Atos 13

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Atyanu, omu kanisa yʼAntiyokiya mwabbairemu abakolanga gwʼokuwa bunaabbi okuzwa egiri oKibbumba aamo nʼokwegesya ebikwata oku kwikiririrya omu Yesu. Mwabo niimwo omwabbairemu oBbalunaba, nʼoSimyoni ogubakaliiryeku erya Mwirugazu, nʼoLuukiyo omubyale wʼe Kuleene, nʼoSawulo, nʼoManayeeni eyakuliire aamo nʼoKerode omufugi era nga balya onswa moiza.
1 Ekaleisia Antioch wanawananamaim orot afa i dinab oro’orot naatu afa i bai’obaiyenayah, naatu orot wabih i iti: Barnabas, Simeon, wabin ta i Niger, Lucius Sairini matuwan, Manaen, Herod hairi bay ta’imon hi’aan hirara’at naatu Saul.
2 Lumo, nga bali omu kusinza oMusengwa nʼokusiiba, oMwoyo oMutukulye nʼabakoba ati, “Aale munjawulire oBbalunaba nʼoSawulo esaawa eenu, mubatongole okukola ekyo ekinabalondeire okunkolera owenabeeteire.”
2 Veya ta hiyohar Regah hikwakwafir wanawanan, Anun Kakafiyin iuwih eo, “Barnabas, Saul hairi kwayasairih ayu isou, anayabin bowabow ta isan a’afih hinabowamih.”
3 Kale okusaba nʼokusiiba owekwawoire, ni bateeka oku Bbalunaba nʼoSawulo engalo ngʼakamanyiciryo akalaga okubaawula nʼokubatongola, era ni babateera baabe bakole omulimo gwa Kibbumba.
3 Naatu hiyohar hiyoyoyoban ufunamaim, umah tafah hiyara’aten fair hitih imaibo hiyafarih hitit hin.
4 Ababiri banu, oBbalunaba nʼoSawulo, oMwoyo oMutukulye nga niiye abalungamya awokwaba nʼekyʼokukola, ni baserengeta oku mwalo e Serewukiya, egibakwatiire emeeri, ni bambuka okwaba oku kizinga e Kupulo.
4 Barnabas Saul hairi Anun Kakafiyin ana bonawiyenamaim hina Seleucia hitit naatu wa hibai hirabon hin Cyprus imaim hitit |alt="map" src="PAULJR1.tif" size="col" ref="Acts 13.4"
5 Owebatuuka eeyo, basibiire mu kabuga kʼe Salamiisi era ni batandiika okwegesyanga abantu baamu ekibono kya Kibbumba, omu makumbaaniro gʼaBayudaaya. Nga bakola ekyo, oYokaana oMaako yaabbanga nabo ngʼomubbeeri waabwe.
5 Naatu hina Salamis hititit ana maramain Jew hai Kou’ay baremaim God ana tur hibinan, John Mark i iti bowabow wanawananamaim baibaisih isan hibai bairi hin.
6 Batyo ni basala omu kizinga ekyʼe Kupulo okuzwa oku lubba olumo e Salamiisi paka owebaigukire oku lundi, omu kibuga e Paafo. Awo ni baajiryawo omusaiza oMuyudaaya eriinalye bati, Bbaalu-Yesu, eyabbaire omulogo era onaabbi owʼobubbeyi.
6 Nuw ana fofonin na’atube hiremor hin au waraunane bar merar wabin Pafos hitit, nati’imaim Jew orot kwerayan ma’am koun hiyen, wabin Bar-Jesus, iti i orot taiyuwin isan dinab orot erouw eo’o.
7 OBbaalu-Yesu oyo yabbaire nʼenkolagana nsa ino nʼomufugi owʼekizinga ekyo, oSerugiyo Pawulo omusaiza eyabbaire omulabuki era abona mangu ebintu.
