Daniel 2
Apanlli Kuku (CBUNT) vs ARA
1 Kurak Nabukodonosor tsimbun masach kurakaam kinaru taachu, anush zapan pamazurangiya. Anootssha chinachintar ashku xarashish mangush kapung taarangiya. Ashirucha, nda kis taarangiya. Mishat, nduntam kis maatariya.
1 No segundo ano do reinado de Nabucodonosor, teve este um sonho; o seu espírito se perturbou, e passou-se-lhe o sono.
2 Ashku, tputsee yasampaneewaatssha tuwachima yasarana anuwaatssha, misha wishunoowaatstam kuruzurangiya. Yuwaa nuw pamasirangi anoo kamanpanda átu kuruzurangiya. Yasampanshitisin kurakush pang' kusatarangsin,
2 Então, o rei mandou chamar os magos, os encantadores, os feiticeiros e os caldeus, para que declarassem ao rei quais lhe foram os sonhos; eles vieram e se apresentaram diante do rei.
3 kuraksha, Nuw zapancha pamazuki. Ashirucha, anumun xararuri taakuri, yasapi turi kizpur zandkina, tárangiya.
3 Disse-lhes o rei: Tive um sonho, e para sabê-lo está perturbado o meu espírito.
4 Yasampanshitisin kurakaa Aramewush k'kuz tsiyatkusin: Shiy kurakaa, urutamari kurakaam kinarush taachsha. Ashiri, kurakaa, pamazumareetsish iyaa kamaningcha. Kamaneerush, iysha shiyaa pamazumarish kamanchinipa, yuwaa ashtachu anootsi, yasampaneew kurakaa táranganaya.
4 Os caldeus disseram ao rei em aramaico: Ó rei, vive eternamente! Dize o sonho a teus servos, e daremos a interpretação.
5 Itaru, kuraksha: Na mazinangtsa, yuwaa nuw pamazurangi anoo siyaa kamancheezi, ndambaree. Saantari mangimandaritis natstayarus, yuwaa nuw pamazurangi anoo kamaningandama. Mishat, yuwaatstam ashtachu anootstam itsinsaru kamaningandama. Itaru, siy ndunnaa nuwaa itsinsaru kamankus, nuwsha siyaa mchukpat turumaam kamachtachima. Pangeetstamtis ichinguru kapeetchinllinaya.
5 Respondeu o rei e disse aos caldeus: Uma coisa é certa: se não me fizerdes saber o sonho e a sua interpretação, sereis despedaçados, e as vossas casas serão feitas monturo;
6 Itaru, siy waanari yuwaa nuw pamazurangi anoo itsinsaru kamankachus, misha yuwaatstam ashtachu anootstam kamankachus, ashiri nuwsha siyaam ngutariti maachiritaatsi zapan wanasirimshee panachintsa. Mishat, tputsireetsi: Siy nee tputs ungirtangtsa. Kizpurtanda yasakana, táchima. Ashirucha, siyaa pamazumareetsi kamaningandama, atashina. Mishat, yuwaa ashtachu anoo itsinsaru kamaningandama atashina, kurak yasampaneewaa tárangiya.
6 mas, se me declarardes o sonho e a sua interpretação, recebereis de mim dádivas, prêmios e grandes honras; portanto, declarai-me o sonho e a sua interpretação.
7 Ashiri yasampanshtisin punirpat, Kurakaa, yuwaa pamazurangish anoo iyaa kamaningcha. Ashkachush, iysha itsinsaru yuwaa ashtachu anoo shiyaa kamanchinipa, táranganaya.
