João 4
Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį (GWINT) vs NTLH
1 Zhat dąį' Jesus ąįį John andaa ts'ą' vitsyaa nąįį gwilii ts'ą' datthak chųų goots'an ąhtsii gwinyąą ąįį Pharisee nąįį gwigwiitth'ak.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Jesus ąįį chųų gwats'an ąhtsii kwaa gaa vitsyaa nąįį t'ii'in ąįį t'agoogwahnyąą.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Jesus nijin jyaa digwinyąą gwiitth'ak dąį', Judea nahkat gihłeehoozhii ts'ą' Galilee nahkat gwits'eehoozhii,
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Samaria nahkat t'ee, Galilee gwats'ą' hee goo'aii ts'ą' zhat gehgoo haazhii.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Jesus Samaria nahkat gwizhit kwaiik'it Sychar goozhii k'idik. Deenaadąį' izhit geeghaih t'ee Jacob didinji' Joseph nan intł'eiin'ąįį goo'aii.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Izhit t'ee Jacob vichųų deek'it goo'aii ąįįts'ą' Jesus niighyuk niinzhii ts'ą' cheendak ts'ą' zhat chųų tr'oonjii deek'it eeghaii naadii. Drin tł'an gweedhaa gwiizhit.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Samaria gwats'an tr'injaa zhat chųų hoondal eenjit k'idik ts'ą' Jesus jyaa yahnyąą, “Chųų shintł'eiinkaii.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 (Vitsyaa nąįį kwaiik'it shih gooheekwat eenjit nigijyaa gwiizhit.)
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Ąįį tr'injaa jyaa yahnyąą, “Jews nąįį tee gwats'an iinlii, shįį ąįį Samaria gwats'an ihłii, jaghaii chųų shaiinyąą t'iinyąą?” (Jews nąįį duuyeh gaa Samaria gwich'in nąįį k'it zhit ch'aga'aa).
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Jesus jyaa yahnyąą, “Vit'eegwijyąhchy'aa jidii neenjit di'įį gaanandaii akwat juu ihłii shaanandaii ji', oohaahkat ts'ą' chųų gwandaii nintł'eeheekaa.”
10 Então Jesus disse:
11 Ąįį tr'injaa jyaa yahnyąą, “Tyah ni'įį kwaa, nanzhit k'iizhak chųų ts'ą' niighit. Nijin chųų gwandaii oohiindal t'iinyąą?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Yeenii diilak Jacob jii chųų deek'it diinantł'eegwiin'ąįį; adan, didinji', dinin nąįį haa datthak gwats'an chųų geenį'. Jacob vandaa neegoo'aii yiindhan lee t'iinyąą?”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Jesus jyaa yahnyąą, “Juu dząą chųų eenį' t'ee chan hee chųų haał'yaa.
13 Então Jesus disse:
14 Gaa juu chųų vintł'eiinkaii duuyeh chan chųų dahłįį neelii. Ąįį chųų vintł'eehihkaa ąįį vizhit han gwinjik chųų ninlaii k'it t'inchy'aa ts'ą' khit yaa gweheendaii.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Ąįį tr'injaa jyaa nyąą, “Jii chųų t'avaiinyąą shintł'eiinkaii! Ąįį ji' chan chųų haał'yaa kwaa, akwat chan dząą chųų kaneehihdyaa kwaa.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Jesus jyaa yahnyąą, “Oo'an neehindii ts'ą' nakąį', oo'ee nąąhchįį.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Ąįį tr'injaa jyaa yahnyąą, “Shakąį' kwaa t'oonchy'aa.”
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Nakąį' ch'ihłoanli' gwiinli', juk ąįį dinjii vaagwinch'įį nakąį' t'inchy'aa kwaa. Łi'didlii haa shaagwadhandak.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Ąįį tr'injaa jyaa yahnyąą, “Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii inlii łee.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Yeenii diilak nąįį jii ddhah kat Vit'eegwijyąhchy'aa deegihiił'e' gaa nakhwan Jews ąįį Jerusalem gwizhit Vit'eegwijyąhchy'aa deerahǫh'e' diinoohnyąą.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Jesus jyaa yahnyąą, “Jii ddhah kat akwat Jerusalem gwizhit dinjii nąįį Vit'eegwijyąhchy'aa deegahah'aa kwaa nigweheedhaa ąįį łyaa t'igwinyąą.