7 Naatu iti orot i gawan orot wabin Sergius Paulus ana of ta. Sergius i orot not wairafin, nati nuw ana gawan orot. Barnabas, Saul hairi e’af hina nanamaim hitit God ana tur nowar isan ifefeyanih.
8 Neye oBbaalu-Yesu eribagaluca omu Luyonaani bati, Erima, nʼagezyaku okubaakanisya ngʼagezyaku okukaisya omufugi okwikiririrya omu Yesu.
8 Baise kwerayan wabin Elimas (wabin Greekamain) eotanih men kok gawan orot tur tanowar baitumatum tab.
9 Awo oSawulo, ogubeeta oPawulo, ngʼaizwire amaani ga Mwoyo oMutukulye, nʼakanulira Erima amaiso, nʼamukoba ati,
9 Imaibo Saul wabin ta Paul, Anun Kakafiyin iwanasum ma’am mutufor nuw kwerayan orot itinkikin
10 “Onawulima iwe, oli ooti Sitaani onanyerenyeere era omulabe wʼobutuukirirye bwonabwona. Oizwire bubbeyi era nʼokulebalebania okwa buli ngeri. Tiwalirekeraawo okugotesya amazima agazwa egiri oMusengwa?
10 naatu eo, “O i Demon natun! Sawar gewasih etei hai rakit wairafin i o. O i baifuwen kakafih yumatah ta ta biya awan karatan, o i mar etei Regah ana turobe kubotabiren baifuwen temamatar!
11 Aale oMusengwa ayaba okukubonereza, oyaba kufaamu amaiso, omale eibbanga nga toyezya kubona ekitangaala kyʼeisana naire.” Era amangu ago, ekisu nʼendikiirya ni bimususuka oku maiso era ni geebbuunaku. Nʼolwekyo Erima nʼatandiika okumamanta ngʼanoonia omuntu eyamukwataku oku ngalo amubbeere.
11 Imih Regah uman boun boro tafamaim nare mata nifim naatu marakaw boro mar kafai men ina’itin.”
12 Omufugi oodi oweyaboine ebyo ebibbairewo, tiyasibiremu nʼaikiririrya omu Yesu, olwʼokubba okwegesya okukwata oku Musengwa kwamwewunyisirye ino.
12 Gawan orot abisa matar i’itin i itumatum, anayabin Regah ana bai’obaiyen tur nonowar i ifofofor men kafaita.
13 Ebyo nga biwoire, okuzwa e Paafo, oPawulo nʼabainaye ni baniina omu meeri eyabasomocerye okwaba omwitwale lyʼe Panfiriya, eeyo ni baiguka okutuuka e Peruga. Nga bali omu Peruga, iye oYokaana Maako nʼabalekawo, nʼairayo e Yerusaalemi.
13 Paul ana ofonah bairi Pafos imaim wa hibai hirabon hina Perga hitit tafaram Pamfilia wanawanan. John Mark nati’imaim ihamiyih, naatu matabir maiye in Jerusalem tit.
14 Ibo beeyongerayo nʼolugendo, ni batuuka omu kibuga kyona bati Antiyokiya, ekyʼeedi oku nsalo nʼomutala gwʼe Pisiidiya.
14 Baise Barnabas Paul hairi hikofan maiye hin Pisidia Antioch hitit tafaram Pisidia wanawanan. Naatu Baiyarir Ana Veya Kou’ay Bar hirun himare.
15 Omusomi wʼebitundu ebibatoolanga omu Mateeka ga Musa nʼomu Biwandiike byʼabanaabbi oweyamalire okubisoma, abakulu bʼeikumbaaniro ni batumira aba Pawulo omuntu abakobe ati, “Baganda baiswe, abba muli nʼobukwenda obwʼokwiryamu amaani obumuli nabwo obumutaka okuwa abantu, mutyo aale mutumule.”
15 Buk Atamaninamaim Moses ana ofafar kikirum naatu dinab hai buk hibiyab ufunamaim. Kou’ay Bar ana ukwarih isah tur hiyafar hio, “Taitu kwa aur koufair tur ta nama’am na’at aki akokok iti sabuw kwanao hinanowar.”
