Atos 2

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Awo olunaku olwa Pentekonte ni lutuuka. Kwolwo, abaikirirya bonabona babbaire bakumbaaniire mu nyumba moiza, omu Yerusaalemi.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Babbaire oti bali awo, ni bawulira okululuma okwʼamaani okuli ooti gumpunga ogwʼamaani nga kuzwa omwigulu. Okululuma okwo ni kumalaku enyumba omubabbaire batyaime mwonamwona, nabuli moiza nʼakuwulira.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Babba ooti bakaali bali awo, ni babona ebintu ebiri ooti ndimi gyʼomusyo egigawukaine okusuukamu lumolumo, era nabuli lumo kwigyo ni lugwa oku buli moiza kwibo.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Abaikirirya bonabona ni baizula oMwoyo oMutukulye, batyo ni batandiika nʼokutumula omu ntumu egindi egibatayegangaku, nabuli moiza ngʼoMwoyo oMutukulye oweyamwezesyanga okugitumula.Abaikirirya basuna oMwoyo oMutukulye|alt="What looks like tongus of fire on the heads of the disciples" src="WA03939b.tif" size="span" copy="Wade" ref="2:4"
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Omu kiseera ekyo, omu Yerusaalemi mwabbairemu abasaiza aBayudaaya ababbaire batya oKibbumba, ababbaire baizire okuzwa kumpi ooti mu buli kitundu ekiri oku kyalo.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Abasaiza abo owebawuliire olukero, ni beekumbaania mu bungi e giri abaikirirya okubona niki ekyaba omumaiso. Neye nabuli moiza kwibo kyamwewunyisirye okuwulira abaikirirya nga batumula omu ntumu gyabwe ibo aBayudaaya abageni.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Awo abasaiza abo ni bawuninkirira ino era ni beebuulyangana bati, “Ii, abantu banu bonabona abatumula, kaisi tibatyami bʼomwitwale lyʼe Galiraaya?
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Kaisi tete kiiza kitya okubba kiti iswe swenaswena otuli aanu tubuliramu abatumula omu ntumu gyʼedi e gituzwera?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Iswe ngʼowetuli aanu, newankubbaire nga tuli Bayudaaya, tuzwera mu byalo byʼenjawulo. Abamo kwiswe tuzwera mu Palutiya, nʼe Mediya, nʼEramu; mu Mesopotaamiya, Buyudaaya, nʼe Kapadookiya; mu Ponto, nʼAsiya.
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Era, tulimu nʼabazwera omu Furigiya, nʼe oPanfiriya, nʼe Misiri, nʼebitundu ebyʼe Liibbiya okulirana ekibuga Kuleene. Kaisi era, mwiswe mulimu nʼabageni-obugeni okuzwa Looma
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 nga tutwaliiremu aBayudaaya nʼabamawanga agandi abacuukire okwaba omu diini yʼeKiyudaaya. Kaisi tete, ni wabbaawo abali mwiswe abazwera mu Kuleete, nʼomu Buwalabbu. Neye aale obone swenaswena owetubawulira nga batumulira mu ntumu egyʼe waiswe ebyʼamaani oKibbumba ebyakolere!”
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Olwʼokubba bonabona babbaire bawungire era nga bibasobeire, abamo kwibo ni beefudangaku kwebuulyangana bati, “Kinu kyezya okubba kitegeeza niki?”
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Neye abandi kwibo ni babeesekeranga-bwesekeri na kujerega baikirirya nga webakoba bati, “Banu leero bateemeire nviinyo empyo!”
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Neye oPeetero ngʼali aawo nʼabatume abandi eIkumi na Moiza, nʼasetuka nʼayemerera omumaiso gʼabantu kaisi nʼairamu ebibabbaire bakoba. Nʼamagono agʼangulu era nʼobukanu obunene nʼatandiika okutumula egibali ati, “Bayudaaya bainange, era na inywe nywenanywena abali omu Yerusaalemi, muwulisisye nakusani, nga mbasonzolera ekintu ekiri aanu.
