Atos 25
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs NVT
1 OFeesito oweyatuukire omwitwalerye okutandiika okufuga, era nga yankumala omu kibuga e Kaisaaliya enaku isatu, nʼazwakuumu nʼaniinaniina okwabaku e Yerusaalemi.
1 Três dias depois que Festo chegou a Cesareia para assumir suas novas responsabilidades no governo da província, partiu para Jerusalém,
2 Owaatuuka eeyo, abakabona abakulu nʼabeekubbemberi bʼaBayudaaya ni baaba egyali okumukobera ngʼowebabbaire nʼebibavunaana oPawulo. Era nga bamwekungirira bati,
2 onde os principais sacerdotes e outros líderes judeus se reuniram com ele e lhe apresentaram as acusações contra Paulo.
3 olwʼekisa-obusa abakole kusani, alagire bacuuse oPawulo bamwirye e Yerusaalemi. Omu kusaba oFeesito ekyo, kaisi babbaire bakolere omupango gwʼokwekuumira oPawulo omu nzira ngʼabamwirya e Yerusaalemi bamugwerenkerere bamwite.
3 Pediram a Festo, como favor, que transferisse Paulo para Jerusalém, pois planejavam armar uma emboscada para matá-lo no caminho.
4 Iye oFeesito nʼabairamu ati, “OPawulo bamukuumira mu Kaisaaliya, era mbona zena onyere tinaalwe munu, ngonu natira okukangayo omu wangu.
4 Festo respondeu que Paulo estava em Cesareia e que ele próprio voltaria para lá em breve.
5 Kale abeekubbemberi baanywe baize twabe na nze nga nkangayo, kaisi eeyo gibabba bavunaanire omusaiza oyo, bamulumirize emisango.”
5 “Alguns de vocês que têm autoridade voltem comigo”, disse ele. “Se Paulo tiver feito algo de errado, vocês poderão apresentar suas acusações.”
6 Oluzwanyuma lwa Feesito okumala omu Yerusaalemi nabo enaku egindi ooti munaana kwikumi, ni baserengeta okwaba e Kaisaaliya. Olunaku olwairireku, oFeesito nʼayeta ekooti okutyama, era nʼalagira baleete oPawulo omumaisoge.
6 Oito ou dez dias depois, Festo voltou a Cesareia e, no dia seguinte, convocou o tribunal e mandou que trouxessem Paulo.
7 Owebatuucirye oPawulo, aBayudaaya abazwire e Yerusaalemi ni beemerera okumwesitirira, ni batandiika okumulumiriza emisango egyʼamaani mingi neye egibateezya na kukakasa.
7 Quando Paulo chegou, os líderes judeus vindos de Jerusalém se juntaram ao seu redor e fizeram várias acusações graves que não podiam provar.
8 Awo oPawulo ni yeerwanaku ati, “Nze tinkolangaku kintu waire kimo ekivuna amateeka gʼaBayudaaya ooba ekibebenyesya eYeekaalu, ooba okutenguwa okabaka wʼaBalooma oKaisaali.”
8 Paulo se defendeu: “Não sou culpado de nenhum crime contra as leis judaicas, nem contra o templo, nem contra o governo romano”.
9 Neye oFeesito, olwʼokutaka aBayudaaya okumusiima, nʼabuulya oPawulo ati, “Ekyʼokukutwala Yerusaalemi eeyo gibabba bakuwozeserya emisango ginu omumaiso gange iwe okibona otya?”
9 Então Festo, querendo agradar aos judeus, perguntou: “Você está disposto a ir a Jerusalém e ali ser julgado diante de mim?”.
10 OPawulo iye nʼamwiramu ati, “Mbona nʼegyendi aanu njemereire mu kooti omumaisogo iwe onyere omoiza oku balamuzi, okabaka oKaisaali abeyawaire obwezye okuwozesyanga abantube, era anyere aanu gibateekwa okumpozeserya. Mbula kintu kadi kimo ekinabbengere oku Bayudaaya, era wena onyere ngʼowokimaite okusani.
