Lucas 7

GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kale Yesus aka wanang kinim weng bakayaba bela adikum banimane, Kabeniyam abiw una ko.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Kale Kabeniyam abiw kal Udom un tabudin gebom kinim mak be. Kale alam wok fakudin kinim mak ayo alam wok kidel ki fakudaw badano, aket kudawsa ayo asanin dukum kudu mewso fikalono, kalba.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Kale un tabudin gebom aka Yesus sung be kidi nadale Yu kayak kamok kamok imadála yak atam bakodawiwo tad nam wok fakudin kinim ayo kasáya daudako, kale imadála tadiw.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Kale ika tad Yesus atam nadiwade dok didaw munlaw bom nadiwade kaliw ko. “Kinim be kinim kidel babid makuw
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 ata ta bom num bakan aket kumam nadale num kawed am uyo gineyamse kayo ko.” Akiwe,
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Yesus ayo alaso dew uniw ko.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Kaleyo buta aket finang dádomane, kuin naka kinim kidelok keidu nalata yak katamongin banim. Kale kaba kadákal tod alom nadawo weng ki bako kudálaw tam unuyo nam wok fakunamin kinim ayo matam kasáya as kudulak kala.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Watawo kaleyo bá, naka mada yak gebom kei bidiw imi akfak tem biyámin ade nakal un tabudin kinim iyo nam akfak tem biyábiw, kayo naka kinim mak weng bakodaw, ‘unalo’ akokabi, be aka unokaba ade naka yak kinim mak weng bakodaw, ‘tadalo’ akokabi, be aka tadokaba ade yak nalam wok fakudin kinim mak bakodaw, ‘be kanoyo’ akokabi, be aka madiw kale kanodongin kuw keimala.” Akiwe,
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Yesus ayo kinim weng bakodawa uyo kidi nadale kin antam dá gebom ki budu budusi nadale fal mek dusiki wanang kinim kanomin dawsikbiw kin gubu duyam nadale bakoyam, “atin afan dam weng bakoyamono, naka Isadael kinim imi afan kalin uyo kinim belami afan kalin dukum ulutaw mak utamongin banim.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Kale Udom un tabudin gebom kinim dabadála madák Yesus leiw eidaw weng bakadabiw kinim iyo asiki tamudomo wok fakudin kinim namti, kasáyane, kalesiw ko.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Kale kanaba be banimane, um wol fun wakadu kabadák aka yak abiw mak win ayo Nein kal una. Kale alam weng kidimin kinim so kanomin wanang kinim miso keidiw iyo Yesus alaso uniw.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Kale abiw wol bán dám tem fako tam abiw dalo unemin be kalomo man kinim mát mak fikalebano daudumo, kale gun gun fá dew dák uniw kala. Kale aka wanang kadun umi man yan mak makuw ade kanomin abiw bidiw wanang kinim iyo wanang kadun umi dakámam bom uso bidiwo.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Kale Yesus ayo wanang bo utamomo amanbu ka. Kale nadale alam aket budunlawane, aka bakomam, “amanin bá.” Wakei
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 nadale falal tam fom as kim malemama nadale fom gun gun fakubiw kinim iyo kanom sading kale todiwe, Yesus ayo man fikaleba bakodaw, “man kinim mát kaba, nalata bakokam nadile kaunalo. Kaki ko.” Akane,
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 fikaleba ayo sinik tad yakudane matam tein nadale weng bakama ka. Kale nadale man kinim mát ayo dew yak alam akun daumamane,
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 kanomin kukuw bo utam nadiwade kun banbin so keiyama Got win kufádawsiw. Kale ika bako nadiwe, “lum abem senin kinim dukum namti, nulum iwyak tem kadákal misunano.” Kal bom nadiwe bako, “Got ayo tad alam wanang kinim dakáyaba.” Kalesiw ko.
