1 Crônicas 21

Biblu Ala ta Kuma (DYU) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Setana wurira Izirayɛlimɔgɔw kama. A ka miiriya dɔ don Dawuda jusu ra, ko a ye Izirayɛlimɔgɔw jate.
1 Então, Satanás se levantou contra Israel e incitou a Davi a levantar o censo de Israel.
2 Dawuda k’a fɔ Yohabu ni jamana ɲamɔgɔw ye ko: «Aw ye taga Izirayɛlimɔgɔw jate, k’a ta Bɛri Seba, ka taga a bla fɔ Dan, ka na o da fɔ ne ye, janko ne ye o da lɔn.»
2 Disse Davi a Joabe e aos chefes do povo: Ide, levantai o censo de Israel, desde Berseba até Dã; e trazei-me a apuração para que eu saiba o seu número.
3 Yohabu ka masacɛ jaabi ko: «Matigi Ala ye a ta mɔgɔw caya fɔ siɲaga kɛmɛ ka tɛmɛ nin kan! E, ne matigicɛ masacɛ, yala o bɛɛ tɛ i ta baaradenw le ye wa? Mun kosɔn ne matigicɛ b’a fɛ ka nin ko kɛ sa? I bɛna a to Izirayɛlimɔgɔw ye jaraki!»
3 Então, disse Joabe: Multiplique o Senhor , teu Deus, a este povo cem vezes mais; porventura, ó rei, meu senhor, não são todos servos de meu senhor? Por que requer isso o meu senhor? Por que trazer, assim, culpa sobre Israel?
4 Nka masacɛ kumana ka Yohabu bari. Yohabu wurira ka taga Izirayɛli jamana yɔrɔ bɛɛ ra; o kɔ, a sekɔra ka na Zeruzalɛmu.
4 Porém a palavra do rei prevaleceu contra Joabe; pelo que saiu Joabe e percorreu todo o Israel; então, voltou para Jerusalém.
5 Yohabu ka mɔgɔw jateda sɛbɛ ka o di masacɛ ma. Cɛ miliyɔn kelen, ani cɛ waga kɛmɛ (1 100 000) le tun bɛ Izirayɛli jamana bɛɛ ra, minw tun bɛ se ka taga kɛrɛ ra; cɛ waga kɛmɛ naani ni cɛ waga biwolonfla (470 000) tun bɛ Zuda mara ra, minw bɛ se ka taga kɛrɛ ra.
5 Deu Joabe a Davi o recenseamento do povo; havia em Israel um milhão e cem mil homens que puxavam da espada; e em Judá eram quatrocentos e setenta mil homens que puxavam da espada.
6 Yohabu tun ma Levi ta mɔgɔw ni Boniyaminu ta mɔgɔw si jate, sabu masacɛ ta kuma tun ma bɛn Yohabu ma fiyewu.
6 Porém os de Levi e Benjamim não foram contados entre eles, porque a ordem do rei foi abominável a Joabe.
7 Dawuda tun ka min kɛ, o ma diya Matigi Ala ye. A ka o hakɛ bɔ Izirayɛlimɔgɔw ra.
7 Tudo isto desagradou a Deus, pelo que feriu a Israel.
8 Dawuda k’a fɔ Ala ye ko: «Ala, ne ka jurumunba le kɛ nin ye. Sisan, sabari ka i ta jɔncɛ ta jurumun yafa a ma, sabu ne ka hakirintanyako yɛrɛ le kɛ nin ye.»
8 Então, disse Davi a Deus: Muito pequei em fazer tal coisa; porém, agora, peço-te que perdoes a iniquidade de teu servo, porque procedi mui loucamente.
9 Matigi Ala kumana Gadi fɛ, Dawuda ladibaga, k’a fɔ a ye ko:
9 Falou, pois, o Senhor a Gade, o vidente de Davi, dizendo:
10 «Taga a fɔ Dawuda ye ko Matigi Ala ko: ‹Ne bɛ kojugu saba yira i ra; ni i ka kelen min ta o ra, ne bɛna o ben jamana kan.› »
10 Vai e dize a Davi: Assim diz o Senhor : Três coisas te ofereço; escolhe uma delas, para que ta faça.
11 Gadi tagara Dawuda fɛ ka taga a fɔ a ye ko: «Matigi Ala ko:
11 Veio, pois, Gade a Davi e lhe disse: Assim diz o Senhor : Escolhe o que queres:
12 ‹Dɔ ta nin fɛn saba ra: san wolonfla kɔngɔ, walama aw juguw ye se aw ra, ka a dɔw faga ni o ta kɛrɛkɛmuruw ye, ka se fɔ karo saba, walama Matigi Ala yɛrɛ ta kɛrɛkɛmuru le ye se aw ma, ka banajugu lase aw ma, k’a to Matigi Ala ta mɛlɛkɛ ye cɛnri kɛ Izirayɛli jamana yɔrɔ bɛɛ ra.› Ayiwa, sisan a flɛ i ye dɔ latigɛ; ne ka kan ka taga min fɔ ne cibaga ye, i ye o fɔ ne ye.»
