Mateus 27
Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį (GWINT) vs BKJ
1 Vanh dąį' gwanlii gwiizhit giinkhih kįh dilk'ii nąįį ts'ą' Israel kįh dilk'ii nąįį haa nats'ahts'ą' Jesus ęhdaa tr'igwigwehee'aa geegiginkhe'.
1 E, chegando a manhã, todos os principais sacerdotes e os anciãos do povo tomaram conselho contra Jesus, para o matarem.
2 Ch'iitsii tły'ah haa digiiyiłchaa ts'ą' gihłeegiihiłchįį ts'ą' Pilate, Roman nilii Judea nahkat gwa'an gwats'ą' k'eedeegwaadhat nilii ąįį antłeegiiyahchįį.
2 E eles maniatando-o, levaram-no e o entregaram a Pôncio Pilatos, o governador.
3 Nijin Judas, Jesus gwantł'ahchįį ąįįtł'ęę giiyęhdaa tr'igwihee'aa łee gwiky'aanjik dąį' gwiizųų t'iizhik t'ii'in łee giky'aanjik ts'ą' 30 silver laraa giiyintł'eelii chy'aa giinkhih kįh dilk'ii ts'ą' Israel kįh dilk'ii nąįį haa antł'ineeyinlii.
3 Então Judas, o que o traíra, vendo que ele fora condenado, arrependeu-se e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e anciãos,
4 Ts'ą' t'inyąą, “Tr'agwaanduu shizhit łee, dinjii vatr'agwaanduu gwakwaa ąįį vęhdaa tr'igwirehee'aa eenjit gwantł'ąhchįį łee,” nyąą.
4 dizendo: Eu pequei, traindo o sangue inocente. E eles disseram: O que é isso para nós? Vê tu isto.
5 Judas, Khadigiriinjii Zheh gwizhit laraa datthak goots'eehiłjil ts'ą' cheehoozhii ąįįtł'ęę t'oohłii neehoozhii ts'ą' diyeech'ilchaa.
5 E ele lançou as moedas de prata no templo, e partindo, foi enforcar-se.
6 Giinkhih kįh dilk'ii nąįį zhit laraa tineegwigwįłjik ts'ą' t'iginyąą, “Jii t'ee dinjii vadaa laraa t'inchy'aa, ts'ą' Khadigiriinjii Zheh laraa dhidlii zhit duuyeh gwizhit neerilii goo'aii dii-Law zhit jyaa digwinyąą ginyąą.”
6 E os principais sacerdotes, tomando as moedas de prata, disseram: Não é lícito colocá-las no tesouro, porque são preço de sangue.
7 Ąįį laraa deegiheelyaa geegiginkhe' ąįįtł'ęę giiyaa nan deek'it Potter gwideek'it goozhii ąįį giiyaa oiinkwat, ąįį Jerusalem kwaiik'it gwachoo gwizhit juu aakin nadhat nąįį giheetsii geenjit t'igiizhik.
7 E, tomando conselho, compraram com elas o campo de um oleiro, para sepultura dos estrangeiros.
8 Ąįį geh'an juk tth'aii hee “Dinjii Vadaa Dehk'it” goaazhii ts'ą' Jii dęhtły'aa digiheentł'oo gwats'ą' jyąhts'ą' gwizhrįh googoozhrii.
8 Por isso aquele campo tem sido chamado de O Campo de Sangue, até ao dia de hoje.
9 Jeremiah, Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii inli' ts'ą' deenyą' gwik'it t'igwiizhik. “Ąįį 30 silver laraa t'ee laraa jyaa daanchy'aa haa Israel gwich'in nąįį giiyeenjit goiinkwat,
9 Então cumpriu-se o que foi dito pelo profeta Jeremias, Dizendo: Eles tomaram as trinta moedas de prata, preço do que foi avaliado, que os filhos de Israel avaliaram,
10 ąįį laraa haa potter gwideek'it googoiinkwat,’ shįį, Jeremiah ihłii, K'eegwaadhat deiinyąą shahnyąą gwik'it t'iinyą' t'ihnyąą.”
10 e deram-nas pelo campo do oleiro, assim como me ordenou o Senhor.
11 Jesus, Roman k'eedeegwaadhat ąįį Israel nahkat eenjit kįh dhidii Pilate ąįį andaa nadhat giiyiłtsąįį ts'ą' yuahkat, “Jews nąįį eenjit King inlii?” yahnyąą.