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Kale Yesus kanoda umi sung uyo Yuddia bakan yak abe maek abe kidisiw uyo bakan kabadák ayo adik mon tem banim kei kidisiw ko.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Yon am nikil iyo Yesus alam kanam kába sung uyo adikum Yon bakodawiwe, Yon ayo kinim alew gán dáyama tadiw.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Aka imadála yak Kamok Yesus atam nadiwo dákadálin kala. “Kinim mak tadokabano kaliw leiw fenabuw namti, kawtane bade nuka kinim kukum leiw uta fenum? Akino.” Yakane,
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Kinim alew iyo yak Yesus atam nadiwade ika bakodaw, “Yon wok ban bomin kinim ata imadála tad katam dákadá unumo, kale taduw. ‘Kale kinim mak tadokabano kaliw, leiw fenabuw namti, kawtane bade nuka kinim kukum leiw uta fenum?’” Akiwe,
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 kanabiw kabadákal, Yesus ayo sinik mafak gei imusa fotaba bom, asanusiw tá imkan bom, mafak dása kidela bom, kin mat iyo kin báyama kin bá bada kei bom badano yak atamiw.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Kale Yesus ayo Yon kinim im weng atung fakadu bakoyam, “mew kukuw kana bidi tad utamiw umi sung ki kudew yak Yon bakodaw, akino!” Aka kin mat kin bádawa kin bá ataman badale, makal fakanuk gam kidel dauda matam ken tod tod ká badale, wol bán gam kidel dau dew matam atin abiw daká bom kensuk ayo kenso kei dauba, fikaliw talá imuba, Got sung kidel uyo win banim kuwáyam bom keiba kala. Akino.” Yakei nadale
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 weng dew yak bakodawin kala. “Kan ata aket kudaw nada mimin dok diyamin uyo kudálin dako be namti, aka kalfalin abin teinokaba kala, akino.” Yakeisa ko.
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Kale Yon weng dew tadbiw kinim iyo dabadá uniwe, Yesus ayo dák Yon ami weng fit dew matam dá wanang kinim kanomin teinbiw bakayama ka. “Kiba yak anang iwán sed gisa bakan unemsiw bo watawnak uta utamomu, kale unemsiwe? Yak mákal gedul dew tad daka bada bawlanba, beta atamumo unsidiwe?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Bá, kaliw namti, á utakun uta utamumo, kale unemsiwe? Bade kinim ilim kidel mikiba mok beta bade? Bá, yak ilim kidelok ata tam teinu madák teinu ufek ufek seng kin budusi so keimin be kamok kamok im am dukum kal kutiyábiw.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Kata kiba bu watawnak uta utamomo, kale unemsiwe? Bade lum senin kinim amsun atane? Afan ka. Naka atin dam weng bakoyamon, Yon aka atin lum senin kinim bidi akayamsa kinim kate.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Kale lum senin kinim ika ami sung uta buk tem weng bako nadiwe, ‘naka weng dew kámin kinim mak dabadáli asik kam gebom tadokaba, ata ta bom nadano geboma bom kam leiw kidel kámokabano.’ Kalesa.
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Kale naka atin dam weng bakoyamon, mew wanang wanang man fukanábiw, be Yon ataw so mak be bá, kata yak kan ata Got ami kasák gu kinim win banim kei be namti, ata amsun kei Yon akadawsa ko.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Adikum wanang kinim so gawman takis kuámin kinim iliso iyo Yesus weng bakoda be kidi nadiwade finang dádomo, afan Got ami kukuw be ken be kalesiw. Kale kinim wanang bidi Yon tabe wok ban bomin boyamsa kayo ko.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Kata Fedasi so sawa abem kukumin kinim so iyo Got ami weng kidel kanoyamokabino kalesa uyo ilela kudá sidiw, uyo watawo kaleyo bá, Yon aka bidi wok ban boyamongin banim kayo ko.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Naka mew kanomin kinim mit tein bidiw imi sung uyo watawo yakokabine? Ika yaknodin tawa?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Ikayo ki man katiw katiw abiw dal sung ginan bom tudolawa tudolawa bom nadiwade madik bakodiw, ‘nuka wos bidenubuw, kata kaba itol teinin dakobaw kal bada, nuka lofidinin fuw wemubuw uyo kaba amanin banim dakobaw,’ aka akain taw keisiw.
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Kata Yon wok ban bomin kinim tase ayo imin mak wanongin banim, wain wok mak wanongin banim, kata kiba bakodaw nadiwe, ‘aka sinik mafak kiwa dausu kala.’ Akansiw.
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Kata alo Got ami Kinim tase akal imin wan bom wain wok wan bom kei badane, kiba bakodaw, ‘mew be atamin, aka imin abumin kinim, wain wok seng abumin kinim, gawman takis kuámin kinim so ban keimin kinim so im afadow be.’ Akanbiw.
