Mateus 9
Fhe Bakɨmen Kaman Kameŋ (GEB) vs ARA
1 Zisas mba fhaiŋ thav vov, fega kema mben mbarav vov, muen wo ŋgu bakɨmera phorgi.
1 Entrando Jesus num barco, passou para o outro lado e foi para a sua própria cidade.
2 Ana vov phorgim, gumgi mbari bigi rimgi guma mbe, mbe kaan ana ndigap ana han zi. Zisas mbaram mbe garim, mbe guigira ana khothɨgim, ana mba tɨva gangia thav khaŋ mba bigi rimgi guma ga nzuai, “Nan kam, ndu ndav mbɨrari. Ndu fhum muuŋgi tɨvi mbatɨgi, gu nta vhɨzgiap, nta ndɨkndɨk ŋangi.”
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Vendo-lhes a fé, Jesus disse ao paralítico: Tem bom ânimo, filho; estão perdoados os teus pecados.
3 Zisas maaŋ ana nzuaim, mba Zudaiŋ tɨvir vhuuiŋ kaŋgi gumgi mbari maaŋ kav ne mbararagiap, nduarira khaŋ wari ga nzuai, “Mbu guma Fhe Bakɨme ŋana ndigi tɨva mbui.”
3 Mas alguns escribas diziam consigo: Este blasfema.
4 Mbe mba suambara mbuim, Zisas fhum mbe ndɨkndɨgi kaŋgi, ana maaŋ muuŋgiap khaŋ mbe nzuai, “Nde thaŋ nzuav mba ndɨkndɨgi mbatɨgi nde ndavi vherir ki?
4 Jesus, porém, conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que cogitais o mal no vosso coração?
5 Gu ram mbui suambarar muunga ne nzerigi? Ee, gu kha suambarar muunga, ne nzerigire, ‘Gu ndu fhum muuŋgi tɨvi mbatɨgi, gu nta vhɨzgi,’ ee, khueŋ nzerigire, gu khaŋ suanga, ‘Ndu khavgip ŋgɨ’?
5 Pois qual é mais fácil? Dizer: Estão perdoados os teus pecados, ou dizer: Levanta-te e anda?
6 Gu nde khueŋ kaŋgirgeŋ nzuav, gu khaŋ muuŋgia tɨga nzuai, Fhe Bakɨmen Guma Guar, ana kha nuianan tɨvi mbatɨgi vhɨzɨrga ŋkasŋka ki.” Zisas maaŋ mbe suaŋgiap, mbaram mba bigi rimgi guma garav khaŋ ana nzuai, “Ndu khavgip, wo kaa ndigip, wo phenan ŋgɨ.”
6 Ora, para que saibais que o Filho do Homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados — disse, então, ao paralítico: Levanta-te, toma o teu leito e vai para tua casa.
7 Zisas maaŋ ana suaŋgim, mba guma khavgiap wo phenan vui.
7 E, levantando-se, partiu para sua casa.
8 Ana khavgiap, wo phenan vuim, mba gumgi gu mbigi vhɨrve mba bigeŋ gangiap, mbe guigira rivgiap, mbe khueŋ nzuav Fhe Bakɨme zɨ ndiv vun kuamkuagi. Fhe Bakɨme mba khesharigi ŋkasŋka gu zɨ bakɨme gumgi ga ndɨɨi.
8 Vendo isto, as multidões, possuídas de temor, glorificaram a Deus, que dera tal autoridade aos homens.
9 Zisas mba guman kurav, maaŋ thav khavgia vov, guma mbe gari. Mba guma zɨ, Matiu. Ana Matiu garim, ana wo ŋgari ŋanen mbe ŋkɨɨa ndi sui phena perav ki. Zisas ana gangiap khaŋ ana nzuai, “Matiu, ndu zɨv na phorgɨv ŋka ŋgɨrga.” Ana maaŋ nzuaim, Matiu khavgiap ana phorga vui.
9 Partindo Jesus dali, viu um homem chamado Mateus sentado na coletoria e disse-lhe: Segue-me! Ele se levantou e o seguiu.
10 Zumgum tuga mben Zisas vov Matiu phenan mba pi. Mba tugen ŋkɨɨa ndia rui gumgi gum tɨvi mbatɨgi ga mbui gumgi vhɨrve, mbe ana han zegi. Mbe zegap, Zisas gum ana phorga rui gumgi phorga pi.
