Lucas 11
Loina Tabu Auwauna (DOB) vs NTLH
1 ꞌEbweu tuta Yesu tebweuna sena ꞌebweuna ꞌena ꞌisidasida. ꞌIna sidasida mulinaya ꞌina tononoyao sieonena, sigwae, “ꞌInapwana, sidasida ꞌueꞌitama, nadigega Yoni ꞌina tononoyao sidasida ꞌieꞌitaꞌesedi.”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 ꞌEnega Yesu ꞌediya ꞌigwae, “Gete nadigega wasidasidaꞌesa, wagwae:
2 Jesus respondeu:
3 ꞌAma masula ꞌasiyata ꞌebweuna ꞌebweuna ꞌenaya ꞌuda ꞌebwaꞌebwaꞌema.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Ta ꞌima bubuna toꞌumalina ꞌuda nuwataudi, manuna gosemao ꞌidi toꞌumalina ꞌemaya ꞌanuwataudi. Ta esi geyaꞌabo ꞌutootooma.
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Ta Yesu wate ꞌediya ꞌiona, “Sidasida nina ꞌana mwalatoi gete nadigega. ꞌEguma yaita ꞌoyo ꞌebweu ꞌamu ꞌowaga niuniuwanaya ꞌimamai ꞌemuya ta nigeya ꞌebweu toꞌase ꞌemuya be ꞌuꞌebwaꞌe ꞌina loepaꞌala manuna, ꞌenega ꞌilobweneyo be gosiyayo ꞌena ꞌutatauya be ꞌuꞌawanoi, ꞌugwae, ‘Gosiyagu, sawesawenaya ꞌulemegu be beledi ꞌetoi ꞌuꞌebwaꞌegu,
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 manuna ꞌebweu gosiyagu auwauna ꞌedasolega ꞌimai, ta nigeya ꞌebweu toꞌase ꞌeguya be ꞌenega ꞌida loepaꞌala.’
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Be ꞌabo tai nina anuwa solanega ꞌimu ona ꞌieꞌisenawa be ꞌigwae, ‘Gosiyagu, geyaꞌabo ꞌoataꞌoata ꞌusaꞌusaꞌu, manuna manatugwao niꞌatu ꞌaꞌenoꞌeno, ta wate ꞌali yagibodena, ꞌenega nigeya sawesaweguya be yalemeyo.’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Ta ꞌabo ꞌiegagala ꞌemuya, tuga ꞌuda gewana, be ꞌenega ꞌida ꞌenotoolo be toꞌase ꞌimu sida nadigega ꞌida ꞌebwaꞌeyo.
8 Jesus disse:
9 ꞌEnega yaemataluwemi, wada sidasida be Yaubada ꞌida ꞌebwaꞌemi. Wate wada ꞌebesa be ꞌenega wada loba, ta wada ꞌaukeke be ꞌenega ꞌali ꞌida gigege manumi.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Onaꞌaiꞌaila ꞌeguma tasisida, Yaubada ꞌiꞌebwaya ꞌedaya, be ꞌeguma taꞌebesa maꞌetamo taloloba, be wate ꞌeguma taꞌaukeke ꞌenega ꞌali ꞌida gigege.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 “Ta mwaꞌadega ꞌomi gogama tamadiyao, ꞌeguma natumiyao iyana manuna sisisida, mwata waꞌebwaꞌedi?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Nai ꞌabo wate pou manuna sisisida, ganiyeya waꞌebwaꞌedi? Nigeya saꞌi!
