Lucas 20
Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NVI
1 Januxun xaba betsatian Templo jemaintin anuxun Jesúsun yuda ichapabu kakape yuikin jatu yusianyan Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun, Diosun jancha kenenibu yusinananmisbu inun mae xanen ibu bexmasbun Jesús nemanun ika jaki kemaxun
1 Certo dia, quando Jesus estava ensinando o povo no templo e pregando as boas novas, chegaram-se a ele os chefes dos sacerdotes, juntamente com os mestres da lei e os líderes religiosos,
2 jabun yukakin:
2 e lhe perguntaram: "Com que autoridade estás fazendo estas coisas? Quem te deu esta autoridade? "
3 Jesúsun jatu kemakin:
3 Ele respondeu: "Eu também lhes farei uma pergunta: Digam-me:
4 —Nashimanika Juanen jau jatu nashimanun yunukinan, ¿tsuan kaya yunuyama man shinain, Diosdaka, junibudaka? Ea dukun yuikanwen— jatu wa
4 O batismo de João era do céu, ou dos homens? "
5 janua jabudi june yuinamekin:
5 Eles discutiam entre si, dizendo: "Se dissermos: ‘do céu’, ele perguntará: ‘Então por que vocês não creram nele? ’
6 Jamen yuda midimabun Diosun Juan yunuyamakidi jabun ikunwainbuwen taea jabuki datekin yuikin: “Junibun yunuyamaki”, nun ikaya mishkiwen nuku tsaka tsaka akin nuku tenantidubuki— itan
6 Mas se dissermos: ‘dos homens’, todo o povo nos apedrejará, porque convencidos estão de que João era um profeta".
7 januxun jabun Jesús yuikin:
7 Assim, responderam: "Não sabemos de onde era".
8 Jesúsun jatu yuidiakin
8 Disse então Jesus: "Tampouco lhes direi com que autoridade estou fazendo estas coisas".
9 januxun yuda ichapabun Jesús ninkanun ika beabu miyuiwen Jesúsun ana jatu yusinkin:
9 Então Jesus passou a contar ao povo esta parábola: "Certo homem plantou uma vinha, arrendou-a a alguns lavradores e ausentou-se por longo tempo.
10 janu ma kani tsekatitian ikaya bai ibuan jawena dabukun jau yukatan ea bixuntanun, iwanan, jawen tsuma betsa yunua ka jabun jawena inankatsi ikama uva bimi mekeabun achixun kusha kusha axun jawa inanma mais nichianbu kaya
10 Na época da colheita, ele enviou um servo aos lavradores, para que lhe entregassem parte do fruto da vinha. Mas os lavradores o espancaram e o mandaram embora de mãos vazias.
11 januxun bai ibuan ana jawen tsuma betsa yunudia ka jadi inanxunkatsi ikamadi jabun kunyan akin kusha kusha adiatan jawa inanma mais nichindiabu kaken
11 Ele mandou outro servo, mas a esse também espancaram e o trataram de maneira humilhante, mandando-o embora de mãos vazias.
12 janua bai ibuan jawen tsuma betsa yunua ka jabiaskadi wakin deda deda atan kene pechiudi putabu isin tenei kaken
12 Enviou ainda um terceiro, e eles o feriram e o expulsaram da vinha.
13 atimas bai ibuan shinankin: “¿Jawa jaska waxanpa?”, itan “Jaskakenan en juni bake en bechipaijaidai en yunua ka jaki mesekin en bimi dabukun ea inanxankanimenkain”, iwanan, shinantan nichian kai
13 "Então o proprietário da vinha disse: ‘Que farei? Mandarei meu filho amado; quem sabe o respeitarão’.
14 jawen bake jatuki kemai kai bechitan yuinamei: “Bai ibu mawashinken na jawen baken jawen bai tibi inun jawen jiwe tibi dasibi jawenawayuikiki. Na bai nukunas nun wanun tenanankanwen”, ixun
14 "Mas quando os lavradores o viram, combinaram entre si dizendo: ‘Este é o herdeiro. Vamos matá-lo, e a herança será nossa’.
15 achibain bai nekixun tenanbun ¿jaska washinabun ja bai ibuan jaskada jatu waxanimenkain? Matu yuinun ninkakanwen.
15 Assim, lançaram-no fora da vinha e o mataram. "O que lhes fará então o dono da vinha?
16 Bai ibu kaxun jatu kupidiakin dayakapabu jatu tenan keyutan januxun dayakapa betsabu jawen bai jatu yunuxanikiki— jatu wai ninkai e itan yuikin:
16 Virá, matará aqueles lavradores e dará a vinha a outros". Quando o povo ouviu isso, disse: "Que isso nunca aconteça! "
17 Jesúsun jatu beiskin yuikin:
17 Jesus olhou fixamente para eles e perguntou: "Então, qual é o significado do que está escrito? ‘A pedra que os construtores rejeitaram tornou-se a pedra angular’.
