Romanos 3

Monoq Gotola Gosohaq (GAH) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nenemú Ómasímini agómulaló Zuta vegená leza hetoka vegená kivilegeko noupe. Itó lugupeló Ómasímini anosa nemó nene ha hetá nehe.
1 Jew orot inamamatar boro Ufun Sabuw inanatabirih? Naatu a’ar kanabin hina’a’afuw ana gewasin i boro men tomar inab?
2 Lá oko nomive. Nenémo haitopaitolíminoko netá gihila neve. Ómasi eza Zuta vegená haitopaitó netá lehizeletonoikutí nene Ómasímini gakó lehizeletamó nenémo iteko neve.
2 Ef tata’ane etei i gewasih, wantoro’ot God ana tur i Jew sabuw hitutumih hitih.
3 Itó Zuta vegená lugáa keza Izesukumú gili alévolé amakumú nene nanave litune. Gili alévolé amatímo nene Ómasi eza nónohá zeletative loko lo mola gakó ale ahulokahe.
3 Baise sabuw afa men hibitumitum isan, kwanotanot God ana omatanen isan boro men nabosunusunub?
4 Óve, lá oko nomive. Vegená mukitó keza sozaló ve minatamóza, Ómasímo eza lokago alévolé oaká ve noive loko gilitune. Nenemú monó gotolaú Ómasimú láa liki gizinamóma neve:
4 En anababatun! God ana tur i mar etei turobe, baise sabuw i baifuwenayah. Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum,
5 Zuta vegená leza oko moloko nounimó nene hee lamitímo Ómasímini mogona hee limó nenémini mogona ale utó oaká noinazo, nenemú nanave litune. Ómasímini mogona lá oko minokanazo, nenemú eza nogosani limitimó nene etaminogo ive loko litupe. Mikasiuka vete láa liki liaká niamó nenéminoko gakó láa loko nolumóza,
5 Baise it ata sinaf kakafihimaim God ana sinaf gewasin bebeyan natit sabuw hina’i’itin ana veya, it boro mi’itube tanao? God baifuwenamaim yan so’ar baimakiy ebitit? it i anababatun taikoko’aw tao kwanekwan.
6 mogonáa lá oko nomive. Ómasímini mogona hee loko minamilina, mikasiuka vegená nana oko goní oletoko nogosani limiline.
6 Nati tur i men turobe tao’omih, anayabin sinaf nati na’atube nama’am, God boro mi’itube tafaram ana sabuw nibatiyih?
7 Loko lokugo ve makolite láa liki litave: Soza mogonate nenémo Ómasímo gakó lokago alévolé oaká noitímini mogona ale utó okago Ómasímini lapaná ale oteaká noinazo, Ómasímo lihimatemú nanamú goní oletative.
7 Orot babin ta boro nagam nao, “Ayu i men bosunusunubayan, baise au bowabowamaim turobe God nowan tit irerereb sabuw hi’itin God hifai tebobora’ara’ah, aisim God ayu kakafu rouw eo ekukusairu?”
8 Geí gakó nene gihila netimó nene lihima netá golesa loló oloko vosakutí Ómasímo miluma geleletatímo lelitoka vaí okiko agepoka lituni netá lamaná goha utó itive liki litave. Nenikumú nene láa loko loaká noane liki lotoka hiziki avetó iki lili ali iaká niave. Némika liki liaká nia vegená nene Ómasímo hee loko goní oketanogo ive.
8 Naatu iban boro kwanao maiye, kakafin tanasinaf, saise sinaf gewasin boro ine natit. Sabuw afa ayu iti na’atube o hirouw higam tiu’uwu, God nati sabuw boro baimakiy nitih.
9 Nenemú nana ive. Ómasímini agómulaló Zuta vegenalita hetoka vegená kivilegeko noupe. Nenémini oko nomive. Zuta vegenaki hetoka vegenaki leza mukitó lihima netalímini gelekeleláa noune loko lo utó oko lo lekemekuve.
9 Iti sawar ana an i abisa? It Jew ata gewasin i ra’at Eteni Sabuw tanatabirih? En anababatun! Jew sabuw naatu Eteni Sabuw etei i bowabow kakafin ana fair babanamaim tama’am.
10 Nenémini mogonamú monó gotolaú gakó makó lá oko neve:
10 Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum,
11 Makolímo gele vevesoko minamive.
11 Men yait ta ana not rerekabin,
12 Mukitó Ómasímini kemegesa amikave.
12 Etei hitatabir kouh God hitin,
13 Kigikagutí gakó golesa iteaká noimó nenémo gonosi anuva nenéminoko neve.
13 Sikah dub i tahahab sabuw tetotonan,
14 Kegepagú nene usí vizeaká gakó, ekesá gakó vávani oko utó oaká noive.
14 “Awah i orarafen awan karatan naatu tenakuyakuy.”
15 Lova ali utó iki kipilinigi kigisa agilaló lisiaká niave.
15 “Iti sabuw umah i rara awan karatan.
16 Mihina atoka vauna hizeaká noive.
16 Menamaim tenan ma kakaf naatu gurugurusen mar etei imaim emamatar,
17 Hulu gapo lamaná nene gili vevesisá amave.
17 Naatu tufuwamaim ma ana ef i men hiso’ob.
18 Ómasimú lelegesá ligitive liki kagata gilisá amave.