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Onaꞌaiꞌaila ꞌomi totoꞌumalimi, ta ꞌimi ꞌebwaya natumiyao ꞌediya niꞌatu wamwalamwalatoni ꞌaene yage boboꞌadimo waꞌebwaꞌebwaꞌedi. Nadigega wate Tamami galewaya ꞌina ꞌebwaya ꞌemiya boboꞌana wawasae, be ꞌabo wasisida ꞌenaya Yaluyaluwa Tabuna ꞌida ꞌebwaꞌemi.”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Ta tuta nina Yesu ꞌebweu tai ꞌilobena, tauna yaluyaluwa biꞌi ꞌina guinuwega meyana ꞌilido ga nigeya ꞌida ona, ꞌenega Yesu yaluyaluwa biꞌi ꞌiula apwesena, ta ꞌenega tai nina ꞌiboboꞌana ga ꞌiona. Gote ꞌena tomota siꞌitenaya ga nuwadi ꞌiowana.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 ꞌEnega ꞌaidi sigwae, “Yaluyaluwa biꞌi ꞌidi ꞌinapwana nina, Bielisibubi, ꞌina waiwaiyega Yesu yaluyaluwa biꞌi ꞌiula apwesedi.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Ta ꞌaidi wate Yesu sitoona be ꞌaene weꞌiweꞌiyaya ꞌebweu ꞌida guinuwe manudi, be sida ꞌawaꞌaiꞌaile ꞌaene ꞌina waiwai Yaubada ꞌenega ꞌimai.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Ta Yesu boda nidi ꞌidi nuwanuwa niꞌatu ꞌimwalatonina, ga ꞌieonedi, ꞌigwae, “Bielisibubi tauna gosenao geyaꞌabo ꞌipaꞌipaꞌidi.” Ta wate ꞌigwae, “ꞌEguma ꞌebweu ꞌebeloina ꞌenaya tomotai siweweyala be taudimo silosalosaiya, maꞌetamo ꞌebeloina nina ꞌineneta be ꞌibebeꞌu. Ta wate nadigega ꞌeguma ꞌebweu susu taudimo silosalosaiya maꞌetamo ꞌidi miya ꞌitoꞌumali.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Seitani wate nadigega ꞌeguma ma ina bodao taudimo silosaiya, ꞌiabe ꞌina ꞌebeloina nina ꞌibebeꞌu. Ta mwaꞌadega ga waona ꞌaene Bielisibubi ꞌina waiwaiyega yaluyaluwa biꞌi yaulaula apwesedi,
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 ta yaita sana ꞌina waiwaiyega ꞌomi yaluyaluwa biꞌi waula apwesedi? Bielisibubi ꞌenega, nai Yaubada ꞌenega? Gete manuna wanuwanuwa be wada mwalatoni ꞌaene yaita ꞌaboꞌagu.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Ta ꞌaboꞌagu esi Yaubada ꞌina waiwaiyega yaluyaluwa biꞌi yaula apwesedi, ꞌenega wada mwalatoni ꞌaene Yaubada ꞌina loina niꞌatu ꞌiapwesama ꞌemiya.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 “Seitani nina tauna ꞌatuwa ꞌebweu tai waiwaina ta ma ina gwegwe saiya, ꞌina anuwa sinabwana ꞌiꞌitaꞌitaꞌiꞌisi be ꞌaene geyaꞌabo ꞌebweu yaita ꞌina gwegwe ꞌigiegie toꞌumaliye.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Ta ꞌabo ꞌebweu tai waiwai wawasae ꞌiapwesama, ꞌiabe tai nina ꞌipaꞌi be ꞌina gwegwe saiya nimanega ꞌiꞌewadi, ta ꞌina gwegweyao maiboꞌadi ꞌiꞌewadi be gosenao ꞌiꞌebwaꞌedi.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 “ꞌEguma yaisigedi taudi nigeya ꞌagu tolemao, taudi ꞌagu talauwalao. Ta wate yaisigedi taudi nigeya maꞌegwao ꞌada paisewa egogonaya, taudi ꞌigu paisewa sigiegie toꞌumaliye.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 “Ta ꞌabo yaluyaluwa biꞌi tai ꞌebweuna ꞌenega ꞌiapwesa, tai ꞌida boboꞌana, ta yaluyaluwa biꞌi nina ꞌiabe tuga ꞌatamanaya ꞌiadadana besobeso be ꞌina ꞌebe eyawaiꞌata ꞌiꞌebeꞌebese, ta geyaꞌabo ꞌilobaloba. ꞌEnega yaluyaluwa nina taunamo ꞌena ꞌigwae, ‘Nai ꞌana ꞌita yaila limana ꞌigu gimi ꞌebemiya ꞌena.
24 Jesus continuou:
25 ꞌEnega ꞌiila ga ꞌebemiya nina ꞌilobena ꞌesasena ta gibugibubuna,
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 ꞌenega ꞌitauya ga yaluyaluwa site sebeni toꞌumali ꞌaiꞌailidi wate ꞌiꞌauꞌewedima ga maꞌenao silugu ꞌebemiya nina ꞌenaya, ga nada maꞌenao simiyana, ꞌenega tai nina ꞌina miya sigietoꞌumali ꞌaiꞌailena, lowa nigeya nadigega.