12 ou três anos de fome, ou que por três meses sejas consumido diante dos teus adversários, e a espada de teus inimigos te alcance, ou que por três dias a espada do Senhor , isto é, a peste na terra, e o Anjo do Senhor causem destruição em todos os territórios de Israel; vê, pois, agora, que resposta hei de dar ao que me enviou.
13 Dawuda ka Gadi jaabi ko: «Ne deguninba lo kosɛbɛ. E, ne bɛ ne yɛrɛ to Matigi Ala boro, sabu ale ta hina ka bon, nka an kana to adamadenw boro.»
13 Então, disse Davi a Gade: Estou em grande angústia; caia eu, pois, nas mãos do Senhor , porque são muitíssimas as suas misericórdias, mas nas mãos dos homens não caia eu.
14 Matigi Ala ka banajugu ben Izirayɛli jamana kan; Izirayɛlimɔgɔ cɛ waga biwolonfla (70 000) le sara.
14 Então, enviou o Senhor a peste a Israel; e caíram de Israel setenta mil homens.
15 Ala ka mɛlɛkɛ dɔ ci Zeruzalɛmu, ka taga dugumɔgɔw halaki. A nana kɛ mɔgɔw halaki ye minkɛ, Matigi Ala k’a flɛ, k’a ta miiriya yɛlɛma mɔgɔw halakiri ko ra. A k’a fɔ o halakiri mɛlɛkɛ ye ko: «A ka ɲi ten, i boro bɔ jamana kan ten!» O y’a sɔrɔ Matigi Ala ta mɛlɛkɛ tun lɔnin bɛ Yebusikacɛ Ɔrinan ta simangbasiyɔrɔ ra.
15 Enviou Deus um anjo a Jerusalém, para a destruir; ao destruí-la, olhou o Senhor , e se arrependeu do mal, e disse ao anjo destruidor: Basta, retira, agora, a mão. O Anjo do Senhor estava junto à eira de Ornã, o jebuseu.
16 Dawuda k’a ɲa kɔrɔta ka Matigi Ala ta mɛlɛkɛ lɔnin ye san ni dugu cɛ, a ta kɛrɛkɛmuru bɛ a boro, a bɔnin bɛ a la ra, a ɲasinnin bɛ Zeruzalɛmu fan na. Dawuda ni jamana cɛkɔrɔbaw benna ka o ɲa biri dugu ma; o tun ka bɔrɔw le don o yɛrɛ ra.
16 Levantando Davi os olhos, viu o Anjo do Senhor , que estava entre a terra e o céu, com a espada desembainhada na mão estendida contra Jerusalém; então, Davi e os anciãos, cobertos de panos de saco, se prostraram com o rosto em terra.
17 Dawuda k’a fɔ Matigi Ala ye ko: «Ne le m’a fɔ ko o ye mɔgɔw jate wa? Ne le ka nin kojuguba kɛ, ne le firira. Nin mɔgɔ barakantanw ka mun le kɛ sa? Matigi Ala, ne ta Ala, i boro se ne ni ne ta mɔgɔw le ma. Nka i kana i ta mɔgɔw halaki tuun.»
17 Disse Davi a Deus: Não sou eu o que disse que se contasse o povo? Eu é que pequei, eu é que fiz muito mal; porém estas ovelhas que fizeram? Ah! Senhor , meu Deus, seja, pois, a tua mão contra mim e contra a casa de meu pai e não para castigo do teu povo.
18 Matigi Ala ta mɛlɛkɛ tun k’a fɔ Gadi ye, ko a ye a fɔ Dawuda ye ko a ye taga sarakabɔnan dɔ lɔ Matigi Ala ye Yebusikacɛ Ɔrinan ta simangbasiyɔrɔ ra.
18 Então, o Anjo do Senhor disse a Gade que mandasse Davi subir para levantar um altar ao Senhor , na eira de Ornã, o jebuseu.
19 Dawuda wurira ka taga, ka kaɲa ni Gadi ta kuma ye, a tun ka min fɔ Matigi Ala tɔgɔ ra.
19 Subiu, pois, Davi, segundo a palavra de Gade, que falara em nome do Senhor .
20 Ɔrinan k’a ɲa munu ka mɛlɛkɛ ye minkɛ, ale ni a dencɛ naani bɛɛ dogora. O y’a sɔrɔ o tun bɛ siman le gbasira.
20 Virando-se Ornã, viu o Anjo; e esconderam-se seus quatro filhos que estavam com ele. Ora, Ornã estava debulhando trigo.