11 E Jesus ficou em pé diante do governador; e o governador lhe perguntou, dizendo: És tu o REI DOS JUDEUS? E disse-lhe Jesus: Tu o dizes.
12 Gaa nijin giinkhih kįh dilk'ii nąįį ts'ą' Israel kįh dilk'ii ąįį nąįį haa gwiizųų giiyeeginkhii dąį' gooveenjit k'eegwiichy'aa gaa t'inyąą kwaa.
12 E ele quando acusado pelos principais sacerdotes e pelos anciãos, nada respondeu.
13 Ts'ą' Pilate t'iiyahnyąą, “Gwiizųų datthak neegigiinkhii, ąįį nik'ee gaviintth'ak?”
13 Disse-lhe então Pilatos: Não ouves quantas coisas testificam contra ti?
14 Gaa Jesus ginjik ch'ihłak gaa yats'an ąhtsii kwaa, ąįį geh'an Pilate łyaa geegoolii kwaa.
14 E ele não respondeu uma palavra sequer, de modo que o governador se admirou muito.
15 Nijin Passover ch'ara'aa nineegwiidhat dąį' Judea gwats'an Roman k'eedeegwaadhat zhat łigiijil nąįį eenjit juu zheegwaazhrąįį gwats'an chinoozhi' giindhan, ąįį ch'ihłak gooveenjit chineegahchik gwagwaa'įį.
15 Ora, o governador costumava soltar um preso durante a festa, quem eles escolhessem.
16 Izhit zhat dąį' dinjii zheegwaazhrąįį dhidii ąįį juu nąįį datthak giiyaandaii ąįįt'ee Barabbas oozhii.
16 E eles tinham então um preso famoso, chamado Barrabás.
17 Ąįįts'ą' nijin dinjii nąįį khaihłan niinjil dąį' Pilate gavahkat, “Juu shrit chanoołchyaa shohnyąą, Barabbas akwat Jesus Christ oozhii?”
17 Portanto, estando eles reunidos, Pilatos disse-lhes: Qual quereis que eu vos solte? Barrabás, ou Jesus, chamado Cristo?
18 Jesus itr'igii'ee, geh'an Jews kįh dilk'ii nąįį gwantł'eegiiyąhchįį ąįį Pilate gaandaii geh'an jyaa dinyąą.
18 Pois ele sabia que por inveja o haviam entregado.
19 Ąįįts'ą' t'ee Pilate, ch'aroahkat zheh gwizhit dhidii gwizhit va'at yats'ą' neech'idiin'ąįį ts'ą' t'iiyahnyąą. “Jii dinjii vatr'agwaanduu gwakwaa t'inchy'aa, ts'ą' veenjit k'eegwiichy'aa gwiizųų t'anoo'ya' shrǫ', k'ehdąį' khaa, gineiihłyaa zhit veh'an gwintł'oo khaiinjich'ashahohthat t'inchy'aa.”
19 E, estando ele assentado no tribunal, sua esposa mandou-lhe dizer: Não te envolvas na questão desse justo, porque eu muito sofri hoje em sonho por causa dele.
20 Giinkhih kįh dilk'ii nąįį ts'ą' Israel kįh dilk'ii nąįį haa zhit dinjii łeeljil nąįį jyaa dagahnyąą, “Pilate, oohkat ts'ą' Barabbas! chanaahchįį ts'ą' Jesus ąįį vęhdaa tr'agwaroo'aa dohnyąą,” googahnyąą.
20 Mas os principais sacerdotes e os anciãos persuadiram à multidão a pedir Barrabás, e para Jesus ser morto.
21 Ąįįts'ą' t'ee Pilate ąįį zhat dinjii nąįį oahkat. “Juu shrit nakhweenjit chanoołchyaa shohnyąą?” Gavahnyąą.
21 O governador lhes respondeu, dizendo: Qual desses dois quereis vós que eu solte? E eles disseram: Barrabás.
22 “Akwaa ji' Jesus, Messiah oozhii ąįį deehihłyaa?” Pilate, gavahnyąą?
22 Pilatos disse-lhes: O que então eu farei com Jesus, que se chama Cristo? Eles todos disseram: Seja crucificado.
23 Gaa Pilate gavahkat, “Jidii tr'agwaanduu t'iizhik?” nyąą, googaa nihk'it datthak gwint'aii gazhral ts'ą' “Nihk'ataa'ee cross kat gohtsak!” ginyąą.