7 Responderam segunda vez e disseram: Diga o rei o sonho a seus servos, e lhe daremos a interpretação.
8 Itaru kuraksha; Na siyaa yasaktana. Nuwaa kuki mazinarangus, punikus, Pcharundama, átus, nuwaa ngutaritis átssa.
8 Tornou o rei e disse: Bem percebo que quereis ganhar tempo, porque vedes que o que eu disse está resolvido,
9 Anoo mazinamaam zandkeezi. Siy yuwaa nuw pamazurangi anoo wandaya nda nuwaa itsinsaru kamankachus, ashiri siysa ichingarus tsipatssa. Siy nuwaa mangutis ngichamaam zandaksa. Ashiri kurakaa wanasirinaariya kamankachuni, iyaa pachacheeja, ¿nda mangishis chinakus átssa? ¿Nuw antaati nllitarit chinacheezi? Ashiriya, siysa yuwaa nuw pamazurangi anoo kamaningandama. Ashkachus; Zuraksincha. Ashiriya, yuwaa ashtachu anoo yasartampasinaya, siyaa táchima, kurak tárangiya.
9 isto é: se não me fazeis saber o sonho, uma só sentença será a vossa; pois combinastes palavras mentirosas e perversas para as proferirdes na minha presença, até que se mude a situação; portanto, dizei-me o sonho, e saberei que me podeis dar-lhe a interpretação.
10 Yasampanshitisin; Kurakaa, yuwaa shiy pamazurangish anoo minumtiyam tputs tsapurunasshuch kamanimaam wanindaja. ¿Nitaati sirútama min kurak tiptsiree, Yuwaa nuw pamazurangi anoo kamaningandama, átar? Nda. Minamtiyam kurak kizpuritaati, yasampanee wishunootstam kamaninganda, átareeja.
10 Responderam os caldeus na presença do rei e disseram: Não há mortal sobre a terra que possa revelar o que o rei exige; pois jamais houve rei, por grande e poderoso que tivesse sido, que exigisse semelhante coisa de algum mago, encantador ou caldeu.
11 Ashiri kurakaa, arangeem tputs yuwaa shiy átish anoo kamanimaam wanindaja. ¿Tamapa iy apanllirini kamaneecheezuwa? ¡Itaru, uwsha nda tputsish taakuwa! yasampan kurakaa táranganaya.
11 A coisa que o rei exige é difícil, e ninguém há que a possa revelar diante do rei, senão os deuses, e estes não moram com os homens.
12 Kuraksha yasampanee kuk mazinarangu, kapung tsiyantarangu, waanaatsee wasundurur kuruzurangu; Ashiri Babiloniyashchee yasampan, misha wishunootstam ichinguru putayarus, pachayarus ksangints, kurak Nabukodonosor kamachtaku, tárangiya.
12 Então, o rei muito se irou e enfureceu; e ordenou que matassem a todos os sábios da Babilônia.
13 Ashirucha, tiptsiree kamachtarangu, sundarsha Danielangaz wipunashingaztam ashpari pachamaam nachungaranganaya.
13 Saiu o decreto, segundo o qual deviam ser mortos os sábios; e buscaram a Daniel e aos seus companheiros, para que fossem mortos.
14 Ashiri kuraksha wasundurur urkari, Ariyoka sura, Danielaatssha putamaam kusarangu, Danielsha Ariyokpa wanasir chinampatari tsiyatarangu:
14 Então, Daniel falou, avisada e prudentemente, a Arioque, chefe da guarda do rei, que tinha saído para matar os sábios da Babilônia.
15 ¿Mayamand kurak yasampanee chingamaam kamachtaranga? tárangu, Ariyoksha itsinsaru Danielaa kamanirangiya.
15 E disse a Arioque, encarregado do rei: Por que é tão severo o mandado do rei? Então, Arioque explicou o caso a Daniel.
16 Ashiri Danielsha anoo mazinarangu, kurakap tsiyatkatu naatarangiya. Kurakash kusarangu: Xamachee kurakaa. Iyaa musá pcharinllpa. Nuwaam pakich kutanda. Ashkachush, nuw uru shiyaa wanasir yuwaa pamazurangish anoo kamanchinllpa, misha yuwaa tushiychu anootstamta, Daniel kurakaa tárangiya. Kuraksha, Ayu, tárangiya.