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Abantu banu abemubona tibateemeire nga inywe owemuseega, olwʼokubba nginu giri saawa isatu-busatu egyʼamakeezi.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Ekituuce kiri kiti, ekitutuukireku niikyo ekyo onaabbi oYoweri ekiyatumwireku oweyakobere ati:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 ‘OKibbumba atyo waakoba ati omu naku egyʼoluzwanyuma,
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Era, nʼoku bagalama bange, abakali nʼabasaiza abampeererya,
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Naligira ebintu ebyewunyisya ni bibbaawo angulu omwibbanga,
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Naligira eisana ni lirikira,
20 Veya matan boro nagugum
21 Neye olunaku olwo nga lukaali kutuuka,
21 Orot yait
22 OPeetero niiye okweyongera ati, “Aale Baisirairi bainange muwulisisye ebibono ebinjaba okutumula. OYesu owʼe Naazaleesi yabbaire musaiza oKibbumba onanyere oguyakakasire ati niiye onanyere amutumire. Ekyo yakikolere mu kumwezesya okukola ebyamagero, nʼebyewunyo, nʼobumanyiciryo oKibbumba ebiyamukolesyanga oweyabbaire mwinywe, era nywena abananyere mukimaite nakusani.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Neye newankubbaire ngʼekyo mwabbaire mukimaite nakusani, omusaiza oyo bamuwaireyo egimuli, nywena ni mumukwatisya abakola ebibbibibbi okumukomerera oku musalabba, mutyo ni mumwita, era ngʼoKibbumba onanyere oweyabbaire amalire okukitegeka, era ngʼakimaitiirewo.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 OYesu yabitire omu bulumi bubitiriri kaisi nʼafa. Neye oKibbumba nʼamuzuukiza, atyo nʼamuteeresya okuzwa omu bulumi okufa obukuleeta olwʼokubba amagombe gabbaire tigayezya okumukalangulirayo okusigala nga mufu.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Tukakasa obutuuce bwʼekyo olwʼokubba, eira nakimo, ebyo niibyo oKurisito ebiyatumulisirye okabaka oDawudi oweyakobere ati:
25 David nati orot isan eo,
26 Kagira omwoyo gwange gwizwire isangaalo, ntyo ni nkuwuuja;
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Ekyo kityo olwʼokubba, tiwalireka omwoyo gwange e Magombe,
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Ondagire amanzira agendi nʼokukwata kaisi ntuuke omu bwomi.
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 OPeetero ni yeeyongera nʼakoba ati, “Boluganda, oleke mbakobere kinu anambula kutya nti, ozeiza waiswe okabaka oDawudi yafiire, ni bamuliika omu magombe, era nʼatyanu-bunu amagombege agʼempuku gakaali gali okwaiswe kunu.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Nʼolwekyo, ekintu kyeraga kyonkani kiti oDawudi tiyabbaire yeetumulaku nanyere, neye olwʼokubba yabbaire naabbi, era ngʼamaite nakusani oKibbumba ekiyamusuubizire omu kirayiro ati, ‘Omoiza oku baizukulu ba Dawudi yalisikira entebe eyʼobwakabakabwe.’
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Olwʼokubba yamaite ebyaba okubbaawo omumaiso, kagira yalagwire oku kuzuukira kwa Kurisito ogubasukireku amafuta, ngʼakoba ati, ‘Tibamulekeswire omu bafu, waire okuganya omubirigwe okuvunda.’