16 OPawulo oweyasetukire, nʼagerya nʼengaloye okulaga abantu batege amatwi era nʼatandiika ati, “Baisirairi bainange na inywe abʼamawanga agandi abasinza oKibbumba, kaabbo mumpulisisyeku!
16 Paul misir umanamaim rutanih naatu busuruf eo, “Israel orot baibin naatu kwa Ufun Sabuw iyab iti’imaim kwama God kwakwafir, anao kwananowar!
17 “OKibbumba aBaisirairi ogubasinza yalondere abazeiza baiswe okubba bantube, era nʼabasuuca eigwanga eryʼamaani owebabbaire nga bakaali baizaizana omu kyalo kyʼe Misiri. Oluzwanyuma, nʼabalaga amaanige amabitiriri omu kubatoolayo,
17 Israel Sabuw ata God uwatanah rubinih naatu nah toumanih na’atube Egypt hima’am ana veya iwa’an wabih ra’at, naatu ana fairamaim nawiyih hitit.
18 era nʼabba nabo omwidungu okumala emyanka ooti 40, ngʼabalabirira nʼokuguminkiriza eneebitya yaabwe embiibbi.
18 Naatu arar yanamaim kwamur etei 40 na’atube ba’afuwih bairi hima.
19 Yabawangulisirye amawanga musanvu agabbaire omu kyalo kyʼe Kanani, nʼagatoolaku eitakali lyago nʼaliwa abantube aBaisirairi ni lisuuka obusika bwabwe.
19 Tafaram seven Canaan wanawanan gurusih naatu me bai ana sabuw nowahimih itih.
20 Ebyo byonabyona byabbairewo okubita omu myanka ooti 450. Era oluzwanyuma lwabyo, oKibbumba nʼabawa abalamuzi okubeekubbemberanga paka omu biseera bya Samwiri, eyabbaire onaabbi.
20 Sawar iti himamatar i kwamur etei 450 na’atube wanawananamaim himatar.
21 Ekiseera ekyo niikyo aBaisirairi omu bakobeire oSamwiri abalondere omuntu eyaabba okabaka waabwe. OKibbumba niiye okubalondera oSawulo omutaane wa Kiisi, owʼekika kya Bbenyamini, eyabafugiire emyanka 40.
21 Naatu sabuw aiwob isan hifefeyan, God Saul bai itih orot Kish natun, Benjamin wawawan, Saul i’aiwob ma kwamur etei 40 na’atube.
22 Oweyamutoiremu obwesigwa nʼamutoolaku obwakabaka, nʼabairiryawo oDawudi okubba okabaka waabwe. Era, oDawudi oyo niiye oKibbumba oguyatumwireku ngʼamuwaana ati, ‘Nkivumbwire nti oDawudi omutaane wa Yese musaiza ayabira eino oku kukola ebyo omwoyo gwange ebigusiima. Yatuukiriryanga byonabyona ebintaka akole.’ ”
22 Naatu God Saul bobosair ufunamaim David bai Saul efanin yai. God iti na’atube eo, ‘David o Jesse natun, orot o na’atube isa i ayu au yasisir gagamin na’in, ayu abisa sinafumih akokok etei boro i nasinaf.’
23 “Kaisi okubitira omu kiizukulu kya musaiza oyo oDawudi, era ngʼekisuubizo owekyabbaire, oKibbumba aleeteire oIsirairi oMulokoli, nga niiye oYesu.
23 Ana’omatanen eo na’atube, orot David ana rara’ane Israel Sabuw hai baiyawasinayan God bai na.
24 NgʼoYesu akaali kuzwayo atandiike omulimogwe, oYokaana oMubatizi yalaabbire eeri buli Baisirairi abamuwuliranga, obukwenda ati bali nʼokwenenya ebibbibibbi byabwe, bababatize.
