Lucas 7
Loina Tabu Auwauna (DOB) vs NTLH
1 Ta Yesu ꞌina ona tomota ꞌediya niꞌatu ꞌigumwala, ga ꞌenega ꞌiapwesa ga ꞌitauya Kapaneumi ꞌenaya.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 ꞌAsa nina ꞌenaya, tolosaiyao taudi me Loma ꞌadi toanugana ꞌebweu, ma ina ꞌaliꞌei simiyami. Ta ꞌina ꞌaliꞌei nina ꞌioboboma ꞌaiꞌailena, ta tuta gete ꞌenaya ꞌileꞌoasa sinabwana, ta ꞌiabe ꞌimwamwawasa.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Ta toloina nina Yesu ꞌina mai alena ꞌinonona, ga me Yudia ꞌidi ꞌinapwanao ꞌaidi ꞌietunedi Yesu ꞌena, be sisisida be ꞌaene Yesu ꞌida mai, be ꞌina ꞌaliꞌei nina ꞌida gieboboꞌane.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Ta ꞌinapwanao nidi niꞌatu simai Yesu ꞌena ga siꞌawanoi, sigwae, “ꞌInapwana, nuwanuwama ꞌuma be tatatauya be gosemai ꞌina ꞌaliꞌei ꞌebweuna ꞌileꞌoasa ꞌuda gieboboꞌane,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 manuna tauna tai boboꞌana, ta wate maiboꞌada me Yudia ꞌiobobomeda, ga ꞌida anuwa tapwalolo ꞌiꞌabina.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 ꞌEnega Yesu ꞌitagwala ga maꞌedi sitauya. Sitauya ga sena nina selabenaya siapwesa, ga toloina nina gosenao ꞌaidi wate ꞌietunedi Yesu sabi ꞌetobode. Ta simai Yesu ꞌenaya ga sigwae, “ꞌInapwana ꞌima toanugana ꞌigwae ꞌaene ꞌoyo tai sinabwayo ꞌenega nigeya ꞌilobwelobwene be ꞌululugu ꞌina anuwaya.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Ta wate nigeya ꞌilobwelobweneyo be tauna maꞌiyayo ꞌedaya waelobaloba. Ta esi nuwanuwana ꞌaene ꞌuda onamo be ꞌenega ꞌina ꞌaliꞌei ꞌida boboꞌana.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Ta wate ꞌenana gete nadigega ꞌigwae, ‘ꞌAboꞌagu loina yamwalamwalatoni, ta ꞌagu toloinao ꞌidi ona ꞌana toematamatana, ta wate ꞌigu tolosaiyao yaloiloinedi, ta ꞌeguma ꞌebweuna yaeonai “ꞌUtauya”, ꞌitatauya tuga; ta ꞌabo ꞌebweu wate ꞌena yagwae “ꞌUmai,” wate ꞌimama, ta ꞌabo ꞌigu topaisewa ꞌebweu yaeona be yagwae, “Gete ꞌuguinuwe”, ꞌida guinuwa tuga.’”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Gete ona nidi Yesu ꞌinonodiya ga nuwana ꞌiowana ꞌaiꞌaila, ta ꞌiasakowasi ga boda nidi simulimuliye ꞌieonedi, ꞌigwae, “Onaꞌaiꞌaila, nigeya ꞌebweu yaita wate yalobaloba me Isileli ꞌemiyega ꞌina emisa tai gete nadigega.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 ꞌEnega toepilialeale nidi siila limana toloina nina ꞌina anuwaya, ga nada ꞌaliꞌei nina silobena, niꞌatu ꞌiboboꞌana.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Ta nigeya tuta dudulana mulinaya, Yesu ꞌitauya ꞌebweu ꞌasa ꞌenaya, ꞌana esana Neini. Ta ꞌina tononoyao be wate boda sinabwana siꞌoayabuna.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 ꞌImai ꞌasa selabenaya ga tomwawasa ma ꞌana toꞌaalao ꞌilobedi siapweapwesama ꞌasa nina ꞌenega. Tomwawasa nina kwabula natuna, ꞌebweunamo tuga. ꞌEnega kwabula nina boda sinabwana maꞌenao sitautauya sabi saꞌu ꞌaliꞌali.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Gote ꞌena Yesu kwabula nina ꞌiꞌitena ga ꞌiꞌatenuwa ꞌoleꞌoleyena ga ꞌieonena, “Geyaꞌabo ꞌudedo.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 ꞌEnega ꞌinao ga tomwawasa nina ꞌana wadu ꞌigitoona ta toꞌaala nidi sitoolo enono. Ga Yesu ꞌigwae, “Tubuwau, ꞌutoolo.”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Ta tubuwau nina ꞌitoolo ga ꞌiona. ꞌEnega Yesu tubuwau nina ꞌiꞌauꞌewena, ga sinana ꞌiꞌebwaꞌena.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Gote ꞌena tomotai nidi simatauta ga Yaubada situpuna, sigwae, “Palopita sinabwana niꞌatu gete ꞌiapwesama. Gete Yaubada ꞌina ayausa ꞌaboꞌada ꞌina tomotaiyao ꞌedaya.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Gote ꞌena Yesu alena silelewanena Yudia maiboꞌana ta wate ꞌasa nidi selabenaya maiboꞌadi ꞌediya.