1 Samuel 18
Ibibiriya: Igambo lya Rurema mu ndeto ye'kifuliiru (FLR) vs NAA
1 Ikyanya Sahuli akayusa ukuganuuza Dahudi, mugala wage wa Yonataani anamúbona. Ulya Yonataani, anasiima Dahudi bweneene, anamúkunda nga kwo ayikuuziri yenyene.
1 Depois de Davi ter falado com Saul, a alma de Jônatas se ligou com a de Davi numa profunda amizade. E Jônatas o amou como à sua própria alma.
2 Ukulyokera ku yulwo lusiku, Sahuli anabeera na Dahudi mu mwage, atanaki múhanguula kwo agalukire imunda yishe.
2 Naquele dia, Saul reteve Davi e não permitiu que ele voltasse para a casa de seu pai.
3 Bwo Yonataani âli biisiri Dahudi ku mutima gwage, kyanatuma bombi baganywana ikihango.
3 Jônatas e Davi fizeram uma aliança, porque Jônatas o amava como à sua própria alma.
4 Yonataani anahogola ikanju lyage, analiheereza Dahudi, anamúheereza noꞌmwingiro, kiri neꞌngooti, noꞌmuheto, noꞌmukaba.
4 Jônatas tirou a capa que vestia e a deu a Davi. Deu também a sua armadura, inclusive a espada, o arco e o cinto.
5 Ngiisi ho Sahuli âli kizi tuma Dahudi, Dahudi âli kizi genduukirwa. Kyanatuma Sahuli agamúbiika, abe mu bakulu baꞌbasirikaani baage. Abandu booshi, iri bakabona kwokwo, banasiima. Kiri naꞌbakulu baꞌbasirikaani ba Sahuli, nabo banamúsiima.
5 Davi saía aonde quer que Saul o enviava e tinha êxito, de modo que Saul o pôs sobre tropas do seu exército. E Davi era benquisto de todo o povo e até dos próprios servos de Saul.
6 Ikyanya Dahudi akaba keera ayita Golyati, abasirikaani booshi banashokola injira yoꞌkugalukira i kaaya. Haaho, abakazi banasholooloka ukulyoka mu ngiisi kaaya kaꞌBahisiraheeri, gira bagendi sanganira mwami Sahuli. Balya bakazi, bâli kizi yimba ku bushambaale, iri banatamba. Banakizi lasa imiduli neꞌnanga.
6 E aconteceu que, quando eles estavam voltando para casa, depois de Davi ter matado o filisteu, as mulheres de todas as cidades de Israel saíram ao encontro do rei Saul, cantando e dançando, com tamborins, com alegria e com instrumentos musicais.
7 Neꞌkyanya bâli gweti bagatamba, banakizi yimba inyimbo zoꞌkuyakuranwa, kwokuno:
7 As mulheres se alegravam e, cantando alternadamente, diziam: Saul matou os seus milhares, porém Davi, os seus dez milhares.
8 Yulwo lwimbo, mbu Sahuli aluyuvwe, anayagalwa, anaraakara, anadeta: «Ka Dahudi abe ye bagaheereza ibinoono neꞌbinoono? Na niehe mbe nie bagaheereza ibihumbi naaho. Byaboneka kwo niehe, ndaabyo byani íbiki sigiiri, kútali kuheereza Dahudi ubwami.»
8 Saul se indignou muito, pois estas palavras lhe desagradaram em extremo. Ele disse: — Para Davi elas deram dez milhares, mas para mim apenas milhares. Na verdade, o que lhe falta, a não ser o reino?
9 Ukulyokera ku yulwo lusiku, Sahuli anakizi lya Dahudi ikisuure.
9 Daquele dia em diante, Saul não via Davi com bons olhos.
10 Iri bukakya, Rurema anatuma ikisigo, kyanayami bambura Sahuli. Lyeryo Sahuli anatondeera ukulomboojera mu mwage nga musire.