24 Jesu nanamaim John mat na bowabow kakafih baihamiyen dogor baikitabiren bapataito bain isan busuruf eorerereb Israel sabuw tutufin etei isah.
25 Era oweyabbaire yatira okumaliirirya omulimogwe, yakobere abantu ati, ‘Abba museega muti ninze oMasiya oyo aiza, ala tininze. Wazira waliwo ankiraku obwezye aali kwiza oluzwanyuma lwange, nze oguntasaanira okusibindula obusibiro bwʼengaitogye.’
25 Naatu John ana bowabow bisawar auman sabuw iuwih eo, ‘Kwa anot ayu isou mi’itube kwanotanot? Kwanotanot ayu’uban i nati orot? En, baise orot ta ayu ufu’umaim enan, ayu men karam boro ana kwafure an ana sumasum anarufam.’
26 “Baganda bange era baizukulu ba Ibbulaimu, na inywe abatali bʼaBayudaaya abasinza oKibbumba, obukwenda bunu obukwata oku kulokoka babutumire eeri niiswe swenaswena.
26 Taitu, Abraham ana niburune kwana warar kwatatain, naatu kwa Ufun Sabuw iyab God kwabiruw kwakakafiy, it isat yawas ana tur i hiyafar na tit.
27 Abantu bʼomu Yerusaalemi aamo nʼabafugi baabwe tibamanyicirye oYesu bati niiye omulokoli, neenu ngʼomu kumusalira omusango gwʼokumukomerera babbaire batuukirirya bibono byʼabanaabbi, ebyo ebibasomanga buli ku Saabbaato.
27 Anayabin Jerusalem bar merar sabuw hai ukwarih bairi Jesu ana bowabow men hi’inan, naatu dinab oro’orot hai tur mar etei Baiyarir Ana Veya hibiyab men naniyan hibaib, imih abisa hisisinaf i tur hio inu’in na iturobe.
28 Newankubbaire nga tibamwajiiryeku nsonga yonayona etuuca omuntu oku gwʼokufa, basabire oPiraato bati baite-bwiti oYesu.
28 Basit morob isan ana ef men hitita’ur, Pilate asabunin morob isan hifefeyan naatu easabun morob.
29 Nga bamalire okutuukirirya ebyo byonabyona eBiwandiike byʼabanaabbi ebimutumulaku, ni wabbaawo abatoire omulambogwe oku musalabba, ni baguteeka omu magombe.
29 Bukamaim abisa i isan eo na’atube hikirum inu’in hisisinaf ufunamaim, onaf afe’enane hibai hire hub wanawanan hiyai.
30 Neye oKibbumba nʼamuzuukiza,
30 Baise morobone God bora’ah misir maiye.
31 era, nʼamala enaku nyingi kunu. Nʼokwebonekesya ni yeebonekesyanga eeri abo e nyumaku eedi abeyatambwire nabo okuzwa omu Galiraaya okuniinaniina e Yerusaalemi kaisi aize bamwitenge. Abo niibo atyanu abamanyikisya oYesu omu bantu bʼomwIsirairi nga babakobera ebimufaaku.
31 Naatu veya moumurih na’in sabuw iyab Galilee’ine hi’ufunun bairi hina Jerusalem hititit isah irerereb, naatu nati sabuw i boun hitit sabuw afa isah sif tirurubon.
32 “Na iswe swena tuli aanu kubatuucaaku Mawuliro aMasa tuti, ekisuubizo oKibbumba ekiyasuubizire abazeiza baiswe,