21 Dawuda tagara se Ɔrinan kɔrɔ minkɛ, Ɔrinan k’a ɲa kɔrɔta ka Dawuda ye minkɛ, a bɔra simangbasi yɔrɔ ra, ka na a kinbiri gban k’a ɲa biri dugu ma Dawuda ɲa kɔrɔ.
21 Quando Davi vinha chegando a Ornã, este olhou, e o viu e, saindo da eira, se inclinou diante de Davi, com o rosto em terra.
22 Dawuda ko Ɔrinan ma ko: «I ta simangbasiyɔrɔ fiyeere ne ma, janko ne ye sarakabɔnan dɔ lɔ Matigi Ala ye, janko halakiri min bɛ mɔgɔw kan, Ala ye o lalɔ ten. A fiyeere ne ma a sɔngɔ yɛrɛ ra.»
22 Disse Davi a Ornã: Dá-me este lugar da eira a fim de edificar nele um altar ao Senhor , para que cesse a praga de sobre o povo; dá-mo pelo seu devido valor.
23 Ɔrinan ka Dawuda jaabi ko: «Ne ta yɔrɔ ta; ni saraka min fana ka ne matigicɛ masacɛ diya, a ye o bɔ. A flɛ, ne bɛ misiw di, ka o kɛ saraka jɛnita* ye; sowotoro ni misidaba yiriw bɛ kɛ lɔgɔ ye, siman bɛ kɛ siman saraka* ye. Ne bɛ o bɛɛ di.»
23 Então, disse Ornã a Davi: Tome-a o rei, meu senhor, para si e faça dela o que bem lhe parecer; eis que dou os bois para o holocausto, e os trilhos, para a lenha, e o trigo, para oferta de manjares; dou tudo.
24 Nka masacɛ Dawuda k’a fɔ Ɔrinan ye ko: «Ɔn-ɔn! Ne bɛ a san i fɛ a sɔngɔ yɛrɛ le ra, k’a wari di. Fɛn min ye ele ta ye, ne tɛ se ka o mina ka o di ne Matigi Ala ma saraka jɛnita ye, ne ma wari bɔ saraka min na!»
24 Tornou o rei Davi a Ornã: Não; antes, pelo seu inteiro valor a quero comprar; porque não tomarei o que é teu para o Senhor , nem oferecerei holocausto que não me custe nada.
25 Dawuda ka sanin kisɛ kɛmɛ wɔɔrɔ di Ɔrinan ma, a ta yɔrɔ sɔngɔ ye.
25 Davi deu a Ornã por aquele lugar a soma de seiscentos siclos de ouro.
26 Dawuda ka sarakabɔnan dɔ lɔ o yɔrɔ ra, Matigi Ala tɔgɔ ra, ka saraka jɛnitaw ni ninsɔndiya sarakaw* bɔ. A ka Matigi Ala tɔgɔ wele, Matigi Ala k’a jaabi ni tasuma ye. Tasuma jigira ka bɔ san fɛ, ka na sarakabɔnan kan.
26 Edificou ali um altar ao Senhor , ofereceu nele holocaustos e sacrifícios pacíficos e invocou o Senhor , o qual lhe respondeu com fogo do céu sobre o altar do holocausto.
27 O kɛra minkɛ, Matigi Ala kumana mɛlɛkɛ fɛ; mɛlɛkɛ k’a ta kɛrɛkɛmuru don a la ra.
27 O Senhor deu ordem ao Anjo, e ele meteu a sua espada na bainha.
28 K’a ta o wagati ra, kabini Dawuda k’a ye ko Matigi Ala ka ale ta daariri jaabi Yebusikacɛ Ɔrinan ta simangbasiyɔrɔ ra, Dawuda ka kɛ sarakaw bɔ ye o yɔrɔ ra.
28 Vendo Davi, naquele mesmo tempo, que o Senhor lhe respondera na eira de Ornã, o jebuseu, sacrificou ali.
29 O wagati ra, Musa tun ka fanibon min lalaga kongokolon kɔnɔ k’a kɛ Matigi Ala batoyɔrɔ ye, ani sarakajɛnifɛn*, olugu tun bɛ Gabahɔn kongori kan.
29 Porque o tabernáculo do Senhor , que Moisés fizera no deserto, e o altar do holocausto estavam, naquele tempo, no alto de Gibeão.
30 Nka Dawuda tun tɛ se ka taga Ala ɲininka o yɔrɔ ra, sabu Matigi Ala ta mɛlɛkɛ ta kɛrɛkɛmuru ko tun k’a lasiran kosɛbɛ.
30 Davi não podia ir até lá para consultar a Deus, porque estava atemorizado por causa da espada do Anjo do Senhor .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Crônicas 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.