18 Eskaki, ninkakanwen. Tsuada ja mishkiki sinatakin ea maemanun ika mishki mamaki kauana teke teke ika itiduki. Jakia ja mishki jadatukida kauani jaki tin ikin chushakin mishpu waxanikiki— jatu waya
18 Todo o que cair sobre esta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó".
19 januxun Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun Jesúsun dayakapabu chakabubukidi miyuiwen jatukidi janchai jabun ninkakin unantan jaskaitian Jesús achikatsis ibiai yudan kaianki datekin jawa meama mapuxun uinkin
19 Os mestres da lei e os chefes dos sacerdotes procuravam uma forma de prendê-lo imediatamente, pois perceberam que era contra eles que ele havia contado essa parábola. Todavia tinham medo do povo.
20 jaskawen unanti watan chitetan romano xanen ibu Pilato anu ja amakatsi Jesús padanun ixun juni betsabu Jesúsun unandiama judiobun jatu yunukin jau juni pepa itsakin jabun unanti watan Jesús yukakin yuimakatsi nawa xanen ibu jau achimaxanun yunuabu
20 Pondo-se a vigiá-lo, eles mandaram espiões, que se fingiam justos, para apanhar Jesus em alguma coisa que ele dissesse, de forma que o pudessem entregar ao poder e à autoridade do governador.
21 Jesús anu buxun padanpaikin yuikin:
21 Assim, os espiões lhe perguntaram: "Mestre, sabemos que falas e ensinas o que é correto, e que não mostras parcialidade, mas ensinas o caminho de Deus conforme a verdade.
22 Jaskawen taexunan, ¿jaskada min shinainmenkain mia yukapa? Ja romano xanen ibu Césarn nuku pei yukamisdan, ¿jaska wananxanpa? ¿Pakananxanpa? ¿Pakatimadaka?— aki
22 É certo pagar imposto a César ou não? "
23 jaki bepadamebainabu Jesúsun unankin jatu yuikin:
23 Ele percebeu a astúcia deles e lhes disse:
24 Jawen gobierno impuesto pakati pei jexe betsa ea uinmakanwen— jatu wa bexuanbu uinkin Jesúsun jatu yukakin: —Nadan, ¿tsuan besu inun tsuan kena neamen? Ea yuikanwen— jatu wa jabun yuikin:
24 "Mostrem-me um denário. De quem é a imagem e a inscrição que há nele? "
25 Jesúsun jatu yuikin:
25 "De César", responderam eles. Ele lhes disse: "Portanto, dêem a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus".
26 yudan kaianen ninkaya jabun achikatsis ikin unanti wabiabu jaska waxun padankin kanematima nawabun ninkatan min atidumaya Jesúsun janchawen e itan jaska watima pes mapuabun
26 E não conseguiram apanhá-lo em nenhuma palavra diante do povo. E, admirados com a sua resposta, ficaram em silêncio.
27 janua saduceobu judiobu paxka betsa: “Ja mawabu jawen yuda tsua ana besteinsmaki”, imisbu Jesús anu jabudi bexun yukakin:
27 Alguns dos saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se de Jesus com a seguinte questão:
28 —Yusinaan, Moisin nuku kenexuntanan, eska nuku bashixunbainiki: “Juni betsa ainyantan juni bakeyadiama mawaken janua jawen betsan ain janubi ainwantan juni bakewaxuntiki, jawen betsa mawaimatun kena dabikinan”, nuku waniki.
28 "Mestre", disseram eles, "Moisés nos deixou escrito que, se o irmão de um homem morrer e deixar mulher sem filhos, este deverá casar-se com a viúva e ter filhos para seu irmão.
29 Jaskakidi ja jawen 7 betsabukidi mia yuinun ninkawe. Ja dukun iyuatun ainbu betsa ainwanxun juni bakewadiama mawaken
29 Havia sete irmãos. O primeiro casou-se e morreu sem deixar filhos.
30 ja kachukeatun jawen betsan jabias ainbu ainwanxun juni bake wadiamadi mawaken
30 O segundo
31 ana ja kachukeatun jawen betsan ain jabiadi ainwandiatan juni bake wadiamadi mawaken janua ja 7 jawen jenekin jabias ainbudi bixun jabu tibibun jawa juni bake bawabuma mawai keyuabun
31 e o terceiro e depois também os outros casaram-se com ela; e morreram os sete sucessivamente, sem deixar filhos.