16 Foi Daniel ter com o rei e lhe pediu designasse o tempo, e ele revelaria ao rei a interpretação.
17 Ashiri Danielsha mikeeru pangpitam naayaru, wipunasheetssha ashparita kurakaa kuk kamanirangiya.
17 Então, Daniel foi para casa e fez saber o caso a Hananias, Misael e Azarias, seus companheiros,
18 Apanllee yuwaa kurak pamazurangu anoo iyaa tuyamandamaam maasheeni. Apanll kanindush taaku an ichinguru yasariya. Apanll istakachu, chiysha wazareetsiri kamankachuch, iyaa Babiloniyashuchpatari yasampani ndusha pachachinllinaya; Daniel tárangiya.
18 para que pedissem misericórdia ao Deus do céu sobre este mistério, a fim de que Daniel e seus companheiros não perecessem com o resto dos sábios da Babilônia.
19 Ashiri Apanllee mashirangsin, anuritam psaan Apanll Danielaa miranish tuyamandarangiya, yuwaa Nabukodonosor pamazurangu anootsi. Ashiri Danielsha anumand Apanllee, Wapparee, táyaru, ungirtaku,
19 Então, foi revelado o mistério a Daniel numa visão de noite; Daniel bendisse o Deus do céu.
20 Apaa Taarashipani, shiyaa urutamari ungirtakuni taachinipa.
20 Disse Daniel: Seja bendito o nome de Deus, de eternidade a eternidade, porque dele é a sabedoria e o poder;
21 Shiyamari yuwaa tsapurunasish tushiyku anoo yasakchush wayaksha.
21 é ele quem muda o tempo e as estações, remove reis e estabelece reis; ele dá sabedoria aos sábios e entendimento aos inteligentes.
22 Yuwaatstaa iy yasamaam pinasakani, anootstaa shiysha tuyamandakush, kamiran yasakaniya.
22 Ele revela o profundo e o escondido; conhece o que está em trevas, e com ele mora a luz.
23 Apaa, nuw zitaminarini shiyaa chinarangana.
23 A ti, ó Deus de meus pais, eu te rendo graças e te louvo, porque me deste sabedoria e poder; e, agora, me fizeste saber o que te pedimos, porque nos fizeste saber este caso do rei.
24 Anumunsha yusur Daniel Ariyokap napkatu naatarangiya. Watam Nabukodonosor Ariyokaa; Babiloniyashchee natstampanee pachamaam kamachtaranguwa; Ichingaroo pchangints, táranguwa. Ashiri Daniel Ariyokaatssha; Musá natstampanee pcharinllpa. Nuwaa kurakap machinda. Ichinguru pamazumareetsini kamanchima, tárangiya Daniela.
24 Por isso, Daniel foi ter com Arioque, ao qual o rei tinha constituído para exterminar os sábios da Babilônia; entrou e lhe disse: Não mates os sábios da Babilônia; introduze-me na presença do rei, e revelarei ao rei a interpretação.
25 Ashiri Ariyoksha mikeeru Danielaa kurakap Nabukodonosorap machtarangiya. Anush kusarangsin, Ariyoksha; Kurakaa, in Utaáchich tputs pamazumareetsish uru itsinsaru kamanchiya. Nuwaa; Nuwnaa kurakaa kamanchima, tárangu, nish yushindarangina, Ariyok kurakaa tárangiya
25 Então, Arioque depressa introduziu Daniel na presença do rei e lhe disse: Achei um dentre os filhos dos cativos de Judá, o qual revelará ao rei a interpretação.
26 Kuraksha Danielaa, Belsasaraa, ¿shiy nuwaa itsinsaru yuwaa pamazurangi anoo kamaneecheezish? ¿Mishat, yuwaa tushiychu anoo yasaktamtish? kurak tárangiya.
26 Respondeu o rei e disse a Daniel, cujo nome era Beltessazar: Podes tu fazer-me saber o que vi no sonho e a sua interpretação?