34 O
35 Kata Got ami kal keimin uyo kidel. Kale kan kinim ata kal keimin weng uyo kidilokaba, ata kal kei afan kalokaba ko.
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Kale Fedasi kinim mak ayo Yesus weng daudaw, kuina tadaw nam am kal wanin wanumo akane, afan Yesus ayo yak tam Fedasi kinim atama wanin wanin bán dim mewso tein wanin wanumo kanamiw.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Kale ban keimin wanang mak abiw be kal buno uka kidilomane, Yesus ayo tad Fedasi kinim mak ami am kal wanin wanbano kaliwo kidi nadule uka kál talámin alabasta wok ket fiw kidelo kale kisol dukum sánin mak dewu ki tad,
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Yesus yán balába mewso tod nadule aman bom ulum kinok tuw Yesus yán bodawano kale, yán baita daudaw nadule ulumi gebom kon tuw baitin kidolaw nadule Yesus ami yán uyo seng kuw buduk budukla bom kalfaludaw nadule beta kál talámin wok fiw kidel dew tadu uyo imsá dok yán teidawsu kate.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Kale Fedasi Yesus gán dá ding dawtidawa tadba kinim ayo wanang Yesus kanodawu be atam nadale alam aket tem kuw bako nadale, “ye kinim bela lum senin kinim keidoma. Kale akal kal keidomane malanábiw be kal bome, au uka kanodin wanang bo ban keimin wanang kaloma!” Kalanane,
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Yesus ayo Fedasi bakodaw, “Saimon kawta, naka weng mak bakokamon kala.” Akane, Saimon asik Yesus bakodaw, “au, Kukumin kinim bakonamalo.” Akane,
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Yesus ayo weng fakom mak bakodaw kala ko. “Kisol yán kayak ata kinim alew mak yán keiyam nadale kinim mak be moni kung gebom ulumi ki mit dim káfako tade tow atalin kal 500 Kina kudaw nadale mak ata kung gebom alew ade makol talolin mak 50 Kina kudaw keiyamsa.
41 Jesus disse:
42 Kata im moni sono alo taman ki kudawodiw banim, kayo yán keiyamsa kinim aka alew bakoyam, “kisol yán kunamodiw báno,” kale lukuwu kudása. “Kale kam aket yaknámin kinim ata kalfalin dukum uyo kudulokabane?” Kalane,
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Saimon Fedasi kinim ayo weng kufo bakodaw, “nam aket fukanin ayo ki kisol dukum kudawsa kinim ata ko.” Yesus akane, Yesus asik Saimon bakodaw, “ken aket fukan dá dam weng kuw bakodaw ko.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Kale nadale Yesus ayo fal mek dusiki wanang kin gubu wakumam nadale Saimon bakodaw, “kaba wanang bula utabadáwe? Naka tad kam am tadbi, kata kaba nam yán wok bonamongin banim, kata wanang uta ulumi gebom kon tuw nam yán uyo bait kidonamu ade
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 kaba nulum kukuw leiw unu buduk kalfalamongin banim, kata wanang bulata kama tad am tad bidine, uka nam yán uyo sun kuw kalfal bom buduk buduk ubu ade
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 kaba nam gebom uyo tukul wok mak kutinamin banim, kata uta nam yán uyo talamin wok fiw kidel kudu yán wok bonamu.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Kale utamal, naka atin dam weng bakokamon, umi kanomin ban keimin seng uyo adik lukuwá kudámami, be watawo kaleyo bá, umi kalfalin ayo ki dukum, kata kan kinim ata kalfalin uyo atung atungba namti, ami ban keimin uyo atung atung kuw lukuwá kudálawsa.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Kale nadale Yesus ayo wanang bakomam, “kum ban keimin uyo lukuwá kudámami ko.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Kale wanang kinim wanin wanin bán dim tein bidiw iyo weng bakodawa bakodawa bom kaliw bude, “kuina, kinim bela yaknodin kinimo ban keimin kata lukuwá kudáyabane?” Kalaniwe,
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Yesus ayo wanang bakomam, “kuwta, kulum afan kalin uta ban keimin uyo kail bá takeikukamu kale aket dakbu kamu unalo!” Wakeisa ko.
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.