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Nadigega Yesu ꞌionaꞌesa boda ꞌediya, ta ꞌebweu waine ꞌediyega ꞌenana sinabwanega ꞌibwau ga Yesu ꞌena ꞌigwae, “ꞌInapwana, waine nina tauna gamwanega ꞌienatunemu ta wate susunega ꞌususu, tauna togwausowala ꞌaiꞌaila.”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Ta Yesu wate ꞌigwae, “Taudi esi ꞌabo Yaubada ꞌina ona sinonona ga ꞌenana siematamatanena, taudi togwausowala ꞌaiꞌaila.”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Ta niꞌatu boda nidi Yesu sitoolo ꞌoabuꞌoabuyena, ga ꞌilolagata ga ꞌediya ꞌigwae, “ꞌEpata gete ꞌomi toꞌumalimi! Nate ꞌalena weꞌiweꞌiyaya waꞌebeꞌebese, ta geyaꞌabo saꞌi weꞌiweꞌiyaya nidi waꞌitaꞌita. Nate namo Yona manuna wanuwaꞌiꞌisi, tauna tuga weꞌiweꞌiyaya manumi.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Manuna Yona ꞌina guinuwa ꞌenega me Ninibe simwalatonina ꞌaene tauna Yaubada ꞌenega ꞌimai. Nadigega wate ꞌaboꞌagu Tomota Natuna ꞌigu guinuwa ꞌediyega ꞌomi ꞌepata gete wada mwalatonigu ꞌaene Yaubada ꞌenega yamai.
30 Assim como o
31 “Onaꞌaiꞌaila, ꞌasiyata bwaꞌomatana ꞌenaya me Siba ꞌidi kuwini ꞌida toolo be ꞌomi ꞌepata nimi gete ꞌieꞌewami, manuna waine nina ꞌedasolega ꞌimai Solomoni ꞌina ona sinasinapu sabi nonona, ta gete tuga ona sinasinapu wawasae wanonodi, ta ꞌomi geya nuwami wanonodi.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 “Wate nadigega ꞌasiyata bwaꞌomatana ꞌenaya me Ninibe sida toolo be ꞌepata nimi gete sida eꞌewami manuna Yona ꞌediya ꞌiloguguya ga ꞌidi bubuna toꞌumalina ꞌediyega sisanaila, ta ꞌomi gete tuga loguguya boboꞌana wawasae niꞌatu wanonodi, ta nigeya wada sanaila.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 “Nigeya ꞌebweu wate yaita mayale ꞌida loeꞌabi be ꞌida saꞌukwaiye gaulaya, nai gaeba ꞌagalaunaya, ta esiya ꞌebesaꞌu etaninaya ꞌida saꞌu be ꞌenega taudi anuwa ꞌana toluguyao ꞌida maedanidi.
33 Jesus continuou:
34 “Manuna matayo bwalayo ꞌana mayale nadigega, be ꞌabo matayo ꞌesasena bwalayo maiboꞌana maemaedanina. Ta ꞌabo matayo toꞌumalina bwalayo wate maiboꞌana ꞌiguguyoi.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 ꞌEnega ꞌuꞌitaꞌiꞌisiyo ꞌabona nai ꞌimu mayale ꞌiguguyoi.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Ta ꞌabo bwalayo maiboꞌana maedana ꞌena ꞌimiyami, ta nigeya ꞌebweu wate guguyoi ꞌenaya, maiboꞌana tuga maemaedanina, ꞌatuwa nadigega mayale sinabwana ꞌina maedana.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Ta Yesu niꞌatu ꞌina ona ꞌigumwala, ga ꞌebweu Palisi Yesu ꞌibwauyena be maꞌiyana siꞌaꞌa. ꞌEnega ꞌilugu ga ꞌimiyatowa ꞌebe ꞌeꞌai ꞌenaya.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Ta Palisi nina nuwana ꞌiowana manuna Yesu ꞌiꞌitena nimana nigeya ꞌiꞌutuꞌutudi ta ꞌiꞌeꞌai.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Ta Yesu niꞌatu Palisi nina ꞌina nuwanuwa ꞌimwalatonina, ꞌenega ꞌena ꞌigwae, “ꞌOmi Palisiyao ꞌatuwa nadigega keiga be gaeba, manuna gwaumimo waꞌutuꞌutudi, ta solami ꞌimaa ꞌaiꞌaila ꞌanawala be bubuna toꞌumalidi ꞌediyega.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Waeuwauwa! Manuna nigeya wamwalamwalatoni ꞌaene gwaumi be solami ꞌadi tobubu Yaubada,
