Hebreus 11

Diosun Jesúswen taexun yuba bena yiniki (CBSNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Diosun yubakati jancha chanima ikunwankin jawa uindiamabia jamapai tibi pepawen Diosun nuku duawaxanai jayakatsi jawa shinan betsa wama mesten besti watan nun manakajaidakubaintidubuki.
1 A fé é a certeza de que vamos receber as coisas que esperamos e a prova de que existem coisas que não podemos ver.
2 Nukun xenipabu ichapabun Diosun yubakati jancha jaya ja ikunwankubainaibuwen taexun Diosun jatun shinan unantan jatukidi pe shinain benimakunkainiki.
2 Foi pela fé que as pessoas do passado conseguiram a aprovação de Deus.
3 Jamen jawada nun uiain inun nun uintiduma dasibi mai inun nai anu damiwakinan, jawen jancha kushipawen besti Diosun damiwanidan, ikunwankin nun unankubainaii.
3 É pela fé que entendemos que o Universo foi criado pela palavra de Deus e que aquilo que pode ser visto foi feito daquilo que não se vê.
4 Ja inun, Adánen juni bake dabe Diosun yunushina jawen jancha Abelin ikunwankin chibankin jawen Dios kenwanti chaxuwan tesenxun kuakin keyuxunbiaya jawen betsa Caínen Diosun yunua jancha chibanma jawen bai anua yunu besti kuaxunkin Dios kenwanpaibiaya Abelin kenwanti besti Diosun bechipaikin jawen jancha ikunwain unain: “Juni pepaki”, anikiaki. Ja inun, Abel mawabianiken jaska ikunwankin tates taewatan jenebaini jabiawendi nun ikunwankubainxanun Diosun jancha Abelkidi kenenibu uinkin nun unandiakubainmiski.
4 Foi pela fé que Abel ofereceu a Deus um sacrifício melhor do que o de Caim. Pela fé ele conseguiu a aprovação de Deus como homem correto, tendo o próprio Deus aprovado as suas ofertas. Por meio da sua fé, Abel, mesmo depois de morto, ainda fala.
5 Ja inun, Henoc juni pepatun Diosun jancha ikunwankin chibankin jeneama Diosbe jaibunamekin Dios benimawakubainaya jawenabu uinmamabainkin jau mawayamanun Henoc Diosun nai anu aininikiaki. Jaska kenenibu nun uinmiski.
5 Foi pela fé que Enoque escapou da morte. Ele foi levado para Deus, e ninguém o encontrou porque Deus mesmo o havia levado. As Escrituras Sagradas dizem que antes disso ele já havia agradado a Deus.
6 Ja inun, tsuabunda Diosun jancha ikunwanbumadan, jaskatan Dios benimawatidubumaki. Jakia tsuabunda Dios jiwea jaya inun jatun jatu manakuxanai benakin jau ikun besti wakubainunbunwen.
6 Sem fé ninguém pode agradar a Deus, porque quem vai a ele precisa crer que ele existe e que recompensa os que procuram conhecê-lo melhor.
7 Ja inun, nukun xenipabu Noén Dios ikunwanyan Diosun bebunkidi jaska waxanai idiama uianmabia juni pepakin Diosun yunuti chibankin jawen jawenabu paxawakatsi nunuti ewapa wanikiaki. Jaska Dios ikunwainwen taexun Diosun mekekin jawen pewen manakukin paxawanikiaki. Jabias jancha ikunwankin chibainwen paxakin yudabu mai jidabi anuabu Noén jatu kupinikiaki.
7 Foi pela fé que Noé ouviu os avisos de Deus sobre as coisas que iam acontecer e que não podiam ser vistas. Noé obedeceu a Deus e construiu uma barca em que ele e a sua família foram salvos. Assim Noé condenou o mundo e recebeu de Deus a aprovação que vem por meio da fé.
8 Ja inun, Abrahamnen Dios ikunwankin chibankubainaiwen taea Dios jabe jadia yubakakatsi ikin Diosun kena jawa jen iyamama ikunwainwen taea jawen mae jenei taxnikaini jani kai unanmabia ja mai pakea betsa anu Diosun inanxanai anu kanikiaki.
8 Foi pela fé que Abraão, ao ser chamado por Deus, obedeceu e saiu para uma terra que Deus lhe prometeu dar. Ele deixou o seu próprio país, sem saber para onde ia.
9 Diosun jaska yubaimawen taea jawen shinanen besti ikunwain ja mae anu chipu ibuwanunbadiai ja shinain nawa betsa keska jiweyunikiaki. Jaska jiweidan, tadi puntebaunkin jiwe watan jiwea akeakeniki. Jabiaskadiai jawen bake Isaac inun jawen baba Jacob ja Diosun jatu yubani ibuwaxanun ika jiwediakubainibukiaki.
9 Pela fé ele morou como estrangeiro na terra que Deus lhe havia prometido. Viveu em barracas com Isaque e Jacó, que também receberam a mesma promessa de Deus.
10 Diosun jawen dami jawa kaneismatun ma jatu mestenwanxuni anu jadi jatu jiwemaxanai maewan Abrahamnen shinain na mai anuxun dukun mana taewanikiaki.