27 Ashiri Danielsha; Kurakaa, minamtiyam tputs anoo natstamaam wanindaja. Yasampantaati, tuwachimapantaati, wishunutaati, anoo yasamaam wanindaja. Shiyaa kamanimaam izuuru pinaschinllinaya.
27 Respondeu Daniel na presença do rei e disse: O mistério que o rei exige, nem encantadores, nem magos nem astrólogos o podem revelar ao rei;
28 Itaru, Apanll kanindash waamari kasiru taaku, anumari yuwaa zapish ashtachish anoo tuyamandakiya. Ashirucha, waana zandku, tputsee mang' p'tseekchu, yasamaam waritariya. Ashiri kurakaa, Apanll waana zandarangu, shiyaa yuwaa zapish tushiychu anoo wasina yámandarangiya. Ashiri natunaa pamazumareetsish kamanchinllpa.
28 mas há um Deus no céu, o qual revela os mistérios, pois fez saber ao rei Nabucodonosor o que há de ser nos últimos dias. O teu sonho e as visões da tua cabeça, quando estavas no teu leito, são estas:
29 Shiy kurakaa, kirimshish maamawush, mangishish chinachintar ashirangush, ¿Mayaja iyash zapish túshiych? ántar ashirangush, Apanllsha yuw ichingaru yasaru taaku, ansha shiyaa miranish wasina yámandarangiya.
29 Estando tu, ó rei, no teu leito, surgiram-te pensamentos a respeito do que há de ser depois disto. Aquele, pois, que revela mistérios te revelou o que há de ser.
30 Ashiri natsha Apanllsha nuwaa watatam tuyamandarangiya. Itaru, nuw nda ichinguroo yasampanee kasirina. Waana Apanll shiyaa kamanip átu, zandku yuwaa parangish anoo nuwaa yámandarangitamta.
30 E a mim me foi revelado este mistério, não porque haja em mim mais sabedoria do que em todos os viventes, mas para que a interpretação se fizesse saber ao rei, e para que entendesses as cogitações da tua mente.
31 Ashiri shiy kurakaa, miranish pamazukush, maachee tinam, tputs tamapari ashiru kapung parangsha. Tuwasineeru, kizpur kurakurtaru, yutarit punirsamuna.
31 Tu, ó rei, estavas vendo, e eis aqui uma grande estátua; esta, que era imensa e de extraordinário esplendor, estava em pé diante de ti; e a sua aparência era terrível.
32 Anoo napkush, much ur chumbeepimashpat ashchiri tinama. Titkursha misha pachtamatam ur mburshimashpa tinama. Waturootssha wanumbpatari ngusamb chumbeepimashpa tinama.
32 A cabeça era de fino ouro, o peito e os braços, de prata, o ventre e os quadris, de bronze;
33 Upazsha mbammashpatatam tinama. Watssha mbammashtam tinam, itaru chawpitamta tsapupat ísim tinam parangsha.
33 as pernas, de ferro, os pés, em parte, de ferro, em parte, de barro.
34 Ashiriya, anootssha kurakaa, shiy napanapaw ashirangush, patumbich machish íwar wandari nduntaa tputs tununku, iwatamaranllu kurarangiya. Izuuru tsapush parat ashkamchu, tputsimun tinamun wats taw ashirangu, izuuru pátangarangiya.
34 Quando estavas olhando, uma pedra foi cortada sem auxílio de mãos, feriu a estátua nos pés de ferro e de barro e os esmiuçou.
35 Ashkamchu, anuri ichingaroo tinam ashpari izuuru chuweeru, wayapureem kinarangiya. Tputs tirikoo pusinaku tamatarparee ashiru, kambusursha kizpur kambustarangu izuuru wayapureetssha kapeettaru ashirangiya. Nda pakchiyam katuchirangiya. Itaru, patumbichsha yuw tputs ashiru tinama taw ashirangu ansha macheemsha kapungoom kinarangu, ichinguru tsapurunasee yambutarangiya.