21 Jesus disse:
22 Samaria gwich'in ǫhłįį ts'ą' juu vats'ą' khadagohjii gaakhwandaii kwaa. Diikhwan Jews gwich'in tr'iinlii ts'ą' juu vats'ą' khadigariinjii gaagwiindaii, Israel gwich'in nąįį k'iighai' neehohshii geh'an.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Gaa it'ee zhat nigwiighit, juk t'ee łyaa gwik'iinjiighit nąįį digiyinji' zhit łi'didlii haa Gwiti' ts'ą' khadigigiinjii. Ąįį gik'iinjiighit k'it t'inchy'aa t'ee Gwiti' keehi'ik t'inchy'aa.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Vit'eegwijyąhchy'aa t'ee Ch'anky'aa nilii, ts'ą' juu yats'ą' khadigiinjii t'ee digiyinji' zhit łi'didlii haa giits'ą' khadigiheejyaa goo'aii.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Ąįį tr'injaa jyaa yahnyąą, “Messiah ąįį Christ oozhii ahaa ts'ą' gaashandaii nijin k'idik ji' jidii datthak eediinaagwahaandak vaashandaii.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Jesus jyaa yahnyąą, “Shįį nats'ą' ginkhii t'ee adan t'ihchy'aa.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Izhit gwiizhit Jesus vitsyaa nąįį oo'ee neegiijil; tr'injaa ts'ą' ginkhii giiky'aanjik dąį' deegiheenjyaa gaa gaagiindaii kwaa. Gootee ch'ihłak gaa ąįį tr'injaa jyaa ahnyąą kwaa, “Jidii yiindhan?” akwat Jesus chan jii agaahkat kwaa, “Jaghaii jii tr'injaa vats'ą' ginkhii?”
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Ąįįtł'ęę ąįį tr'injaa zhat dityaa akhoonyąą ts'ą' kwaiik'it gwits'eehoozhii ts'ą' zhat nąįį jyaa ahnyąą,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 Aanaii ts'ą' jii dinjii yeenii deeshi'yaa datthak geeneeshaagwaandak nǫh'in. Jii dinjii lee Christ t'inchy'aa?
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Ąįįts'ą' t'ee zhat datthak ąįį kwaiik'it chagahaajil ts'ą' Jesus ts'ą' gahaajil.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Izhit gwiizhit vitsyaa nąįį yaandeegwii'ąįį ts'ą' jyaa giiyahnyąą, “Geech'ǫąąhtan, gwintsal ch'in'aa!”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Gaa jyaa gavahnyąą, “Shih shi'įį ąįį vaakhwandaii kwaa.”
32 Jesus respondeu:
33 Ąįįts'ą' vitsyaa nąįį jyaa nihłagaanyąą, “Juu shih yats'ą' hiłtsit t'inyąą li'?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Jesus gavahnyąą, “Ąįį juu shihił'e' vik'it t'ooshi'ya' shoonyąą ąįį vigwitr'it t'agwahał'ya' gwizhrįh goo'aii ąįįt'ee shishii k'it t'inchy'aa.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Jii jyaa dohnyąą chy'aa ganoondaii, ‘Shree drin dǫǫ ts'ą' gwanzhįh khareheelyaa.’ Nakhwaagwahaldak, gwanzhįh deek'it gwinzii gooh'in; gwanzhįh khareheelyaa eenjit et'ee nizįį! Gwanzhįh khaihłan ninlii.|src="hk00100b.tif" size="col" copy="©The British & Foreign Bible Society " ref="JHN 4.35"
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Ąįį juu gwanzhįh dehk'it gwitr'it t'agwah'in t'ee vagwarookwat, ąįįts'ą' zhit gwanzhįh khaihłan nilii t'ee khit gwarandaii eenjit khaihłan niyilii t'ii'in. Ąįįts'ą' zhit juu gwiiłshįį ts'ą' juu khaihłan niyilii haa nihłaa shoo geelyaa eenjit.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Jii t'ee łyaa t'igwinyąą, ‘Dinjii ch'ihłak gwąąhshii, dinjii ch'ihłak gwanzhįh khaihłan nilii.’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Gwanzhįh deek'it gwehkįį tr'agoh'in kwaa izhit gwanzhįh khaihłan nohohłyaa eenjit gwats'ą' nakhwahooł'e'. Ch'izhii nąįį zhat tr'agwah'ya' gaa nakhwan ąįį gwanzhįh nakhwats'an dhidlit.