10 No dia seguinte, um espírito mau, vindo da parte de Deus, se apossou de Saul, que teve uma crise de raiva em sua casa. Davi, como nos outros dias, dedilhava a harpa. Saul, porém, tinha na mão uma lança,
11 Yiryo itumu, Sahuli analiliikira Dahudi kabiri-kabiri. Mukuba, âli toniri, ti: «Yiri itumu, ligananiiriza Dahudi ku kibambaazi.» Haliko Dahudi analiyiyeka ubugira kabiri.
11 que ele atirou, pensando assim: — Encravarei Davi na parede. Porém Davi se desviou dele por duas vezes.
12 Uyo Dahudi, Nahano bâli yamiinwi. Haliko Sahuli yehe, Nahano âli mali mújanda. Kwokwo, Sahuli anayoboha Dahudi bweneene.
12 Saul tinha medo de Davi, porque o Senhor estava com este e tinha abandonado Saul.
13 Iri hakatama, Sahuli analyosa Dahudi mu mwage, anamúbiika abe mukulu waꞌbasirikaani kihumbi. Yabo basirikaani, Dahudi anakizi barongoora bwija mwiꞌzibo.
13 Por isso Saul o afastou de si e o pôs por chefe de mil. Davi fazia saídas e entradas militares diante do povo.
14 Ngiisi byo Dahudi âli kizi gira, âli kizi genduukirwa bweneene, bwo Nahano bâli yamiinwi.
14 Davi tinha êxito em todos os seus empreendimentos, pois o Senhor estava com ele.
15 Uyo Sahuli, iri akabona ngiisi kwo Dahudi âli kizi genduukirwa, anakaviiriza ukumúyoboha.
15 Vendo que Davi tinha êxito, Saul ficou com medo dele.
16 Kundu kwokwo, Abahisiraheeri booshi, kiri naꞌbeꞌBuyuda, bâli kuuziri Dahudi bweneene. Mukuba, ye wâli kizi barongoora bwija mwiꞌzibo.
16 Porém todo o Israel e Judá amavam Davi, porque fazia saídas e entradas militares diante deles.
17 Lusiku luguma, Sahuli anabwira Dahudi: «Munyere wani woꞌlubere Meraabu, yoyu! Nakuheereza ye, umúyange. Ngiisi byo ugangirira naaho, unyerekage kwo uli ndwani, halinde ukizi gira izibo lya Nahano.» Na íbikatuma Sahuli agaadeta kwokwo, mukuba âli toniri kwaꞌBafirisiti bo bagayita Dahudi, ho angamúyiyitira yenyene.
17 Saul disse a Davi: — Aqui está Merabe, a minha filha mais velha. Eu a darei a você em casamento, com a condição de que você seja um filho valente e trave as batalhas do Porque Saul pensava assim: “Não seja contra ele a minha mão, e sim a dos filisteus.”
18 Halikago, Dahudi anamúshuvya kwokuno: «E mwami, niehe, ndyagagi nyandi? Kiri neꞌmbaga yani, kandi iri umulala gwitu, tuli banyandi mu Bahisiraheeri, halinde mbe mukwi wa mwami?»
18 Mas Davi respondeu a Saul: — Quem sou eu, e quem são os meus parentes, a família de meu pai em Israel, para que eu seja genro do rei?
19 Kwokwo, ikyanya Meraabu âli agayangwa na Dahudi, atanaki yangwa. Si Hadiryeri, umundu wa mu kaaya keꞌMehoola, anaba ye gamúyanga.
19 Mas aconteceu que, na época em que Merabe, filha de Saul, devia ser dada em casamento a Davi, foi dada por mulher a Adriel, meolatita.
20 Ugundi munyere Sahuli, iziina lyage Mikaali, anavunikira Dahudi bweneene. Uyo Mikaali, ikyanya akagendi ganuulira yishe, yishe anashambaala ngana-ngana.
20 Mas Mical, a outra filha de Saul, amava Davi. Contaram isso a Saul, e isso agradou a ele.
21 Mukuba, âli kizi tona mu mutima gwage, ti: «Ngamúheereza ye, halinde lyaꞌBafirisiti balonga ubulyo bwoꞌkumúyita.» Kwokwo, Sahuli anabwira Dahudi: «Buno leero, ngola ngaaba shovyala.»