10 Paulo respondeu: “Este é um tribunal oficial romano, portanto devo ser julgado aqui mesmo. O senhor sabe muito bem que não fiz nenhum mal aos judeus.
11 Singa waliwo eiteeka erinavunire ni nkola ekintu ekisaanira nze kumpa kibonerezo kyʼokufa, ekyʼokunjita tindi kukigaana. Neye engeri aBayudaaya banu egibandumiriza bintu ebitali bituuce, mpaawo omuntu yenayena omu mateeka ali nʼobwezye okumpaayo egibali. Nga kityo, njijuliire egiri okabaka wʼaBalooma!”
11 Se fiz algo para merecer a pena de morte, não me recuso a morrer. Mas, se sou inocente, ninguém tem o direito de me entregar a estes homens. Eu apelo para César”.
12 Awo oPawulo oweyatumwire ekyo, oFeesito nʼacuukira abʼakakiiko ni beegeyamu, kaisi oweyamalire, nʼairamu oPawulo ati, “Oijuliire kabaka wʼaBalooma, aaso e wa kabaka giwaaba.”
12 Festo consultou seus conselheiros e, por fim, respondeu: “Muito bem, você apelou para César, então irá para César”.
13 Oluzwanyuma lwʼenaku ntono, okabaka Agulipa nʼomukaliwe oBberuniike ni baiza omu Kaisaaliya okwaniriza omufugi omuyaaka, oFeesito.
13 Alguns dias depois, o rei Agripa chegou com sua irmã, Berenice, para visitar Festo.
14 Engeri egibabbaire awo naye ni bamala enaku egyeraku, oFeesito nʼabakoberaku oku Pawulo ati, “Aanu ndiwo nʼomusaiza, iye omufugi oFirikisi oguyalekeremu nga musibe.
14 Durante a estada deles, que durou vários dias, Festo discutiu o caso de Paulo com o rei. “Tenho aqui um prisioneiro que Félix deixou para mim”, disse ele.
15 Atyanu, owembeereire omu Yerusaalemi, abakabona abakulu nʼabantu abakulu omwigwanga lyʼaBayudaaya baizire egyendi okunkobera ebibamuvunaana era ni bansaba bati mmusalire omusango gwʼokufa.
15 “Quando estive em Jerusalém, os principais sacerdotes e líderes judeus apresentaram acusações contra ele e pediram que eu o condenasse.
16 “Neye nze ni mbairamu nti, ‘Bbe. Timpisa yaiswe aBalooma okusalira omuntu omusango okumusinga ngʼakaali kusangaana maiso ku maiso nabadi abamuwaabiire okwewozyaku oku musango ogubamuvunaana.
16 Eu lhes disse que a lei romana não condena ninguém sem julgamento. O acusado deve ter a oportunidade de confrontar seus acusadores e se defender.
17 Kagira owebaizire aanu, zena tinalwire. Olunaku olwairireku, nʼatyaime omu ntebe yange eyʼobulamuzi, ni ndagira baleete omusaiza nago.
17 “Quando eles vieram aqui para o julgamento, não me demorei. Convoquei o tribunal logo no dia seguinte e mandei chamar Paulo.
18 Neye abo abamuwaabira owebeemereire omu kooti, bakayire okumuvunaanaku omusango waire gumo, kwegyo nze eginabbaire nsuubiriramu.
18 Os judeus, porém, não o acusaram de nenhum dos crimes que eu esperava.
19 Kaisi babbaire nʼokayaani aakati wa ibo naye ku bintu ebifa ku diini yaabwe nʼoku musaiza moiza ati ogubeeta oYesu, eyeefeereire nʼokufa neye iye oPawulo nago ogwakoba nambu mwomi.