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Izhit kwaiik'it gwizhit, Samaria gwich'in lęįį nąįį Jesus k'iinjigiighit, ąįį tr'injaa jii jyaa nyąą geh'an, “Yeenii deeshi'ya' datthak geeneeshaagwaandak.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Ąįįts'ą' nijin Samaria gwich'in nąįį giits'ą' haajil dąį' diinaa dhiindii giiyahnyąą, ąįįts'ą' t'ee Jesus zhat drin neekwaii gavaa iindi'.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Deegavaiinyą' eenjit lęįį nąįį giik'iinjiighit dhidlit
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 ts'ą' ąįį tr'injaa jyaa agahnyąą, “Juk et'ee vik'injiriindhat, deediinaiinyą' eenjit kwaa gaa diikhwan chan diits'ą' ginkhe', ts'ą' jii nankat datthak dinjii neehahshii nilii et'ee vaagwiindaii.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Drin neekwaii zhat naakhaa ąįįtł'ęę Jesus neehoozhii ts'ą' Galilee gwats'ą' haazhii.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Jii t'ee Jesus gwehkįį jyaa diinyą'. “Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį daganahkat gwa'an gooveenjit yinjigihił'ee kwaa.”
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Nijin Galilee k'idik dąį', giiyeenjit shoo dhidlit, Jerusalem gwizhit Passover gwiinli' dąį' ch'aga'aa gwiizhit deezhik datthak giiyąąh'ya' geh'an.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Ąįįts'ą' Jesus Galilee nahkat gwizhit Cana kwaiik'it gwits'eehoozhii, izhit t'ee chųų ąįį jak chų' iłtsąįį. Izhit gwats'ą' k'eegwaadhat vidinji' Capernaum kwaiik'it gwizhit iłts'ik.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Nijin ąįį dinjii Jesus Judea nahkat gwats'an Galilee gwats'ą' haazhii gwinyąą gwiitth'ak dąį', yats'ą' haazhii ts'ą' Capernaum gwats'ą' shaa hinkhaii, shidinji' veenjit gwinzii neegwąhtsii yahnyąą, ąįį vidinji' t'ee niheedhaa nigwiindhat.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Jesus jyaa yahnyąą, “Gwitr'it geegwaroolii kwaa nakhwandah t'igwiizhik kwaa ji', nakhwatee ch'ihłak gaa duuyeh gwik'iinjiighit ilii!”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Ąįį nahkat gwats'ą' k'eegwaadhat jyaa yahnyąą, “Shigii niheedhaa gwehkįį shaa hinkhaii.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Jesus jyaa yahnyąą, “Oo'an neehindii, nidinji' gweheendaii t'inchy'aa!” Ąįį dinjii Jesus viginjik k'iinjindhat ts'ą' oo'an neehoozhii.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Dizheh gwats'ą' needyaa gwiizhit zhit juu yeetr'agwah'in nąįį gwandak haa giidąąjil, “Nichyaatsal gweheendaii t'oonchy'aa!”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Nijin nigwiindhat dąį' vidinji' veenjit gwinzii neegahoodlit eenjit gavoahkat, ts'ą' jyaa giiyahnyąą, “K'ehdąį' drintł'an ęhdaa tr'igwiindhat dąį' ts'ik niindhaa di'įį kwaa dhidlit.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Izhit nigwiindhat dąį' Jesus jii jyaa yahnyąą chy'aa ganaanjik, “Nidinji' gweheendaii t'inchy'aa.” Ąįį dinjii dizhehk'ąą haa datthak gwik'iinjigiighit gaadlit.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Jesus Judea gwats'an Galilee gwats'ą' haazhii dąį' jii gwitr'it gwihil'ee t'iizhik t'ee neekwat gwizhrįh t'iizhik t'avarahnyąą.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.