32 janua jawen jenei ainbu juni bake biamas mawadianiki.
32 Finalmente morreu também a mulher.
33 Ja jaskanibudan, mawabu ana besteainbutianan, ¿ja ainbu bestichai ja juni 7bun ainwanibudan, jadatutun kaya ana ja ainbu bixanimenkain?— akabu
33 Na ressurreição, de quem ela será esposa, visto que os sete foram casados com ela? "
34 Jesúsun jatu kemakin:
34 Jesus respondeu: "Os filhos desta era casam-se e são dados em casamento,
35 Jakia Diosunabu kayabi ana jatu unanti wakin besten waintianan, jabe jiwei jau benimai jiwenunbun Diosun junibu inun ainbu jatu bestenwanan, jadia ana ainyain inun beneyama ixankanikiki.
35 mas os que forem considerados dignos de tomar parte na era que há de vir e na ressurreição dos mortos não se casarão nem serão dados em casamento,
36 Janua Diosunabu kayabi ana besteanbuwen taea Diosun nai tsumabu keska beneuma inun ainyuma jiwexankanikiki, ana mawamadan.
36 e não podem mais morrer, pois são como os anjos. São filhos de Deus, visto que são filhos da ressurreição.
37 Mawakubainaibu ana bestenxanaibukidi Moisin yusini matu yuinun ninkakanwen. Ji maxu kua jede ji ikai anuxun mawanibu ana jatu bestenwain kakatsi ikin Diosun Moisés yuia kenekinan, eska waniki: “Eadan, natian en Abrahamnen mekenikaki. En Isaacun mekenikaki. En Jacobun mekenikadiki”, ikai ninkayamaxun Moisin kenenidan, ¿man uinkin yuismamen?
37 E que os mortos ressuscitam, já Moisés mostrou, no relato da sarça, quando ao Senhor ele chama ‘Deus de Abraão, Deus de Isaque e Deus de Jacó’.
38 Diosdan, mawabunamaki. Jakia jiweabunaki. Jaskaken Abraham inun Isaac inun Jacob jatun yushin jiweabuki. Chipu ana yuda bena Diosun jatu inanxanai shinanma man kanejaidamiski— jatu waya
38 Ele não é Deus de mortos, mas de vivos, pois para ele todos vivem".
39 janua Diosun jancha Moisés yusian keneni yusinananmis betsabun Jesús yuikin:
39 Alguns dos mestres da lei disseram: "Respondeste bem, Mestre! "
40 januxun tsuan ana jawa betsa yukabumaken
40 E ninguém mais ousava fazer-lhe perguntas.
41 ja unanepabu jabu mapuabu Jesúsun jatu bepuxumakin yukakin:
41 Então Jesus lhes perguntou: "Como dizem que o Cristo é Filho de Davi?
42 — ausente —
42 "O próprio Davi afirma no Livro dos Salmos: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: "Senta-te à minha direita
43 — ausente —
43 até que eu ponha os teus inimigos como estrado para os teus pés" ’.
44 “Mesías en xanen ibuki”, Davidin abianiken ¿jaskatan jawen xanen ibu janubi jawen baba itidumen? Ea yuikanwen— jatu wa jawa yuiabumaken
44 Portanto Davi o chama ‘Senhor’. Então, como é que ele pode ser seu filho? "
45 yudan kaianen Jesús ninkadiaibun jawen tsumabu Jesúsun yuikin:
45 Estando todo o povo a ouvi-lo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 —Diosun jancha kenenibu yusinananmisbudan, jatu uindakanwen. Jatun tadi chaipa jawendua sawea mae jemaintin ewapa plaza anu en kauanai ea bechipaikin ea kenwankin jau jancha pewen ea duawanunbun ika mapumisbuki. Jaska inun, janu ichati jiwe anu jikikain jaki tsauti pepa janu dasibibun jatu uintidubu anu tsaukatsis imisbuki. Ja inun, ichatan pinun, iwanan, janu xanen ibubu dakai baxti ixun pimisbu benadiamisbuki.
46 "Cuidado com os mestres da lei. Eles fazem questão de andar com roupas especiais, e gostam muito de receber saudações nas praças e de ocupar os lugares mais importantes nas sinagogas e os lugares de honra nos banquetes.
47 Jaska inun, ainbu jawen benen xununitun jawen jiwe bianun, ixun, ainbu padain bepadani Diosbe janchai chaipajaidakubainmisbuki. Jaskamisbuwen taexun jabu Diosun jatu kupijaidaxanikikiki— itan
47 Eles devoram as casas das viúvas, e, para disfarçar, fazem longas orações. Esses homens serão punidos com maior rigor! "
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.