32 Naatu iti tur gewasin i abisa God ata’a’agir eo’omatanih abai kwa isa anan.
33 ekyo ekyʼokuzuukiza oYesu atulokole era atufuge, nkikyo dala yakituukiririirye niiswe abaizukulu baabwe era na inywe abantu abandi nywenanywena. Ekinyere ekyo niikyo ekibawandiikireku omu Zabbuli ensuula eyokubiri ngʼoKibbumba atumula oku Yesu ati:
33 Iti tur i bai it isat ebiturobe, it i ata’a’agir natunatuh, Jesu morobone mimisiramaim. Psalm bairu’abin eo na’atube,
34 “Ekikakasa ngʼoKibbumba oweyamuzuukizire okutafa tete kiri mu bibono iye onyere ebiyatumwire ati:
34 Naatu ana’an aisim God morobone bora’ah maiye mimisir, naatu boro men nihamiy maiye na’in namasamih. Nati isan ana tur iti na’atube eo,
35 Era, nʼomu Zabbuli egendi oDawudi akoba oKibbumba ati:
35 Buk efan ta’ane eo maiye,
36 “Omu ngeri yonayona, aanu oDawudi yabbaire tiyeetumulaku niiye onyere olwʼokubba iye oweyamalire okutuukirirya omulimo oKibbumba oguyamutegekeire okukola omu biseerabye, yafiire, omulambogwe ni baguliika awali amagombe gʼabazeizabe, era ni guvunda.
36 Anayabin David ana veya’amaim God ana kok bow bisawar ufunamaim morob uwahinah sisibihimaim hiyai mas i’akir
37 Neye iye oyo oKibbumba oguyazuukizire amagino kadi kumulyaku.
37 Baise orot yait God morobone iyawas mimisir i men mas i’akir.
38 “Nʼolwekyo boluganda inywe nywenanywena, mukitegeere muti okubitira mwekyo oYesu oyo ekiyakolere, ebibbibibbi byanywe bayezya okubibasoniya.
38 Isan imih taitu kwananowar, iti orot Jesu wabinamaim bowabow kakafih notawiyen isan ana tur i ao’orerereb,
39 Okubita mwiye, nabuli amwikiririryamu bamutoolaku omusango gwʼebyo byonabyona ebiyabbengere omumaiso ga Kibbumba, ekintu aMateeka ga Musa ekigakaire okutuuca oku muntu yenayena agaabiraku.
39 iti Jesu wabinamaim sabuw iyab tibitumatum hai bowabow kakafihine i rufamih titit anayabin Moses ana ofafaramaim boro men karam narufami.
40 Aale nʼolwekyo mwegendereze okutagaana obukwenda bwaiswe, kaisi tikyabatuukaku ekyo abanaabbi ekibawandiikire ngʼoKibbumba akoba ati:
40 Imih kwanakaifi gewas, saise abisa dinab hio men isa hinamatar.
41 ‘Mwetege, inywe abambityamu amaiso.
41 ‘Okwanekwaneyah Kwana’itin!
42 OPawulo nʼoBbalunaba owebamalire okutumula ebyo, ni bawuluka omwikumbaaniro. Abantu ni babasaba baire oku Saabbaato eiririraku beeyongere okubakobera ebibono ebyo.
42 Paul, Banabas hairi Kou’ay Bar hibihamiy auman sabuw hifefeyanih fur ta Baiyarir ana veya’amaim iban hitan maiye iti sawar isah hitidudur hitanowar.
43 Era olukumbaana owerwasansukaine, bangi oku bakumbaaniranga awo, aBayudaaya nʼaBatali Bayudaaya ababbaire baingiire ediini yʼeKiyudaaya, ni basengererya oPawulo nʼoBbalunaba. Omu kulonsya nabo, oPawulo nʼoBbalunaba ni babasisiitira beekalangulire omu kwesiganga Kibbumba eyabakwatiire ekisa.
43 Kou’ay Bar ana rou’ay hibihamiy ufunamaim, Jew sabuw maumurih na’in naatu sabuw iyab Jew hai kwafiren ana kakafemaim hima’am, Paul Barnabas hibi’ufununih koufair hitih God ana manaw ana kabeberamaim ma’amih hifefeyanih.
44 Oku Saabbaato eyaiririireku, kumpi ooti ekibuga kyonakyona kiweeyo, ni baiza okwikumbaaniro bayezye okuwulisisyaku ekibono kya Kibbumba oPawulo nʼoBbalunaba ekibalaabba.