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 OYesu oyo oKibbumba yamuzuukizire, era swenaswena abaikiriryabe, tweboneireku nʼagaiswe era tukikakasa eeri nabuli muntu.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Era oKibbumba yamalire okumuniinisya omwigulu, nʼamutyamisya aamo naye omu kifo ekyʼekitiisya eino, nʼamukwatisya nʼoMwoyo oMutukulye, era nga iye oIteeye oweyabbaire amusuubizire. OYesu yena niiye okutwicaaku oMwoyo oMutukulye oyo, era oMwoyo niiye aleeterewo ebyo ebimubona nʼebimuwulira.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Dala okabaka oDawudi tiyabbaire yeetumulaku niiye onanyere, olwʼokubba iye tibamuniinisirye omwigulu ngʼowekyabbaire oku Yesu. Tete era onanyere yatumwire biinu oku Yesu ati,
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 paka owenaligondya abalabebo
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Ngʼamaliirirya, oPeetero nʼakoba ati, “Nʼolwekyo, abantu bʼe Isirairi nywenanywena mukimanye anambula kubuusabuusa muti, oYesu oyo ogumwakomereire oku musalabba niiye oKibbumba oguyasuucirye okubba oMusengwa era oKurisito ogubasukireku amafuta.”
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Abantu ababbaire bawulisisya oPeetero owebawuliire ebyo ebiyatumwire, ni bibalumirirya, ni bawulira oku myoyo gyabwe ngʼomusango gubakwata, niiye okubuulya oPeetero nʼabatume abainaye bati, “Baganda baiswe, olwo atyanu twakola tutya kaisi oKibbumba ayezye okutusoniya?”
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 OPeetero nʼabairamu ati, “Mwenenye ebikole ebibbibibbi, era nabuli moiza bamubatize omu liina lya Yesu oKurisito. Awo oKibbumba yabasoniya omusango gwʼebibbibibbi byanywe, era nʼabawa nʼekirabokye, nga niikyo oMwoyo oMutukulye,
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 olwʼokubba ikyo oKibbumba yakibasuubizire niinywe, nʼabaana baanywe, era nʼabo bonabona abali e yala, bonabona abo oMusengwa waiswe oKibbumba abeyalyeta.”
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Nʼebibono ebindi bingi, oPeetero ni yeeyongera okubalaabbira, ngʼabasisiitira ati, “Muganye oKibbumba abalokole muwunuke ekibonerezo ekyayaba okuwa abantu ababbibabbi abʼomulembe gunu ogwalemaire.”
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Nʼolwebyo, abaikiriirye ebibono oPeetero ebiyakobere bababatizire, era oku lunaku olwo, abaikirirya abayaaka abeera ooti 3,000 ni babeegaitaku.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Abaikirirya bonabona ni banyiikiriranga okusuna okubeegesya okuzwa eeri abatume nʼokukwata ebibabeegeserye, nʼokubba nʼomwoyo ogwʼokubba ekintu ekimo, ekikoba kiti, nabuli moiza ngʼalumirwa omwinaye, nʼokugabana oku kiinulo ekimo, okwo ngʼoteekereku nʼokusaba.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 OKibbumba nʼayezesya abatume okukola ebyewunyo bingi ino, era abʼe Yerusaalemi bonabona ni baizula okuwuninkirira.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Bonabona abaikiriirye oYesu baabbanga kintu kimo, nga bakumbaanira aamo bulijo, era nga nabuli moiza wʼeidembe okukolesya ekintu omwinaye ekiyabbaire nakyo.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Ekikoba kiti, olwisi abamo kwibo batundanga nʼebyabwe, empiiya egibatoolangamu ni bagigabira yenayena mwibo okusinzirira oku kyetaagokye.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Tibagoneryanga okukumbaanira aamo omu luuga lwʼeYeekaalu nabuli lunaku, oteekeku nʼokucaalanganiranga kisito ku kisito ni bagabanira aamo ebiinulo nʼemyoyo egiizwire eisangaalo nʼeiwooyo anambula kwekolesya,
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 era nga webawuuja oKibbumba, era nga nʼabantu bonabona babasiima. Ebyo nga byaba omumaiso, nabuli lunaku oMusengwa nʼabongerangaku abantu abandi, abo abalokokanga.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.