18 Naatu God matanamaim men kafa’imo tibibiruw.”
19 Itó láa loko geleaká noune: Monó gotolaú gakó gizinamó nenémo Ómasímo lo huka gakó amelagitoka vo aleaká noive. Lá okago nene, vegená mukitoka mogonate lotuva legekago, gakó litunimoláa nomive. Itó Ómasímini avogisaló mikasigú vegená mukitoka lihimategi noune.
19 Imih it ata so’obamaim ofafar hikikirum i sabuw iyab ofafar babanamaim tema’am isah, saise awah etei nabofafaren, naatu tafaram wanawanan sabuw etei nabow nan God ana baibatiyenamaim hinatit.
20 Ómasímo lo huka gakó nenémo lihimavate lelepizeaká noimó nenazo, nenemú ve makolímo Ómasímo lo huka gakó gele alekiko nenémo lihimavala asú omiakaláa nomive.
20 Isan imih God boro men sabuw ofafar tebobosiyasiyar imaim hai ef mutufurin narouw nabowamih, ofafar i orot babin ana bowabow kakafin botait ebirerereb.
21 Lá oko noimóza, itínasa nene Ómasímo lihimate asú oletati gapo ale utó onoimóza, Ómasímo lo huka gakó ámegetoaká gapogutí nomive. Nene gapomú nene Moseki Ómasímini agepagutí gakó lili ali vete luhuva gizi miliake hizi lé amóza, itína utó o lamaná okave.
21 Baise boun God sabuw yamutufurih isan ana ef i boubun botawiy. Moses naatu dinab oro’orot nati isan i ofafaramaim hio’orereb tanowar, men ofafar tanabi’ufununimaim nabuwitamih.
22 Lá oko neve: Izesu Kilistokumú gili alévolé amómave loko lihimáini asú okimikago niave loko loaká noive. Gili alévolé a vegená mukitoka lá okimiaká noive. Zuta vegenaki hetoka vegenaki mogonate haitopaitolíminoko nomive. Hamolímini oko neve.
22 It yamutufuren boubun Godane enan i sabuw iyab Jesu Keriso tibitumitum imaim enan, naatu God matanamaim it etei ata’itinin i men tata’amih.
23 Mukitoka netá golesa alunikeve loko gonanalivagi lapanakú vo holosá amune.
23 Anayabin sabuw etei bowabow kakafin hisinaf naatu God ana gewasin bain isan umah kabom.
24 Izesu Kilistó eza lelí lihima meina hizeletamómave loko Ómasímo hagitana oko nasahilí oletatímo lihimate asú olimikago minanogo une.
24 Baise manaw kabeber God ana siwar na’atube Jesu Keriso wanawananamaim na it ata kakafihine tubunit botaitit tatit.
25 Aí nene ale utó oko lelepizekago, Izesú eza golani lepike Ómasi guguni gizo amike, golesa netate nene nagamí zelimikago, aikumú gili alévolé ita vegená mukitoka nenémini gihiláa utó oaká noive. Itó lá imó nene Ómasímo golesa netá nene gamena hána ale-loko voko minuhá gamena zou loko minake asele zelimiake nogosani lememike mino-loko voko noitímini mogona nene vevesave loko lelepizimó.
25 Bowabow kakafin notawiyen isan God Keriso biyan siboromih yai, ana rara suwa re saise baitumatumamaim tanan biyan tanatit. Sawar iti na’atube sinaf saise bebeyan ti’obaiyit i ana ef i mutufurin. Anayabin I ana yatenub kakafiyin imaim bowabow kakafih marasika tasisinaf isubun rabon.
26 Lá noike Izesukumú gili alévolé itamó keza lihimáini asú okimikiko minata mogona itó ezáa vevesoko oko moloko oaká noi mogona imane gamenaló utó itive loko lá olimiaká noive.
26 Naatu iti boun it ata veya’amaim i turobe ebi’obaiyit i ana ef mutufurin. Imih i karam sabuw iyab Jesu tibitumitum boro nafufunih gewas nayamutufurih.
27 Mosé lo huka gakó gele aleakakú negopa, Izesukumú gele alévolé oakakú lihimate asú olimikago minatune. Nenemú lugupe aleko iteakaláa nene asú okamóma neve. Ámina gapo nene Ómasímo hize lí okamóma neve.
27 Isan imih it boro abisa isan tanaora’ara’at? Ofafar tabobosiyasiyar isan tarara’at? En anababatun! Baise baitumatum isan i tarara’at.
28 Nene gakokumú láa loko gilitunize: Izesukumú gele alévolé osatímo Ómasímo gelekiko, lihimavate asú olimikiko minanogo une. Ómasímo lo huka gakó gele aleakakú nomive.
28 Anayabin sabuw iyab tibitumatum i hai ef mutufurin rouw ebowabow men ofafaramih.
29 — ausente —
29 Imih kwanotanot God i Jew sabuw akisih hai God? Ai kwanotanot Ufun Sabuw auman hai God? Baise anao kwananowar, iti God i Ufun Sabuw auman hai God.
30 — ausente —
30 Kwanaso’ob God i ta’imon men rou’ab, imih sabuw iyab hai ar kanabih hi’afuw o men hi’afuw etei i baitumatum ta’imonamaim hiyawas.
31 Nenemú gele alévolé oaká gakó ale otekunike lo huka gakó pelesa zeaká noupe. Lá oko nomive, keké. Lo huka gakó nene hize lé oaká noune.
31 Kwanotanot iti baitumatumamaim aki ofafar abobosa’ir? En anababatun, aki i ofafar aiwa’an tit ana efan bai ebirerereb.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.