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 ta ꞌilobwenemi be ꞌatemi loꞌebwaꞌebwaya ꞌenega wada gieꞌesasadi be ꞌenega wada ꞌesasa ꞌaiꞌaila.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 “Ta ꞌomi Palisiyao saꞌi nuwaꞌoleꞌolemi! Onaꞌaiꞌaila ꞌimi ꞌebwayadaita boboꞌana, manuna ꞌebwayadaita nina ꞌana loina maiboꞌana waꞌitaꞌiꞌita ꞌaiꞌailina, ꞌimi gwegwe sinabwadi be gidalidi ꞌediyega tupwana Yaubada waꞌebwaꞌebwaꞌe, nadigega mali pai be mali pai ꞌediyega. Ta esiya loina ꞌeluwa sinabwadi wanuwa pupuledi, nate Yaubada ꞌana oboboma ta loina palupalu. ꞌIlobwenemi be yage gete sinabwadi wada guinuwedi, ta wate geyaꞌabo yage gidalidi wanuwanuwa pupuledi.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 “ꞌOmi Palisiyao nuwaꞌoleꞌolemi, manuna anuwa tapwalolo ꞌediya nuwanuwami be ꞌaene ꞌebemiya boboꞌadi ꞌediya wada miyatowa, ta wate nuwanuwami be ꞌaene tuta nina ꞌabo watautauya ꞌasaya tomota maiboꞌadi sida ꞌamayabemi.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 “Onaꞌaiꞌaila saꞌi nuwaꞌoleꞌolemi, manuna ꞌatemi ꞌatuwa nadigega ꞌaliꞌali mapwatulidi, tomota ꞌediyega sitautauya ta nigeya simwalamwalatoni ꞌaene ꞌaliꞌali.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Ta ꞌebweuna loina ꞌana toanugana Yesu ꞌieonena, ꞌigwae, “ꞌInapwana, ꞌimu onao gete ꞌediyega ꞌusinalima, aga?”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Ga Yesu ꞌena ꞌigwae, “ꞌOmi wate loina ꞌana toanuganao nuwaꞌoleꞌolemi, manuna tomota ꞌaaꞌaala mwaudi waꞌebwaꞌebwaꞌedi ta ꞌomi nigeya saꞌi wada tagwala be ꞌaaꞌaala nidi ꞌediyega wada lemedi.
46 Jesus respondeu:
47 “Nuwaꞌoleꞌolemi saꞌi, manuna wate palopita nidi tubumiyao siloemwawasidi ta ꞌomi ꞌadi ꞌaliꞌali ꞌediya ꞌadi ꞌebe nuwaꞌiꞌita waꞌabidi.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Yage gete ꞌenega tubumiyao ꞌidi loina waꞌawa boboꞌanena, be ꞌaene taudi palopitao siloemwawasidi, ta ꞌomi ꞌadi ꞌaliꞌali ꞌediya ꞌadi ꞌebe nuwaꞌiꞌita waꞌabidi.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Yage getedi manudi Yaubada ꞌina sinasinapu ꞌisaꞌuna, ꞌigwae, ‘ꞌEtamo ꞌaidi palopitao be ꞌigu tosimanao yaetunediwa, be ꞌaidi waloemwawasidi ta ꞌaidi wapaꞌidi.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 ꞌEnega ꞌepata getemi ꞌiabe eꞌisa maiboꞌana waloba palopitao nidi loeloemwawasidi gabula ꞌana ꞌebe eꞌale ꞌenega ga batuwa manudi,
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 nate Ebeli siloemwawasina ga ꞌenega siloeloemwawasa ga ꞌana laba Sakalaya ꞌina tuta ꞌenaya siloemwawasina Anuwa Tabu ta ꞌebe taliya gamwagamwanidiya. Onaꞌaiꞌaila, loemwawasa nidi maiboꞌadi ꞌadi eꞌisa ꞌepata getemi waloba.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 “Ta ꞌomi loina ꞌana toanuganao saꞌi nuwaꞌoleꞌolemi, manuna sinasinapu ꞌana ꞌawa waꞌetobodena, ꞌenega ꞌomi nigeya sawesawenaya be walulugu, ta wate taudi nuwanuwadi be ꞌaene silulugu waꞌetobodedi.”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Ta niꞌatu sena nina gote Yesu ꞌipilisinena, ga muliyega loina ꞌana toeꞌitao be Palisiyao sitootoo enaida yauna ꞌediyega
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 be ꞌaene mwaꞌadega be ꞌina onagesi sida loba be ꞌenega sida eꞌewa.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.