23 E o governador lhes perguntou: Por quê? Que mal ele fez? Mas eles clamaram ainda mais, dizendo: Seja crucificado.
24 Nijin Pilate, nihłi'ch'iheeghaa k'it t'igwii'in gwąąh'in dąį' khyų' gaa k'eegwiichy'aa t'inyąą ts'ą' chųų lat oonjik ts'ą' zhit juu łeeljil nąįį andah danli' k'eech'ąhtryaa, ts'ą' t'inyąą, “Jii dinjii vęhdaa tr'agoo'ąįį ji' shįį ąįį shadraii t'oonchy'aa kwaa ts'ą', nakhwan ąįį gwik'it t'akhwa'yaa t'oonchy'aa!”
24 Vendo Pilatos que nada conseguia, mas antes que um tumulto fora criado, tomando água, lavou suas mãos diante da multidão, dizendo: Eu sou inocente do sangue desta pessoa justa. Vede vós.
25 Juu dinjii łeeljil nąįį datthak jyaa diginyąą, “Tr'iiłkhwąįį ji' ąįį diik'aa gahooghyii ts'ą' diitr'iinin nąįį chan k'ąą gahooghyii!” ginyąą.
25 E, respondendo todo o povo, disse: O seu sangue seja sobre nós e sobre nossos filhos.
26 Ąįįtł'ęę Pilate, ąįį Barabbas gooveenjit chanaahchįį ts'ą' Jesus viitrii haa tr'ahahtrii gwiłtsąįį, ąįįtł'ęę gigiihahtsak geenjit gwintł'eeyąhchįį.
26 Então lhes soltou Barrabás; e, tendo açoitado Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Ąįįtł'ęę Pilate viniveet'ah'in nąįį Jesus goonjik ts'ą' k'eedeegwaadhat choo vizheh gwachoo gwats'ą' giihiłchįį, ts'ą' niveet'ah'in nąįį datthak yeelin niinjil.
27 Então os soldados do governador levaram Jesus ao pretório, reuniram junto a ele o batalhão de soldados.
28 Giigwach'aa gihłeehaadlii ts'ą' ik daatsik giinaahtsųų.
28 E, despindo-o, vestiram-lhe um manto escarlate.
29 Ąįįtł'ęę khoh haa ts'eh giłtsąįį ąįį giiniin'ąįį, ts'ą' shriits'ąįį vanli' zhit gał ootą' giiyiłtsąįį, tł'ęę giits'ą' nikeegwiitthat ts'ą' giiyeedlaa, “Jews nąįį king niighyuk goondaii!” ginyąą.
29 E eles, trançaram uma coroa de espinhos, a colocaram sobre a sua cabeça, e em sua mão direita uma cana; e, ajoelhando diante dele, o zombavam, dizendo: Salve, Rei dos judeus!
30 Gał giiyantł'ee oonjik ts'ą' giiki' oahkhaa tł'ęę giik'aa hizhree.
30 E, cuspindo nele, tomaram-lhe a cana, e batiam-lhe na cabeça.
31 Nijin giiyeedlaa ndaanagąąhjik dąį', ik daatsik giiniitr'ahtsuu ts'ą' giigwach'aa giiyeenineiinlii. Tł'ęę oo'an gigiihahtsak gwats'ą' giihiłchįį.
31 E, depois de o terem zombado, tomaram-lhe o manto, e puseram-lhe as suas próprias vestes e o levaram para crucificá-lo.
32 It'ee ch'ineegiijyaa gwiizhit dinjii Simon oozhii ąįį Cyrene kwaiik'it gwats'an ahaa k'at deegaajil ts'ą' niveet'ah'in nąįį Jesus va-cross ichyaa giits'an gwiłtsąįį.
32 E saindo, eles encontraram um homem cireneu, chamado Simão, a quem obrigaram a levar a sua cruz.
33 Taih kat Golgotha goaazhii k'eegiidal, ąįįt'ee “Dinjii kiitth'an deek'it.” gwinyąą t'igwinyąą.
33 E, eles chegando a um lugar chamado Gólgota, que quer dizer: lugar da caveira,
34 Aiizhit zhat Jesus jak chų' (vinegar) traakaii k'it vagwandaii ąįį chan giiteet'inlik, yaalaii ts'ą' yeenį' kwaa.
34 eles deram-lhe para beber vinagre misturado com fel; mas ele, provando-o, não quis beber.