10 E sucedeu que, estando ele em casa, à mesa, muitos publicanos e pecadores vieram e tomaram lugares com Jesus e seus discípulos.
11 Mbe pim, Fherasiŋ mbe gangiap, mba Zisas phorga rui gumgir nzav kha nzambaran mbe mbui, “Nden Guman Rum thaŋ nzuav mbu ŋkɨɨa ndia rui gumgi gum tɨvi mbatɨgi ga mbui gumgi phorga pi?”
11 Ora, vendo isto, os fariseus perguntavam aos discípulos: Por que come o vosso Mestre com os publicanos e pecadores?
12 Mbe maaŋ mbe nzuaim, Zisas mba kameŋ mbararagiap, khaŋ mbe nzuai, “Rɨmrɨm ki fhuv gumgi, mbe rɨɨi phenan ŋgari guman han vui fhu. Rɨɨi gumgi, mbe nduarira rɨɨi phenan ŋgari guman han vui.
12 Mas Jesus, ouvindo, disse: Os sãos não precisam de médico, e sim os doentes.
13 Nde ŋgɨp Fhe Bakɨmen buni vhuuiŋ ki gavar ki buni ganɨp, kha nde Fhe Bakɨme buna nɨɨeŋ kaŋgirga, ‘Gu nde fhura na nzuav shama mbui shaa, gu nta vuzvugi fhuvara. Gu guigira khueŋ vuzvugi, nde guigira tɨvir vhuuiŋra harigi ntɨɨri muuŋv guigira mbe vuzvugiri.’ ” Zisas wom khaŋ mbe nzuai, “Gu tɨvir vhuuiaŋ mbui gumgir kamɨ za zɨgi fhuvara. Gu tɨvi mbatɨgi ga mbui gumgir kamɨn za zɨgi.”
13 Ide, porém, e aprendei o que significa:
14 Mba tugen Zon phorga rui gumgi, mbe Zisas han zav kha nzambara ana muuŋgi. “Ram muuŋgi tɨv khare, nza Zon phorga rui gumgi gum Fherasiŋ, nza Fhe Bakɨme phorga nzuav mba thamthagim, ndu phorga rui gumgi, mbe mba thamthagi fhu?”
14 Vieram, depois, os discípulos de João e lhe perguntaram: Por que jejuamos nós, e os fariseus [muitas vezes], e teus discípulos não jejuam?
15 Mbe mba nzambarar Zisas ga muuŋgim, Zisas khaŋ mbe nzuai, “Maaŋ muuŋgip, guma the muun rɨgɨ saŋv muunga, ana kɨvntogi, ana mbe phorgɨ kɨrga, mben ndavi simgirie? Fhuvara. Mbe zumgum mba guma ndigɨ ŋgɨgɨrga, ana won kɨvntogi phorga ki fhu. Ana kɨvntogi mba tugen mba thamtharga.
15 Respondeu-lhes Jesus: Podem, acaso, estar tristes os convidados para o casamento, enquanto o noivo está com eles? Dias virão, contudo, em que lhes será tirado o noivo, e nesses dias hão de jejuar.
16 “Guma the fhum shaa fɨga kameŋ ndigap fhava shaara vura thooŋ phorga samgi fhuvara. Ana maaŋ muuŋgirga, mbe zumgum mba fhava shaa ruagirga, ana mba shaa phorga samgi shaa fɨgeŋ ne ŋgɨp bisaŋgip, mba fhava shaa suirav ana ŋgɨrim, mba shaa thooŋ wom sharav guigira kɨvgirga.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em veste velha; porque o remendo tira parte da veste, e fica maior a rotura.
17 Guma the fhum wain kaman wain rui dama ndera vurar ruigi fhuvara. Mbe maaŋ muuŋgirga, mba dama ndera vur furav, mba wain kam fhura nɨɨn ŋgɨgɨrga, mba dama nder vhɨra mbatɨgirga. Maaŋ muuŋgiap, mbe wain kaman dama ndera kamara rui, mbe maaŋ muuŋgirga, mani vhɨra nzerara kɨrga.”
17 Nem se põe vinho novo em odres velhos; do contrário, rompem-se os odres, derrama-se o vinho, e os odres se perdem. Mas põe-se vinho novo em odres novos, e ambos se conservam.
18 Zisas Zon phorga rui gumgi ga nzuavra kim, mba ŋgu gari guman pana mbe, ana han zav wo thɨpanani phɨrgiap ana nɨman fav khaŋ ana nzuai, “Nan kambik ntigera rimgi. Ndu zɨv won farver ana khɨngirim, ana taagi khavgip kɨrga.”