10 Porque Abraão esperava a cidade que Deus planejou e construiu, a cidade que tem alicerces que não podem ser destruídos.
11 Ja inun, Abrahamnen ain kayabi Sara ma yuxabujaidakin bake bitidumabiaken Abrahamnen ikunwan besti ja dikabi ma ika kai mestebujaidabia Diosun medabewa bake wanikiaki, Dios jabe yubakaima padanma ja menexunxanai ikunwankubainyamawen taexunan.
11 Foi pela fé que Abraão se tornou pai, embora fosse velho demais e a própria Sara não pudesse ter filhos. Ele creu que Deus ia cumprir a sua promessa.
12 Tsuan jaska watidumai Abraham anibujaidabiatun bake waima janua jawen bababu midimajaida bishiti inun ian kexa anu mashiti tsuan jati tanatiduma keska pajaidanibukiaki.
12 Assim, de um só homem, que estava praticamente morto, nasceram tantos descendentes como as estrelas do céu, tão numerosos como os grãos de areia da praia do mar.
13 Jamen ja yudabu jaska Diosun jatu yubani jadi jiwediamabia ikunwan besti mawanibukiaki. Jakia Diosun yubani bebunkidijaidaxun ikunwankin besti shinain punu nukama manakakin jabun ibubis shinain: “Na nawan mai anu baii niyua keskakin Diosun mae pepa nai anua nun jadi kaxanai anu nun manakakunkainaii”, ikubainibukiaki.
13 Todos esses morreram cheios de fé. Não receberam as coisas que Deus tinha prometido, mas as viram de longe e ficaram contentes por causa delas. E declararam que eram estrangeiros e refugiados, de passagem por este mundo.
14 Jabun jaska yuibiakin jatun mae kayabi bechidiama xabakabi ninkakin unanbiai jaskada dabanen ja mae manaka bestikubainkanikiki.
14 E aqueles que dizem isso mostram bem claro que estão procurando uma pátria para si mesmos.
15 Jaska jatun mae anua benibu pe dabanen shinain ana jawendi chintunkeanibukiaki.
15 Não ficaram pensando em voltar para a terra de onde tinham saído. Se quisessem, teriam a oportunidade de voltar.
16 Jaskama ja mae pepajaida jawendua nun jaska uindiama chakabuma nai anu Diosun jatu yubayama shinain jabianus jiweyunibukiaki. Jaskaken jabu katuni Diosun ma jatun maewan pewaxuniwen taea Dios jatuki dakeama jatu shinain: “En jatun medabenan Yushinki”, imiski.
16 Mas, pelo contrário, estavam procurando uma pátria melhor, a pátria celestial. E Deus não se envergonha de ser chamado de o Deus deles, porque ele mesmo preparou uma cidade para eles.
17 — ausente —
17 Foi pela fé que Abraão, quando Deus o quis pôr à prova, ofereceu o seu filho Isaque em sacrifício . Deus tinha prometido muitos descendentes a Abraão, mas mesmo assim ele estava pronto para oferecer o seu único filho em sacrifício.
18 — ausente —
18 Deus lhe tinha dito: “Por meio de Isaque é que você terá descendentes.”
19 Jaska Diosun axuan uinkin jawen kushipakidi Abrahamnen tapiniki, Diosun mawabu bestenwantidukidi tapinkinan. Jaskawen taexun jawen bake inankin Dios tenanxunbiai kaxun ana jawendi jawen bake jiwea chintunwanbidankin jawa wama ixu keska iwenikiaki. Jaska wakin Diosun kushipa jawen shinanmati xabakabi jatu unanmaniki.
19 Abraão reconhecia que Deus era capaz de ressuscitar Isaque, e, por assim dizer, Abraão tornou a receber da morte o seu filho Isaque.
20 Ja inun, Diosun jawenabu duawaxanai Isaacun ikunwankin jawen bake Jacob inun Esaú jancha pewen Dios jatu yukaxunikiaki.
20 Foi pela fé que Isaque prometeu bênçãos para o futuro a Jacó e a Esaú.
21 Ja inun, Jacobun Dios ikunwain ma mawa kemaxun jawen mestenti tsumatan Dios kenwankin jawen baba Josén juni bake dabe jancha pepawen jatu duawakin yukaxundianikiaki.
21 Foi pela fé que Jacó, pouco antes de morrer, abençoou os filhos de José. Ele se apoiou na sua bengala e adorou a Deus.
22 Ja inun, Diosun Israelbu Egipto anua jatu taxnimabainunbadiai Josén ikunwain mawakin jawenabu jatu yuikin: “Nenua kainbainkinan, mai pakea pepa Diosun matu ibu wamaxanai anu en xau en bababun jau ea bununbadinunbunwen”, akin jatu yununikiaki.
22 Foi pela fé que José, quando estava para morrer, falou da saída dos israelitas do Egito e deu ordens sobre o que deveria ser feito com o seu corpo.