35 Ts'ą' t'ee cross kat gigiiyiłtsak ąįįtł'ęę giigwach'aa datthak nihteegeelzhii ts'ą' (dice) tth'an ghoo tsal gahaanjal haa juu shrit jidii gwach'aa hoondal ji' geenjit giiyaa tsee'in.
35 E eles o crucificaram, e repartiram as suas vestes, lançando a sorte; para que pudesse se cumprir o que foi dito pelo profeta: Eles repartiram entre si as minhas vestes, e sobre a minha túnica lançaram a sorte.
36 Ąįįtł'ęę zhat nankat giilk'ii ts'ą' giik'aahtii. none|src="cn01836b.tif" size="span" copy="©1978 David C. Cook Publishing Company" ref="MAT 27.36"
36 E, sentando-se, o guardavam ali.
37 Giiki' ehdee dachan kat jidii eenjit gigiiyiłtsak ąįį dagwagwaantł'oo, “Jii t'ee Jesus t'inchy'aa, Jews nąįį eenjit King nilii.” ginyąą ts'ą' ch'adagąąntł'oo.
37 E puseram-lhe por cima da cabeça a sua acusação escrita: ESTE É JESUS, O REI DOS JUDEUS.
38 Ąįįtł'ęę t'ee dinjii ch'an'įį neekwaii giiyaagiłtsak. Ch'ihłak vishriits'ąįį ts'ą' ch'ihłak chan vatł'ohts'ąįį jyąhts'ą' gagoogiłtsak.
38 E foram crucificados com ele dois ladrões, um à direita, e outro à esquerda.
39 Dinjii nąįį giiyehgoo khadal dąį', gwiizųų Jesus ts'ą' gigiinkhii ts'ą' gook'įį gwanlii haa digiki' tth'an gaahthak.
39 E os que passavam insultavam ele, sacudindo a sua cabeça,
40 “Khadigiriinjii Zheh nineegwihiinlyaa ts'ą' drin tik gwagwaanchy'aa gwizhit neegwahałtsyaa diinyąą chy'aa? Vit'eegwijyąhchy'aa Vidinji' inlii ji' cross ts'an ninkhaii ts'ą' gwats'an tr'iineedaanchįį!” giiyahnyąą.
40 e dizendo: Tu que destróis o templo, e em três dias o reedificas, salva-te a ti mesmo. Se tu és o Filho de Deus, desce da cruz.
41 Ąįį gwik'it giinkhih kįh dilk'ii nąįį ąįįts'ą' Law eech'ǫąąhtan nąįį, ąįįts'ą' Jews kįh dilk'ii nąįį datthak giiyeedlaa ts'ą' t'iginyąą,
41 De igual modo também os principais sacerdotes zombando com os escribas, e anciãos, diziam:
42 “Ch'izhii dinjii nąįį neeheezhii ąhtsii, gwiizhit gaa adan ąįį needahaazhii veegogwantrii. Israel nąįį eenjit King nilii tr'oonyaa łee? Juk zhat cross ts'an nineezhii ji' t'ee vik'injireheedhaa t'inchy'aa!” ginyąą.
42 A outros salvou; a si mesmo não pode salvar. Se és o Rei de Israel, desça agora da cruz, e nós acreditaremos nele.
43 Vit'eegwijyąhchy'aa t'injyąhchy'aa ts'ą' “Vit'eegwijyąhchy'aa Vidinji' ihłii” nyąą geenjit Vit'eegwijyąhchy'aa gwats'an juk tr'ineeyahahchyaa ji' geenjit nagwaroo'ya' ts'ą' gwarǫh'ya'!” ginyąą.
