Lucas 19
Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NTLH
1 janua Jericó baiwen Jesús jikikaini mae kapukekainaya
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 jabianudi juni betsa mabujaidayatun Roma pei bixunikabu jatun xanen ibu jawen kena Zaqueon
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Jesús uinkatsis ibiaya juni ichapabube Jesús kaya Zaqueo juni chanpaishtatun jaska waxun uintima
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Jesús uinun ika bebui kushikain jiwen ina tsauken
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Jesús jukin manaundi uinkin Zaqueo bechitan yuikin:
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 janua jawaida butukidan benimakin jawen jiwe anu Jesús inun jawen tsumabu itan iyuaya
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 jaska wabainai dasibibun uintan Jesús yuankin: “Juni chakabu anu uxai kaxuki”, ikaibun
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 januxun Jesúsun jancha ninkakin jawen shinan betsa watan Zaqueo benitan Jesús yuikin:
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 — ausente —
9 Então Jesus disse:
10 — ausente —
10 Porque o
11 yuda ichapabun Jesúsun yusiain ninkakubainkin shinankin: “Jerusalén anu kematan nawabu nichintan Dios samama xanen ibujaidai kaimenkain”, iwanan, yuiaibuwen taexun
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 jabun shinan Jesúsun unantan jatu pewanun, ixun miyuiwen jatu yusinkin:
12 Então Jesus disse:
13 Chai mae betsa anu kadiama jawen 10 dayaxunikabu kenaxun pei jexe ichapajaida ja tibi jatu inan akeaketan jatu yunubainkin: “En judiama na en peiwenan, jamapai tibi bitan jawen inananankin ana binumaxankanwen”, jatu watan chai kaimaken
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 januxun jawen maewan anuxun jawenabun ja xanen ibu bexmas danankin bechipaiabumawen taexun jawenabu betsabu yunukin yuikin: “Xanen ibujaida binuatun jiwe anu kaxun ja juni jau nukun xanen ibu iyamaxanun yuitankanwen”, jatu wa buimaxun jaki nukutan yuiabu
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 jabun danankin jaska jakidi yuibiaibun ja xanen ibujaida binuatun ja juni jawenabun bechipaiabumabiaken jau jabun xanen ibu inun jatu katuxunshinken chintunkidan jikixun ja jawen 10 dayanikabu kenaxun ja pei jatu inanbainimakidi jatu yukakin: “¿Jati man ana ea ichawaxunshinamen?”, iwanan, bestibu tibi jatubetan pewanun, iwanan, jatu kena
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 ja dukun juxun yuikin: “Xanen ibuun, min pei jexe ichapa inananankin ana midimajaida 10tiki binumakin en mia ichawaxunshinaki”, aka
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 jawen xanen ibun yuikin: “Pejaidaki. Min en dayanika pepaki. Eskadabes min pe mekeshinawen taea mia manakukin 10 mae jati mekei ea xanen ibuxunyuwe”, akaya
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 ja kachu jawen dayaxunika betsa juxun yuikin: “Xanen ibuun, min pei jexe ichapa inananankin ana 5tiki binumakin ichapa en mia ichawaxunshinaki”, akaya
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 jadi yuikin: “Jaskakenan, miandi 5 mae jati mekei ea xanen ibuxunyuwe”, adiaya
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 janua jawen dayanika betsadi danas inanbainima juxun yuikin: “Xanen ibuun, naki, min peidan. Benukatsi ikama dakutan en mia aduxunimaki.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Min juni meseken miwen datekin min pei benukatsi ikama tadi tuaxwen yabutan en mia aduxunimaki. Dayakin jawa miban banamabia min ichawamiski. Janua jexe sa akamabia min ichawadiamiski”, akaya
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 januxun xanen ibun yuikin: “Min en dayadu chakabu chikish chakamaki. Chanima dayakin jawa miban banaumabia en ichawamiski. Ja inun, jexe sa akamabia en ichawadiamiski. Ja unantan
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 ¿jaskakin banco anu cuenta watan inananankin en pei min ea aduxunama ikimamen, janua ibubis juxun en pei xekei ana jaki ichashina en biyuxanunan?” atan
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 jawen dayadu betsabu mapuabu jatu yuikin: “Ja chikishin pei mebintan ja 10tiki binumashina ana ichawamakanwen”, iwanan,
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 jabun jatun xanen ibu yuikin: “Ma 10 binujaida jayaki. ¿Jaskakin min ana pei inain?” aka
25 Eles responderam:
26 xanen ibun jatu yuikin: “Tsuada na en dayadu pepa keskatun jawada jaya pe mekea unantan ichapa jayabiaken manakukin ana ichapajaida en inanxanaii, binumakinan. Jakia tsuada na en dayadu chikish keskatun jawada jaya pe mekeama ja eskadabes jaya unantan en mebinxanaii.
26 — E o patrão disse:
27 Ja inun, jabu eki sinatakin jau jatun xanen ibu en iyamaxanun, jabun ea bechipaiama danainmabudan, itanxun en besuubi jatu tenankanwen”, jatu akimakiaki— Jesúsun jatu wabaini
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 januxun jatu jaska yusinbaini kaya yuda ichapabun Jesús chibanbainaibun Jesús Jerusalénkidi ana kai
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Betfagé inun Betania ja mae dabe anu kemai Olivos Mati tetanbainkin jawen tsuma dabe yunukin
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 yuikin:
30 com a seguinte ordem:
31 Ja inun, tsuanda matu yukakin yuikin: “¿Jawakatsi man tepeai?” matu wa yuikin: “Nukun xanen ibun biyukatsis ikikiki”, atankanwen— jatu wa
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 ja dabe buxun burro nexea bai namaki nia bechitan tepeaibun
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 jabianudi burro ibubu manixun jatu yukakin:
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 jabun yuikin:
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 tepetan januxun jatun bemakia tadi burro kamaki kabekanbain Jesús anu butan Jesús jaki tsauanbu
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 katsaumekainaya jatun bemakia tadi bai namaki nabekanbainaibun
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Olivos Mati butebidani jaki chiti ika ichapabun Jesús chibankin Jesúsun atimaska betsa betsapa wai uinkubidanshinabuwen taea benimakin jui kushipawen Dios kenwain nawakin
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 yuibainkin:
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 jabianudi fariseobu jatube bui sinataibun betsan Jesús jatu yuixunkin:
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Jesúsun jatu yuikin:
40 Jesus respondeu:
41 Jerusalénki kemakin uinkubaini ja maewan Jerusalén anu jiweabuwen nui kaxakin
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 yuikin:
42 e disse:
43 — ausente —
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 — ausente —
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 janua janu Dios kenwanti Templo jemaintin kenekauna anu jikikainkin januxun jawen Dios daewati ina janubia inananainbu jatu nichinkin
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 yuikin:
46 Ele lhes disse:
47 januxun xaba tibi Templo jemaintin anuxun Jesúsun jatu yusinkubainaya Diosbe nukunabu janchaxunikabu xanen ibubu inun, Diosun jancha kenenibu yusinananmisbu inun, judiobu xanen ibu betsa betsapabun Jesús jaska datanai detenun ika yuinamebiakubainaibun
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 yuda ichapabun Jesúsun yusiain bechipaikin ninkajaidaibuwen taexun jaska waxun tenantima bika tenenibukiaki.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.