18 Enquanto estas coisas lhes dizia, eis que um chefe, aproximando-se, o adorou e disse: Minha filha faleceu agora mesmo; mas vem, impõe a mão sobre ela, e viverá.
19 Ana maaŋ suaŋgim, Zisas mbaram khavgiap ana phorga vui. Ana vuim, ana phorga rui gumgi, mbe vhɨra ana phorga vui.
19 E Jesus, levantando-se, o seguia, e também os seus discípulos.
20 Mbe vuim, mba tugen mbiga mbe ki. Mba mbik wo sargori rɨmrɨm anan ki. Mba mbik mba rɨmrɨm anan kim, 12 thɨgi mpari vhɨzgi. Mba mbik zav, Zisas zɨn kɨrar hav, ana sharigi shaar tɨvar suirigi.
20 E eis que uma mulher, que durante doze anos vinha padecendo de uma hemorragia, veio por trás dele e lhe tocou na orla da veste;
21 Mba mbik khaŋ wo nzuai, “Gu maaŋ muuŋgip ana shaa tɨvara suirarga, Fhe Bakɨme na muuŋgirim, gu taagi nzerarga.”
21 porque dizia consigo mesma: Se eu apenas lhe tocar a veste, ficarei curada.
22 Ana ne suaŋgiap, zav, Zisas shaa tɨvar suirigim, Zisas mbaram dorgap ana garav khaŋ nzuai, “Nan kambik, ndu ndav mbɨrav kɨri. Ndu na khothɨgap, ndu taagia nzerigi.” Mba mbik maaŋ muuŋgiap, ana mba tugera taagia nzerigi.
22 E Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: Tem bom ânimo, filha, a tua fé te salvou. E, desde aquele instante, a mulher ficou sã.
23 Zisas maaŋ mba mbiga suaŋgim, ana nzerigim, ana mbaram vov mba ŋgu gari guman pana phenan vugi. Ana vov garim, gumgi gu mbigi nziav ki. Mbe nziav, gumgi shɨfhɨri ga bim, gumgi gu mbigi khɨkhɨm bakɨme mbui.
23 Tendo Jesus chegado à casa do chefe e vendo os tocadores de flauta e o povo em alvoroço, disse:
24 Mbe maaŋ mbuav kim, Zisas khaŋ mbe nzuai, “Nde khaŋ thav sav wari ŋgɨri. Kha mbiga bisaneŋ rimgi fhuvara, ana kui.” Ana ne nzuaim, mbe ana bungia kɨɨ mbatɨga mbui.
24 Retirai-vos, porque não está morta a menina, mas dorme. E riam-se dele.
25 Mbe ana bungia kim, mbe mba gumgi gu mbigi ga sarigim, mbe kɨrar hegim, Zisas mbaram mba biptara khum ki ŋanen verav, mba biptara harar suirigim, ana khavgia thɨgi.
25 Mas, afastado o povo, entrou Jesus, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Zisas mba bigeŋ muuŋgim, mba bigen kameŋ za mba fhaiŋ ga ruigi.
26 E a fama deste acontecimento correu por toda aquela terra.
27 Zisas mba ŋgun kegap mba ŋgu tav khavgia vui. Ana vuim, rɨmani mbatɨgi guma phunini ana zɨn vov, ana kaav nzɨɨv, khaŋ ana nzuai, “Devitan Kam, ndu ŋkan korar muuŋ.”
27 Partindo Jesus dali, seguiram-no dois cegos, clamando: Tem compaixão de nós, Filho de Davi!
28 Ana vov phena mbe vhen verim, mba rɨmani mbatɨgi gumani vov ana han vui. Mani ana han vuim, Zisas manin nzarigi, “Ŋko na khothɨgi, gu ŋkon rɨmanin muuŋgirim, ni nzerarie?” Ana maaŋ nzuaim, mani ana ŋgarkarav khaŋ nzuai, “Ahaŋ, Guma Bakɨme, ŋka ndu khothɨgi. Ndu mba bigen muuŋgirga.”
28 Tendo ele entrado em casa, aproximaram-se os cegos, e Jesus lhes perguntou: Credes que eu posso fazer isso? Responderam-lhe: Sim, Senhor!
29 Mani maaŋ suaŋgim, ana wo farver mani rɨmani khɨngiap khaŋ mani ga nzuai, “Ŋko na khothɨgi ne nzuav, kha bigeŋ ŋkon hɨrga.”