35 Então, foi juntamente esmiuçado o ferro, o barro, o bronze, a prata e o ouro, os quais se fizeram como a palha das eiras no estio, e o vento os levou, e deles não se viram mais vestígios. Mas a pedra que feriu a estátua se tornou em grande montanha, que encheu toda a terra.
36 Ashiri kurakaa, yuwaa pamasirangish anoo na kamaneena. Ashiri natsha yuwaa ashtachu anoo mangeetsish p'tsimaam kamanchinllpa.
36 Este é o sonho; e também a sua interpretação diremos ao rei.
37 Apanll waana shiyaa kurakaa, shiyamari ichinguru kurak kasiru wayarangiya. Mishat, wizpureetstam kizpur putit taamaam panarangitamta. Tputs ichingarusin shiyaa kukish payuchinllinaya.
37 Tu, ó rei, rei de reis, a quem o Deus do céu conferiu o reino, o poder, a força e a glória;
38 Shiyamarisha kasirush, ichinguroo tputs ksutatsha. Ichinguru manginshuchee misha kpurngamsheewaatstam tputspatari ashpari ksutkush, shiyamari taachsha. Watam shiyamari ichinguru kasikshawa. Ashiriya, shiy kurakaa, tputs much orpat chumbeepimashpat tinam parangish, an watacha shaantaya.
38 a cujas mãos foram entregues os filhos dos homens, onde quer que eles habitem, e os animais do campo e as aves do céu, para que dominasses sobre todos eles, tu és a cabeça de ouro.
39 Itaru, shiy tsiparamchush, anumunsha Apanll minshucheetssha tputs kurakaam wayachtamparee. Itaru, uwsha wizpur nda shiyapat tatsamchiya. Sheeru, anumunsha tuchparinsha minshuchtam tputs kurakaam kinachiya. Uwsha kizpuritam tsapurunasshuchee waamari kasiru taachiya. An watacha waturat ngusamb chumbeepimashpat tinam parangish anu.
39 Depois de ti, se levantará outro reino, inferior ao teu; e um terceiro reino, de bronze, o qual terá domínio sobre toda a terra.
40 Anumunsha ipunpunarurinsha kurakaam minshuchtam tputs kinachiya. An watacha mbammashpa tinam parangish kurakaam kinakchu, mbammash tamapari ashiru kizpur taaku, ichinguroo kurak wamari kachingeeru kasachiya.
40 O quarto reino será forte como ferro; pois o ferro a tudo quebra e esmiúça; como o ferro quebra todas as coisas, assim ele fará em pedaços e esmiuçará.
41 Mishat, shiy kurakaa, pamasirangish yuw tputs tinam wats mbammashpat misha tsapupa ísim tinam parangish anshat tputs kurakaam kinachu, kizpur mbammash tamapari ashiritaa taaku, itaru waanpatatssin xarashish wayakchusin, piyamawsha taachinllina anoom ashirangsha.
41 Quanto ao que viste dos pés e dos artelhos, em parte, de barro de oleiro e, em parte, de ferro, será esse um reino dividido; contudo, haverá nele alguma coisa da firmeza do ferro, pois que viste o ferro misturado com barro de lodo.
42 Watssha ngusamb tsapupat ísim tinam parangish, ansha kurakaam kinakchu, kizpuritaa taaku, itaru uru pantsachu anoo ashirangsha.
42 Como os artelhos dos pés eram, em parte, de ferro e, em parte, de barro, assim, por uma parte, o reino será forte e, por outra, será frágil.
43 Kurakaa, shiy ngusamb tsapupat ísim parangish an kurak wamachtash, gobernadoru, waanasir tsiyatkachu, wizarpataw istaktaatssin, itaru ashiritaa, nda wanasiri minamari k'kuz chinaksin, taachinllina. An watacha ngusamb tsapupa ísim tinam tamaparee ashiru parangish anu.