19 Ao contrário, era algo relacionado à sua religião e a um morto chamado Jesus, que Paulo insiste que está vivo.
20 Ntyo ni binsobera engeri egimpezya okubuulirirya okuteegera ebifa oku nsonga egyo. Kale ni mbuulya oPawulo abba ngʼayankatakire okwaba e Yerusaalemi bamuwozeserye yeeyo emisango egyo.
20 Sem saber como investigar essas questões, perguntei a Paulo se estava disposto a ir a Jerusalém e ali ser julgado por essas acusações,
21 Neye iye oPawulo nʼaijulira ngʼasaba ati abaisirikale bamukuume paka okabaka wʼaBalooma onyere oweyaliramula omu musango gunu. Kale zena ni ndagira nti bamukuume paka owenalimuweererya e wa Kaisaali.’ ”
21 mas ele apelou ao imperador para que julgue seu caso. Por isso, ordenei que fosse mantido sob custódia até eu tomar as providências necessárias para enviá-lo a César.”
22 Awo Agulipa nʼakoba oFeesito ati, “Zena onyere nankatakire okwewuliriraku omusaiza oyo ebyatumula.” OFeesito atyo nʼamwiramu ati, “Kale nʼamukwetera eizo wena nʼomwewuliriraku.”
22 Então Agripa disse a Festo: “Gostaria de ouvir esse homem pessoalmente”. E Festo respondeu: “Amanhã poderá ouvi-lo!”.
23 Eizo, Agulipa nʼomukaliwe oBberuniike ni batuuka aakati omu kubbuubba nʼokulaga ekitiisya okwʼamaani. Owebatuukire, ibo aamo nʼabantu abakulu omu maje era nʼabantu abʼekitiisya omu kibuga ekyo ababeerekereku ni baingira omu kizimbe ekooti omu yatyamanga. Owebatyamikicirye, omufugi oFeesito nʼalagira ni baleeta oPawulo.
23 No dia seguinte, Agripa e Berenice chegaram à sala de audiência com grande pompa, acompanhados de oficiais militares e homens importantes da cidade. Festo mandou trazer Paulo e,
24 Owebaingiirye oPawulo omu kooti, oFeesito nʼakoba Agulipa ati, “Sebo kabaka Agulipa, era aamo na inywe nywenanywena abakumbaine aamo na iswe aanu, mubona omusaiza onu! ABayudaaya bonabona bamunsabire nga ndi omu Yerusaalemi era nʼowenabbaire nga njirire aanu, nga bamukooka bati, ‘Tasaaniire kumuleka nga mwomi!’
24 em seguida, disse: “Rei Agripa e demais presentes, este é o homem cuja morte é exigida pelos judeus tanto daqui como de Jerusalém.
25 Neye nze ni nkivumbula nti dala mpaawo kisobyo ekiyakolere ekigira nʼasaanira kumwita. Neye iye onyere oweyaijuliire e wa kabaka wʼaBalooma oKaisaali, zena ni nsalawo nti namuweereryayo.
25 Em minha opinião, ele não fez coisa alguma para merecer a morte. Contudo, uma vez que apelou ao imperador para que julgue seu caso, decidi enviá-lo a Roma.
26 Wazira obugosi buli buti, mbula nsonga enkakase eginawandiikira omusengwa wange. Kagira mmuleetere omumaiso gaanywe, eino eino omumaisogo, kabaka Agulipa, ngʼekingenderera kiri kiti, oluzwanyuma lwa iwe okumubuuliriryaku, amo naku ni nsuna ekimmuwandiikaku.
26 “Não sei, porém, o que escrever ao imperador, pois não há nenhuma acusação clara contra ele. Por isso eu o trouxe hoje diante dos senhores, especialmente do rei Agripa, para que, depois de o interrogarmos, eu tenha algo para escrever.
27 Ekyo kityo olwʼokubba mbona nga tikyawe makulu okuweererya omusibe eeri omuntu ogondi amantalaga nsongaki enanyerenyeere egibamuvunaana.”
27 Pois não faz sentido enviar um prisioneiro ao imperador sem especificar as acusações contra ele”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.