21 Saul pensava assim: “Eu a darei em casamento a Davi, para que ela lhe sirva de armadilha e para que a mão dos filisteus venha a ser contra ele.” Por isso Saul disse a Davi: — Com esta segunda você será hoje o meu genro.
22 Lyeryo Sahuli anayami bwira abakozi baage: «Mutwale Dahudi áhayiheriiri, munamúbwire: “Mwami akukuuziri bweneene. Kiri naꞌbakozi baage nabo, booshi bakukuuziri. Ku yukwo, uyemeere ube mukwi wage.”»
22 Saul ordenou que os seus servos falassem confidencialmente com Davi, dizendo: — O rei tem afeição por você, e todos os servos dele amam você. Sendo assim, concorde em ser genro do rei.
23 Yago magambo ga Sahuli, yabo bakozi baage banagendi gabwira Dahudi. Halikago, Dahudi anabashuvya: «Ka mutoniri kwoꞌkuba mukwi wa mwami galyagagi malyogo? Niehe, ndi mukeni, ndanayijikiini mu bandu.»
23 Os servos de Saul falaram estas palavras a Davi, o qual respondeu: — Vocês acham que é pouca coisa ser genro do rei, sendo eu um homem pobre e sem importância?
24 Yabo bakozi, ikyanya bakagendi bwira Sahuli yago magambo,
24 Os servos de Saul lhe contaram isto, dizendo: — Estas foram as palavras que Davi falou.
25 Sahuli anadeta, ti: «Mugendi bwira Dahudi kwokuno: “Mwami, ndaabyo byo akuloziizi kwo, bítali bikoba igana byoꞌtuti twaꞌBafirisiti, gira lyo alonga ukuyihoola abagoma baage.”» Mu kudeta kwokwo, Sahuli âli shungisiri kwo Dahudi agagendi yitwa naꞌBafirisiti.
25 Então Saul ordenou que dissessem a Davi: — O rei não deseja dote algum, mas cem prepúcios de filisteus, como vingança contra os seus inimigos. Porque Saul tentava fazer com que Davi fosse morto pelos filisteus.
26 Yabo bakozi ba Sahuli, iri bakabwira Dahudi kwokwo, Dahudi anashambaala. Iri isiku zikaba zitazi lenga,
26 Quando os servos de Saul relataram estas palavras a Davi, este gostou da ideia de vir a ser genro do rei. Antes de vencido o prazo,
27 Dahudi anayimuka kuguma naꞌbandu baage. Banagendi yita Abafirisiti magana gabiri, anabashisha yibyo bikoba byoꞌtuti twabo, analeeteraga mwami umuharuuro úgukwiziri, gira lyo aba mukwi wage. Kwokwo, Sahuli anaheereza Dahudi munyere wage wa Mikaali, anamúyanga.
27 Davi se levantou e partiu com os seus homens, e mataram duzentos filisteus. Trouxe os seus prepúcios e os entregou todos ao rei, para que assim se tornasse seu genro. Então Saul lhe deu a sua filha Mical em casamento.
28 Ulya Sahuli, iri akasobanukirwa kwo Nahano ali kuguma na Dahudi, na kwo Mikaali amúvunikiiri bweneene,
28 Saul viu e reconheceu que o Senhor estava com Davi; e Mical, filha de Saul, o amava.
29 anakaviiriza ukumúyoboha, anayami ba mugoma wage halinde ku lusiku lwo akafwa kwo.
29 Então Saul ficou com mais medo ainda de Davi e continuamente foi seu inimigo.
30 Abasirikaani baꞌBafirisiti, banakizi gendi lwisa-lwisa Abahisiraheeri. Haliko, ngiisi kyanya bâli kizi lwa, Dahudi ye wâli kizi longa ubuhimi ukuhima abandi batwali booshi ba Sahuli. Kyanatuma iziina lyage ligakizi lumbuuka.
30 Cada vez que os chefes dos filisteus saíam à batalha, Davi obtinha mais êxito do que todos os servos de Saul. E assim o nome de Davi se tornou muito estimado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.