29 Então, lhes tocou os olhos, dizendo: Faça-se-vos conforme a vossa fé.
30 Zisas nen mani ga suaŋgim, mani rɨmani taagia nzerigim, mani taagia gari. Mani rɨmani nzerigim, Zisas kama havharar khaŋ mani ga nzuai, “Ŋko shɨshɨgɨp kha ŋkon hɨgi bigeŋ bun harigi guma the suaŋ thari.”
30 E abriram-se-lhes os olhos. Jesus, porém, os advertiu severamente, dizendo: Acautelai-vos de que ninguém o saiba.
31 Zisas mba kamen mani ga suaŋgim, mani vov mba kameŋ zɨn vugi fhu. Mani vov mba kameŋ bun za mba fhain ki gumgi gu mbigi ga nzuav, ana mba manin kurkurav mani ga muuŋgi tɨvar vhuueŋ, mani za ana bun suaŋgi.
31 Saindo eles, porém, divulgaram-lhe a fama por toda aquela terra.
32 Mba rɨmani mbatɨgia kegi gumani, mani Zisas thav vugim, gumgi gu mbigi mbari, ŋina mbatɨk vhen ndav kav mbuim, thɨɨni mpɨrav buni nzuai fhuv guma mben kov Zisas han zi.
32 Ao retirarem-se eles, foi-lhe trazido um mudo endemoninhado.
33 Mbe ana kov Zisas han zɨgim, Zisas mbaram, ana tɨn mba ŋina mbatɨga vharigim, mba guma thav kama hegap buni nzuai. Zisas mba tɨvar mba guma ga muuŋgim, mba gumgi gu mbigi vhɨrve ndɨkndɨgi vhɨrve ga mbuav khaŋ nzuai, “Fhum khaŋ muuŋgi bigɨna thueŋ Isrerar hɨgi fhuvara!”
33 E, expelido o demônio, falou o mudo; e as multidões se admiravam, dizendo: Jamais se viu tal coisa em Israel!
34 Mbe mba ndɨkndɨga mbuim, mba Fherasiŋ hegap khaŋ nzuai, “Ana ŋiniŋgi mbatɨgir guman panan ŋkasŋkan panan ŋiniŋgi mbatɨgi ga vharvharigi.” Zisas gumgi vhɨrver kurkurigim, mben rɨmrɨɨ vhɨzgi. (9.32)|src="LB00301C.tif" size="span" loc="1/4 page picture spans both columns" copy="Horace Knowles/Louise Bass" ref="9.32"
34 Mas os fariseus murmuravam: Pelo maioral dos demônios é que expele os demônios.
35 Zisas za mba ŋgui bakɨvi gu ŋgui bisarire ga ruigi. Ana ruav, Fhe Bakɨme buni mbararagi pheni vherir verav, Fhe Bakɨme buni vhuuin gumgi gu mbigi khɨvav mbe nzuai. Ana mbe nzuav, Fhe Bakɨme wo gumgi gu mbigi ganɨrim, mbe ana piin kɨrga buni vhuuiŋra mbe nzuav, vhɨra mbarkɨrga rɨmrɨɨ ki gumgi gu mbigi, ana mben kurkurigim, mbe rɨmrɨɨ vhɨzi.
35 E percorria Jesus todas as cidades e povoados, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do reino e curando toda sorte de doenças e enfermidades.
36 Ana ruav gumgi gu mbigi vhɨrve garav, ana guigira mbe kora muuŋgi. Ana mbe gari, mbe khaŋ muuŋgi. Mben kɨrɨ tɨvi guigira mbatɨgi, mben kurkurarga guman vhuuŋ the ki fhu. Mbe vuavi ki fhuv sipsivi fara muuŋgi.
36 Vendo ele as multidões, compadeceu-se delas, porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas que não têm pastor.
37 Ana maaŋ muuŋgia gangia thav khaŋ wo phorga rui gumgi ga nzuai, “Mba vhɨrve gɨvav mɨnan kim, mba mba ndirga ŋaara gumgi vhɨrkɨvgi fhuvara.
37 E, então, se dirigiu a seus discípulos: A seara, na verdade, é grande, mas os trabalhadores são poucos.
38 Maaŋ muuŋgiap, nde mba mɨna namkam Guma Bakɨme phorgɨ suaŋrim, ana ŋaara gumgi ga sararim, mbe ŋgɨp, ana mba fukfugɨp nta ndirga.”
38 Rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.