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Ta muliyega Yoni ꞌana tomuliyao ale gete sisimanena ꞌidi ꞌenaꞌi ꞌena.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 ꞌEnega ꞌina tononoyao ꞌeluwa ꞌibwauyedi ga ꞌieonedi, ꞌigwae, “Watauya be ꞌinapwana nina waenaide, nai tauna Toꞌetosena nina manuna yaonaona, nai mali tai wate tada yamwa?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Ta niꞌatu simai Yesu ꞌenaya ga sieonena, sigwae, “Yoni togiebapitaiso ꞌietunema ga ꞌamai sabi enaideyo, nai ꞌoyo Toꞌetoseyana niyo, nai mali tai wate ꞌayamwa?”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Tuta gete ꞌenaya Yesu ꞌetamo tuga toleꞌoasao ꞌadi leꞌoasao, be ꞌadi muyao, be yaluyaluwa biꞌi ꞌediyega ꞌigiegie boboꞌanedi, ta wate tomatakebokebo matadi ꞌigie ꞌesasedi.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 ꞌEnega muliyega siteluwa nidi ꞌidi enaida Yesu ꞌieꞌisena, ꞌigwae, “Waila be Yoni ꞌena waemwasala yage nidi ꞌeguyega niꞌatu wanonodiya ta waꞌitedi, nate: tomatakebokebo matadi niꞌatu siꞌesasediya, tolopegoi niꞌatu siboboꞌana ga sitautauya, tolepelo bwaladi siboboꞌana limana, totenatui niꞌatu ona sinoono, tomwawasa sitoolo limana, ta wate togomabeso tetela boboꞌana niꞌatu sinonona.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 ꞌEnega watauya be Yoni waeona be geyaꞌabo manugu ꞌienuenuwanaluwa, manuna ꞌabo yaita ꞌina emisa manugu nigeya ꞌineeneta, tauna ꞌida gwausowala.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Yoni ꞌina tononoyao nidi siila, ta Yesu ꞌilolagata ga boda ꞌediya Yoni manuna ꞌisimana, ꞌigwae, “Lowa maiboꞌami sena mwatui daitaya watauya Yoni sabi nonona, ta toꞌase nuwanuwami be ꞌaene waꞌita? Nai nuwanuwami ꞌaene ꞌebweu pwatula sinabwana yagila ꞌiniuniuye waꞌita?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Nai ꞌebweu tai ma ꞌana ꞌoama esaesa sabi ꞌitana? Nai nigeya, manuna taudi ma ꞌadi ꞌoama esaesa toloina sinabwadi ꞌidi senaya simiyami ma idi gwausowala.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Ta toꞌase sana manuna ga watauya sena mwatui daitaya? Nai wanuwena ꞌaene ꞌiabe palopita ꞌebweu waꞌita, aga? Onaꞌaiꞌaila, tai nina waꞌitenaya palopitao ꞌisinabwa sinedi.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Yoni nina manuna lowa Yaubada ꞌina ona Buki Tabu ꞌena gete nadigega ꞌigimi simanena, ꞌigwae, ‘Gete ꞌigu toepilialeale yada etune matamuya ꞌitatauya be ꞌimu ꞌeda ꞌikakali.’
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 ꞌEnega Yesu wate ꞌiona ga ꞌigwae, “Yoni tauna me baleꞌu maiboꞌadi ꞌisinabwa sinedi, ta maiboꞌadi taudi Yaubada ꞌina ꞌebeloina solanaya Yoni sisinabwa sinena.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 ꞌEnega pwalu nidi ta wate takisi ꞌana toꞌewao Yesu ꞌina ona getedi sinonona ga Yaubada situpuna, manuna taudi lowa Yoni ꞌigie bapitaisoedi.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Ta esi Palisiyao be loina ꞌana tomwalatoiyao Yaubada ꞌina nuwanuwa siguitoyasena, ꞌenega geya nuwadi be Yoni ꞌigie bapitaisoedi.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 ꞌEnega Yesu ꞌiona, “ꞌOmi ꞌepata gete mwaꞌadega yada loesawaꞌiꞌiꞌesa ꞌimi bubuna manuna?”
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Nai yada gwae, ꞌomi ꞌatuwa nadigega gogama ꞌebe gimwane solanaya siesaesasala ta gosediyao ꞌediya sibwaubwau, sigwaegwae, ‘Gosemao, mwaꞌadega saꞌi ꞌaꞌabiꞌabi sinaa ta nigeya wada lausa, ta wate ꞌaꞌewaꞌewabamu ta nigeya wada dedoi.’
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Loesawaꞌiꞌi gete ꞌana mwalatoi ꞌaene, Yoni togiebapitaiso nina ꞌimai ga beledi nigeya ꞌiꞌeꞌai ta oine nigeya ꞌinumanuma, ta ꞌenega waona ꞌaene yaluyaluwa biꞌi Yoni ꞌigie kabaleyena?