43 Ele confiou em Deus; liberta-o agora, se ele quiser, pois ele disse: Eu sou o Filho de Deus.
44 Zhit dinjii ch'an'įį neekwaii nąįį nihts'įį giiyeenjit giłtsak nąįį gaa gwiizųų gook'it giits'ą' ginkhii.
44 E também os ladrões, que foram crucificados com ele lançaram o mesmo insulto.
45 Drintł'an 12:00 nigwiindhat gwiizhit nankat datthak tǫǫ nagwaanąįį, ts'ą' 3 hrs. datthak tǫǫ gwin'e'.
45 E desde a hora sexta houve trevas sobre toda a terra, até a hora nona.
46 3:00 gwa'an gweedhaa gwiizhit Jesus, azhral haa gwint'aii khashraa'iintrat, “Eli Eli lema sabachthani?” Ąįįt'ee, “Shivit'eegwijyąhchy'aa, Shivit'eegwijyąhchy'aa jaghaii akhashoiinyąą!”, gwinyąą t'igwinyąą.
46 E cerca da hora nona bradou Jesus em alta voz, dizendo: Eli, Eli, lamá sabactâni (isto é, meu Deus, meu Deus, por que tu me abandonaste?).
47 Zhat gwa'an dinjii lat neelzhii nąįį “Elijah oozhrii!” giiyiitth'ak ginyąą.
47 Alguns dos que estavam ali, ouvindo isso, diziam: Este homem chama por Elias.
48 Dinjii ch'ihłak yats'ą' hilgik ts'ą' sponge ahtsit ts'ą' jak chų' (wine) daatł'oo kwaa ąįį zhit tee yahtsuu ts'ą' gał tsii niyahtsuu ąįįtł'ęę yiheenjyaa geenjit yats'ą' yuuntą'.
48 E logo um deles correu, tomou uma esponja, e embebeu-a em vinagre, e, pondo-a em uma cana, dava-lhe de beber.
49 Gaa ch'izhii nąįį t'igiiyahnyąą, “Nagoodhan'in, duulee Elijah gwats'an tr'ineeyahahchyaa, ąįį zhit gwarahąąh'yaa geenjit!” ginyąą.
49 Os outros disseram: Deixa, vejamos se Elias vem salvá-lo.
50 Jesus chan hee gwint'aii khashraa'iintrat, ts'ą' neehoozhee ąįįtł'ęę niindhat.
50 Jesus, novamente bradando em alta voz, rendeu o espírito.
51 Ąįįtł'ęę Khadigiriinjii Zheh gwizhit gindeiinvyaa choh gwach'aa dach'at haa iltsąįį teetł'an dakhii gwats'an k'iizhak datthak nihtr'iinch'aa. Gwiizhit nan datthak daatrat ts'ą' kii choh kwaii gaa nitr'aanaii.
51 E eis que o véu do templo se rasgou em dois, de alto a baixo; e tremeu a terra, e fenderam-se as rochas;
52 Tth'ank'it kwaii gaa nihtr'igweelnaii ts'ą' nihky'aa t'igwiizhit ts'ą' Vit'eegwijyąhchy'aa vigii lęįį nąįį niinjik nąįį gaa neegwiindaii neegaadlit,
52 e os sepulcros se abriram, e muitos corpos de santos que dormiam foram ressuscitados;
53 ts'ą' tth'ank'it gwats'an gihłeegahoojil. Jesus niindhat gwats'an needhikhin ąįįtł'ęę, Jerusalem kwaiik'it gwachoo shroodiinyąą gwats'ą' gahaajil, izhit dinjii lęįį nąįį googah'ya'.
53 e, saindo dos sepulcros, depois da sua ressurreição, entraram na cidade santa, e apareceram a muitos.
54 Nijin niveet'ah'in kįh dhidii ąįįts'ą' niveet'ah'in lęįį nąįį datthak Jesus aakin gąą'įį gwiizhit nan daatrat ts'ą' gwilii t'igwii'in datthak gwagwaah'in dąį', łahchy'aa gihilghaa haa t'iginyąą, “Jii dinjii łyaa Vit'eegwijyąhchy'aa Vidinji' nilii łee!” ginyąą.
54 Ora, o centurião e os que com ele guardavam a Jesus, vendo o terremoto e as coisas que haviam sucedido, tiveram grande temor, e disseram: Verdadeiramente este era o Filho de Deus.
55 Tr'injaa lęįį nąįį niighit gwats'an aakin gwagwaa'įį, ąįį nąįį t'ee Galilee gwats'an Jesus tąįį gahahjil ts'ą' giits'iinya'.
55 E estavam ali muitas mulheres, olhando de longe, que tinham seguido Jesus desde a Galileia para o servir.
56 Ąįį nąįį gootee Mary Magdalene ts'ą' James ts'ą' Joseph haa goohan Mary ts'ą' Zebedee va'at nąįį nadhat.