43 Quanto ao que viste do ferro misturado com barro de lodo, misturar-se-ão mediante casamento, mas não se ligarão um ao outro, assim como o ferro não se mistura com o barro.
44 Yuwash ashpari in tputs kurakaam kinaturtachinllina, anush Apanllsha kanindamand waana urutamari taamaam kurak kizpur zanganchiya. Anoo ayamtaati kurak nllitari kasichazinllinaja. Tsapurunasshuchee kurak ichingaru kasiyaru, izuuru kachingeeru kasachiya.
44 Mas, nos dias destes reis, o Deus do céu suscitará um reino que não será jamais destruído; este reino não passará a outro povo; esmiuçará e consumirá todos estes reinos, mas ele mesmo subsistirá para sempre,
45 An watacha yuw shiy patumbich waanitaritaa nduntaa tputs tununku, mach iwatamayaru, pantsayashinu, tputsee tinamaa pátangayaru, chuweerangu anu. Ngusambaa, misha ngusamb chumbeepimashtam, tsapupa ísima, misha orootstam mburshimashee misha orootstam chumbeepimashee ichingaru pátangambeeru, chuweerangu, an watacha Apanll waana kurak kizpuree zangankachu, ashtachu anu. Apanll shiyaa, kurakaa, wasina yuwaa zapish ashtachu anoo yámandarangiya. An zuramaritcha. Uru amb ashtachiya, Daniel kurakaa Nabukodonosoraa tárangiya.
45 como viste que do monte foi cortada uma pedra, sem auxílio de mãos, e ela esmiuçou o ferro, o bronze, o barro, a prata e o ouro. O Grande Deus fez saber ao rei o que há de ser futuramente. Certo é o sonho, e fiel, a sua interpretação.
46 Ashiri kuraksha Nabukodonosor anoo mazinarangu, puniku, Danielanung tutunlltayaru, timucheeru, tsapumun much kandanchinand ashirangiya. Sheeru, tiptsireetssha kamachtarangu: Danielaam chinuzee pachayarus muchingtsa, tárangiya.
46 Então, o rei Nabucodonosor se inclinou, e se prostrou rosto em terra perante Daniel, e ordenou que lhe fizessem oferta de manjares e suaves perfumes.
47 Tiptsirsha ashirangsin, kuraksha Danielaa; Siy Apanlliris ichinguru tputsee apanllirini waamari kasiru taakiya. Kurakawaatstam ichinguru waamari kasiru taakiya. Siy Apanlliris tputsee mang' p'tseeku yuwaa ashtachu anoo yasakanaya. Ashirucha, shiyaam waana chinashish panaku, yuwaa pamazurangi anoo yasakush kamaniksha, kurak tárangu,
47 Disse o rei a Daniel: Certamente, o vosso Deus é o Deus dos deuses, e o Senhor dos reis, e o revelador de mistérios, pois pudeste revelar este mistério.
48 Danielaatssha Babiloniyashcheem gobernador ínarangu, ichinguru yasampantam Danielaa urkareem ínarangitamsinaya. Sheeru, maacheetsishsha kizpur wanasireew panarangiya.
48 Então, o rei engrandeceu a Daniel, e lhe deu muitos e grandes presentes, e o pôs por governador de toda a província da Babilônia, como também o fez chefe supremo de todos os sábios da Babilônia.
49 Ashiri Danielsha kurakaa tsiyatku, Ashiri ipunsheetsi kurakaamtam ínangtamcha Sadrakaatsi, misha Misakaatsi, misha Abetnekootstamta. Ashkachush, uwshtisin shiyaa tputsirish wanasir ksutchinllinaya, Daniel kurakaa tárangu, kuraksha Danielaa wamkur Babiloniyashcheem ksutamapan ínarangiya. Itaru, Danielnaa uru kurakshuri pang' taarangiya.
49 A pedido de Daniel, constituiu o rei a Sadraque, Mesaque e Abede-Nego sobre os negócios da província da Babilônia; Daniel, porém, permaneceu na corte do rei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.