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Ta esi ꞌaboꞌagu Tomota Natuna yamai be yaꞌeꞌai ta yanumanuma, ta wate manugu walomugi, wagwaegwae, ‘Tai getei toꞌai ta tonuma diidiga, ta wate takisi ꞌana toꞌewao be ꞌaidi wate totoꞌumalidi ꞌiegosigosiyanedi.’
34 O
35 Ta taudi tomwalatoi ꞌaiꞌaila maꞌetamo ꞌidi guinuwa boboꞌadi ꞌediyega mwalatoi ꞌaiꞌaila ꞌiapweapwesa.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 ꞌEbweu tuta Palisi ꞌebweu, ꞌana esana Saimoni, Yesu ꞌibwauyena be maꞌiyana siꞌaꞌa. ꞌEnega Yesu ꞌilugu Palisi nina ꞌina anuwaya ga ꞌimiyatowa sabi ꞌeꞌai.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Ta ꞌasa gote ꞌenaya ꞌebweu waine totoꞌumalina ꞌimiyami. Waine nina niꞌatu ꞌimwalamwalatoni ꞌaene Palisi ꞌina anuwaya Yesu ꞌiꞌeꞌai. ꞌEnega bunama boboꞌana ma ꞌana atu boboꞌana wawasae ꞌimeꞌena,
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 ga Yesu deinaya ꞌitoolo ga ꞌidedoi ga mataselunega Yesu ꞌaena ꞌiepwasena, ga ꞌuyaꞌuyanega ꞌaena ꞌiloꞌiꞌilidi, manuna waine nina ꞌuyaꞌuyana dudulana, ta wate Yesu ꞌaena ꞌiꞌawamuidi ga bunama nina ꞌisiwena Yesu ꞌaenaya.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 ꞌEnega Palisi nina taunamo ꞌena ꞌinuwanuwa kwaiya ꞌigwae, “Tai gete, ꞌeguma tauna palopita, ꞌida mwalatoni waine gete ꞌigitogitoona tauna totoꞌumalina.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Ta Yesu ꞌilolagata ga ꞌigwae, “Saimoni, nuwanuwagu be ꞌebweu yage yasimane ꞌemuya.” Ga Saimoni ꞌigwae, “ꞌInapwana, to yage? ꞌUda eoneguma.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 ꞌEnega Yesu ꞌigwae, “ꞌEbweu toesaesa ta tomota ꞌeluwa ꞌigie lowagedi, ꞌebweuna ꞌina lowaga nadigega paibi analedi kina, ta ꞌebweu nadigega pipiti kina.
41 Jesus disse:
42 Ta siteluwa nidi nigeya sawesawediya be siyoyotula, ꞌenega toesaesa nina siteluwa nidi ꞌidi lowaga ꞌinuwataudi. ꞌEnega yaenaideyo, siteluwa nidi ꞌediyega yaita ꞌidi ꞌinapwana nina ꞌilokagutokiyena?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 ꞌEnega Saimoni Yesu ꞌina ona ꞌieꞌisena, ꞌigwae, “Nai tai nina tauna ꞌina lowaga sinabwana ꞌilokagutoki.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 ꞌEnega ꞌisanaila waine nina ꞌenaya, ga ꞌigwae, “Saimoni, waine gete ꞌina guinuwa manugu ꞌuꞌitena, nigeya nadigega ꞌoyo. Manuna ꞌimu anuwaya yaluguma ta bwasi ꞌaegu ꞌana ꞌutu manuna nigeya ꞌuꞌebwaꞌebwaꞌegu, ta esi waine gete mataselunega ꞌaegu ꞌiꞌutudi ga ꞌuyaꞌuyanega ꞌiloꞌiꞌilidi.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Ta wate ꞌoyo aesota ꞌana ꞌawamui nigeya ꞌuguiguinuwe ꞌeguya, ta tauna esi ꞌigu maiꞌunuyega ꞌaegu ꞌiꞌawaꞌawamuidi.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Nigeya wate bunamega ꞌueoeoloigu, ta tauna esiya ꞌina bunamega ꞌaegu ꞌieoloidi.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Tauna ꞌina toꞌumalinao yaudi niꞌatu yanuwataudi, ꞌenega ꞌiobobomegu sinabwana, ta esi ꞌabo yaita ꞌina toꞌumalina gidalina be yanuwatau, ꞌina oboboma ꞌeguya wate gidalina.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 ꞌEnega Yesu waine nina ꞌieonena, ꞌigwae, “ꞌImu toꞌumalinao niꞌatu yanuwataudi.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Ta tomotai nidi taudi maꞌenao siꞌeꞌa, Yesu ꞌina ona sinonona ga taudimo ꞌediya silomugi, sigwae, “Yaita sana gete be ꞌaene toꞌumalinao ꞌinuwataudi?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Ga Yesu esi waine nina ꞌena ꞌigwae, “ꞌImu emisa ꞌenega niꞌatu ꞌetoseyana ꞌulobena, ꞌenega ma imu gwausowala ꞌutauya.”
50 Mas Jesus disse à mulher:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.