56 Entre as quais estavam Maria Madalena, e Maria, mãe de Tiago e de José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Nijin khaa nagwaanąįį dąį', dinjii valaraa gwanlii, Joseph oozhii Aramathea kwaiik'it gwachoo gwats'an ahaa ts'ą' Jesus vitsyaa chan nilii zhat k'idik.
57 Ao anoitecer, veio um homem rico de Arimateia, chamado José, que também era discípulo de Jesus.
58 Pilate ts'ą' haazhii ts'ą' Jesus vichį' shantł'eerohchyaa nyąą ts'ą' ch'oahkat. Ąįįts'ą' Pilate vantł'eeyuhchįį nyąą.
58 E ele foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Então Pilatos mandou que o corpo lhe fosse entregue.
59 Ts'ą' t'ee Joseph, Jesus vichį' oonjik ts'ą' gwach'aa dril daagąįį k'eejit yaanoołjik,
59 E José, tomando o corpo, envolveu-o em pano limpo de linho,
60 ts'ą' adan ąįį datth'ank'it zhit niyąąhchįį. Kii zhit gweedii goo'aii gwizhit tth'ank'it gwagwaa'įį ąįį zhit gwizhit niyąąhchįį ts'ą' gwadąįį kiichyaa choh, gihdeiin'ąįį ts'ą' gihłeehoozhii.
60 e o deitou no seu próprio túmulo novo, que havia esculpido em rocha; e, rodando uma grande pedra para a porta do sepulcro, partiu.
61 Mary Magdalene ts'ą' ch'izhii Mary haa tth'ank'it gwats'ą' gaahdii.
61 E estavam ali Maria Madalena e a outra Maria, assentadas defronte do sepulcro.
62 Gęhdaa drin, Neegwaazhii Drin zhit nagwaanąįį gwiizhit giinkhih kįh dilk'ii nąįį ts'ą' Pharisee nąįį haa Pilate gahaa'yaa gwigwiłtsąįį,
62 No dia seguinte, que seguiu o dia da preparação, reuniram-se os principais sacerdotes e os fariseus perante Pilatos,
63 ts'ą' t'igiiyahnyąą, “K'eedeegwaadhat, zhit dinjii ch'a'oots'it, gwandaii dąį' jii jyaa dinyąą vineegwaandaii. ‘Drin tik, gehgoo gwahaadhat ąįįtł'ęę, neegwihįhdaii.’ nyąą t'inchy'aa.
63 dizendo: Senhor, lembramo-nos de que aquele enganador, quando ainda vivo, disse: Depois de três dias eu vou ressuscitar.
64 Niveet'ah'in nąįį vatth'ank'it drin tik datthak gwinzii gwik'eegahaantyaa geenjit jyaa goovahnyąą. Jyąhts'ą' gwik'iighai' duuyeh vitsyaa nąįį gwats'ą' gihihjyaa ts'ą' giich'ichį' nan'įį ts'ą' dinjii nąįį haa gwagwahaandak ts'ą' needhikhin giiyahaanjyaa gwits'į' t'igwinyąą ginyąą. Needhikhin giihaanjyaa ąįįt'ee tr'ookit dąį' oots'it haa Christ ihłii nyąą andaa gwiizųų t'oonchy'aa.”
64 Ordena, portanto, que o sepulcro seja protegido até ao terceiro dia, para não suceder que, vindo os discípulos à noite, o furtem e digam ao povo: Ele está ressuscitado dentre os mortos; e assim o último erro será pior do que o primeiro.
65 Pilate t'agavahnyąą, “Niveet'ah'in nąįį teegǫhjii ts'ą' zhit tth'ank'it gaa nigwigwehee'aa kwaa geenjit gwiinzii shragohłii.”
65 Disse-lhes Pilatos: Tendes a guarda; Ide e protegei o máximo possível.
66 Ts'ą' t'ee gihłeegahoojil ts'ą' tth'ank'it kii choo gideegii'ąįį ąįį gihłeegihee'aa gwits'į' agwagweelkįį ts'ą' niveet'ah'in nąįį zhat gwik'eegahąąhtyaa geenjit zhat nagoogiinlii.
66 Assim eles foram, e tornaram o sepulcro seguro, selando a pedra, e deixando ali a guarda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.