44 Baiyarir Ana Veya bairou’abin sabuw nati bar merar tutufin etei Regah ana tur nowaramih hina.
45 Neye ibo abeekubbemberi bʼaBayudaaya owebaboine ekiziima kyʼabantu ekikwalaime awo, engongi ni gibakwata, ni batandiika okuzumiririra nʼokwakanisya ebyo oPawulo ebyakoba.
45 Baise Jew sabuw rou’ay gagamin hi’i’itin ana veya hibobowen naatu baigigimen tur hibow hitit, Paul abisa eo isan hibas.
46 Neye ibo oPawulo nʼoBbalunaba ni bakala amaiso ni babairamu bati, “Kyabbaire kitwetaagisya tusooke tulaabbe ekibono kya Kibbumba eeri niinywe. Neye atyanu nga inywe abanyere owemukigaine era ni mwetwala ngʼabatasaaniire okusuna obwomi obutawaawo, swena tucuukire atyanu owasaya tumuteeka ku Batali Bayudaaya. Abo betubba tukobera obukwenda bunu.
46 Imaibo Paul, Barnabas hairi hiofok hio, “God ana tur i wantoro’ot kwa ao kwanowar, baise kwa tur i kwakwahir, taiyuw kwanunutitiy ma’ama wanatowan kwa isa men karam, isan imih abihamiy aki anan Ufun Sabuw isah.
47 Nti ekinyere ekyo niikyo oMusengwa ekiyatulagiire okukola oweyakobere ati:
47 Anayabin Regah ana obaiyunen tur biti iti na’atube eo,
48 Ibo abantu aBatali Bayudaaya owebawuliire ebibono ebyo, ni baizula eisangaalo era ni bawuujanga ekibono kya Kibbumba ngʼowekiri ekisa eino. Era, abo bonabona oKibbumba abeyabbaire ategekeire okusuuka abaikirirya baikiririirye omu bukwenda obukwata oku Yesu, obubatuuca oku kusuna obwomi obutawaawo.
48 Ufun Sabuw iti tur hinonowar ana maramaim hiyasisir Regah ana tur hibora’ara’ah. Naatu sabuw moumurih na’in ma’ama wanatowan isan hirubinih hima’am hina baitumatumayah himatar.
49 Ekibono kya Kibbumba ni kisaalaana omu kitundu kyʼekyalo ekyo mwonamwona.
49 Naatu Regah ana tur ra’at tasasar tit nati bar merar ana fofonin etei hinowar.
50 Neye abeekubbemberi bʼaBayudaaya, ni bacoolesya abamo oku basaiza abatyami bʼomu kibuga omwo abakulu era abʼekitiisya aamo nʼabakali abatya oKibbumba era abafuma. Abamo kwabo ni bacoolesya abantu okuyiigaania oPawulo nʼoBbalunaba era ni bababbingirira okuzwa omu kitundu kyabwe.
50 Baise Jew hai ukwarih himisir bar merar orot gagamih naatu God ana bowayah baibin gagamih yah hi’ora’ah Paul, Barnabas hairi isah hiwosai, naatu hinunih hitit nati bar merar ufunane hire.
51 Nʼolwekyo, oPawulo nʼoBbalunaba niiye okwekunkumulyaku enkungu gyʼoku bigere byabwe ngʼakamanyiciryo akalaga okweyambulya enkolagana nʼabo abababbingire, batyo ni beeyabira omwIkoniya.
51 Basit Paul Barnabas hairi ah fofob hiru’uh re i hin Ikonium hitit.
52 Ebyo nga biri awo, eenu abaikirirya ba Yesu ababbaire omwAntiyokiya ni beeyongeranga okwizula eisangaalo, oMwoyo oMutukulye nga wabawa amaani.
52 Naatu bai’ufununayah Antioch hima’am yasisir yah awan karatan naatu Anun Kakafiyin iwansumih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.