale nʼakoba ababbaire beemereire aawo ati, ‘Mumutooleku emina eyo egyali nayo, mugiwe oodi aali nʼemina gidi eikumi.’
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Neye ibo ni bamukoba bati, ‘Musengwa, oodi iye aali nagyo egindi ikumi mbeereri!’
25 Eles responderam:
26 “Awo omusengwa waabwe nʼairamu ati, ‘Mbakobera nti nabuli aali nabyo balimwongeraku nʼebindi, kaisi oyo abula, balimutoolaku nʼakatyayi kadi akebalibba bamuwaire.
26 — E o patrão disse:
27 Kale atyanu abalabe bange ibo etibantakiirye okusuuka kabaka waabwe, mubaleete aanu, era mubaite nga mbona.’ ”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Awo oYesu oweyamalire okutumula ebyo, ni yeeyongerayo nʼayaba paka e Yerusaalemi.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Awo, oweyabbaire ngʼali kumpi okutuuka e Bbesufaage nʼe Bbesaniya, ebiri oku lusozi olubeeta oLusozi olwʼeMisaale eMizaituuni, nʼatuma babiri oku beegibe ngʼabakoba ati
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 “Mwabe omu kitundu ekyo ekiri omumaiso awo era owemwabba mwankwingira muti, mwabona ompunda omutomuto ogubatatyamangaku ogubasibire aawo. Mumuteere era mumuleete aanu.
30 com a seguinte ordem:
31 Owewabbaawo ababuulya ati, ‘Lwaki mumuteera?’ Mwamwiramu muti, ‘OMusengwa niiye amwetaaga.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Awo abebatumire ni baaba, era ni bamwajirya ngʼoweyabbaire ababakobere.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Kale owebabbaire nga bateera ompunda, abananyere ni bababuulya bati, “Inywe, lwaki muteera ompunda oyo?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Ibo ni bairamu bati, “OMusengwa niiye amwetaaga.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Awo ni bamuleetera oMusengwa oYesu, era owebamutuucirye ni bamwalaku ebizibaawo byabwe, kaisi ni baniinisyaku oYesu ayabireku.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Abantu baabanga baala omu nzira ebizwalo byabwe oYesu ngʼabitaku ngʼali oku mpunda.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Awo oweyabbaire nga yatira okuserengeta okuzwa oku lusozi olwʼemisaale emizaituuni, ekiyindi kyonakyona ekyʼabeegibe ni kitandiika okuwuuja oKibbumba nʼeigono eryʼamaani nʼeisangaalo olwʼebyewunyo byonabyona ebibabbaire baboine.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Bembanga bati, “Wʼenkabi okabaka oyo aiza omu liina lya Musengwa iye oKibbumba!
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Neye abamo oku Bafalisaayo ababbaire omu kiyindi ni bakoba oYesu bati, “Musomesya, okaawukire abeegibo basirike.”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 OYesu nʼabairamu ati, “Mbakobera nti singa banu basirika, amabbaale igo gaceera.”
40 Jesus respondeu:
41 Awo oYesu oweyabbaire ngʼali kumpi nʼekibuga kyʼe Yerusaalemi era ngʼakirengera, nʼakunga olwʼabantu baayo,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 ngʼakoba ati, “Aale inywe nywena abantu bʼe Yerusaalemi singa kadi luceire nga mumanyicirye ekyo ekyezya okubaleetera eidembe! Neye paka atyanu kibeebisireku.
42 e disse:
43 Ekiseera kyalituuka abalabe baanywe ni babasitaku olukita, kaisi ni babeeruguulirirya era ni babaziga okuzwera buli wantu.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Balibamalirawo nakimo era paka nʼabaana baanywe. Era mpaawo eibbaale kadi limo eryalisigala nga lyombeke oku liinaye, olwʼokubba timwamanyicirye ekiseera oKibbumba ekiyaiziireemu okubalokola.”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Kale oYesu oweyatuukire, nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu era nʼatandiika okubbingamu ababbaire batundiramu ebintu.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Yabakobere ati, “Bakiwandiikire bati, ‘Enyumba yange yaabbanga nyumba ya kusabiramu, neye inywe mugisuucirye mpuku yʼabanyagi omubeebisa.’ ”
46 Ele lhes disse:
47 Oluzwanyuma lwʼebyo, nabuli lunaku oYesu yayegesyanga omu Yeekaalu. Neye abakabona abakulu nʼabakugu omu byʼaMateeka ga Musa, nʼabantu abakulu abandi omwigwanga, nga bagezyaku okusala amalabuki gʼokumwita.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Cooka tibasunirewo engeri yonayona, olwʼokubba abantu badi abandi bonabona babbaire bamweruguulirirye nga bamuwulisisya ino nʼeiganyi.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.