23 Ja inun, Israelbu pajaidaibuwen taea Egiptonawa xanen ibu jatuwen datekin jatun juni bakebu kaian jau tenankubainunbun ixun jatu yunubiaimaken jawa dateama Moisin ibubun Dios ikunwankin jatun bake jawenduajaida kaianwen nuikin uxe dabe inun besti juneyunibukiaki.
23 Foi pela fé que os pais de Moisés, quando ele nasceu, o esconderam durante três meses. Eles viram que o menino era bonito e não tiveram medo de desobedecer à ordem do rei.
24 Ja inun, Egiptonawa xanen ibu faraónen ainbu baken Moisés jene anu nunua nexetan ma yumewaimawen taea juni ewa Moisés jawen bake jatu wamakin jatu kenamakatsi ikama Dios ikunwainwen taea
24 Foi pela fé que Moisés, quando já era adulto, não quis ser chamado de filho da filha de Faraó.
25 Moisin katukinan, Egiptonawabun beya jatubetan mei benimai jatube chakabui jiwekatsi ikama jaska jawenabun bika teneaibube medabewai jatube nuitapakatsi jaska shinankin katunikiaki.
25 Ele preferiu sofrer com o povo de Deus em vez de gozar, por pouco tempo, os prazeres do pecado.
26 Januxun Dios ikunwankin jawada Dios yubakani manakin Egiptonawabun mabu pepa betsa betsapa Moisés inainbuwen taea Mesías Cristo ja kenwanma xanen ibu wabu jawen kentidu unanbiai xanen ibun jiwe anua kainkaini Dios kenwain jatun medabenan Mesías Cristo jawenabubetan manakai bika tenei yumanbiai manakuti pepa Dios anua jawa benuama inanxanai Moisin jaska katunikiaki.
26 Ele achou que era muito melhor sofrer o desprezo por causa do Messias do que possuir todos os tesouros do Egito. É que ele tinha os olhos fixos na recompensa futura.
27 Jaskaken Egiptonawabu xanen ibu jaki sintabiaya jawa jaki dateama Egipto mai pakea anua kainkainima Dios uintidumabia ikunjaidawakin shinan betsa wama ikunkainikiaki.
27 Foi pela fé que Moisés saiu do Egito, sem ter medo da raiva do rei, e continuou firme, como se estivesse vendo o Deus invisível.
28 Ja inun, Diosun yunua ninkatan ikunwankin Moisin jawenabu Pascua besi jatu tates taewamakin misi xaxama inun chaxuwan bake nami xui jatu pimakin chaxuwan jimi jiwe tibi janu jikiti xui xexekaian jatu kepuxmakin keyuken Diosun nai tsuma debuwanikatun Egiptonawan juni bake iyuabu dasibi jatu debuwabiakin Israelbu jawa meama dunkebainikiaki.
28 Pela fé Moisés começou o costume de celebrar a Páscoa e mandou marcar com sangue as portas das casas dos israelitas para que o Anjo da Morte não matasse os filhos mais velhos deles.
29 Ja inun, Israelbu Egipto anua paxai bui Ianenwan Tashipa namakis paxkatan Diosun jatu bai wakin metu waxuna Diosun meketi kushipa ikunwain Israelbu pukei keyuaibun jakia Egiptonawabu jabias baiwen jatu chibanbaini pukediai jasai keyunibukiaki.
29 Foi pela fé que os israelitas atravessaram o mar Vermelho como se fosse terra seca. E, quando os egípcios tentaram atravessar, o mar os engoliu.
30 Jaska inun, Israelbun Diosun yunua ninkatan katan katankin xaba metutitian jatu dunkebaunaibun Jericó mae mishki ewapabuwen kenebaunibu di iki keyuaya Dios ikunwankin Israelbun jatu detekin maemakin yamawanikiaki.
30 Foi pela fé que caíram as muralhas de Jericó, depois que os israelitas marcharam em volta delas durante sete dias.
31 Ja inun, jabianuadi Rahab ainbu jininipabia Dioski mesekin Israelin baba dabe unantinain buabu jatu itan medabewashinawen taexun chakabukubainmisbu Jericó anu jabe jiweabu jatu yamawakin Israelbun Rahab tenanma inibukiaki.
31 Foi pela fé que Raabe, a prostituta, não morreu com os que tinham desobedecido a Deus, pois ela havia recebido bem os espiões israelitas.
32 Matun xenipabun Dios ikunwankin Gedeón inun, Barac inun, Sansón inun, Jefté inun, David inun, Samuel inun, Diosun jancha yuixunika betsa betsapabun jaska wakubainibu ana en matu yuikatsi ibiakin jaska waxun en matu yui keyutidumaki.
32 O que mais posso dizer? O tempo é pouco para falar de Gideão, de Baraque, de Sansão, de Jefté, de Davi, de Samuel e dos profetas .
33 Betsabun Dios ikunwankin xanen ibu betsabun mae mebinibukiaki. Betsabun Dios ikunwankin jatun mae anu xanen ibukin jatu pe jiwemakubainibukiaki. Betsabun Diosun yubaka jancha ikunwankin Diosun kushipa bitan jatuna wakubainibukiaki. Betsabu inu pubenbu anu yunukin jatu bichiabu Dios ikunwainwen taexun jawen kushipawen Diosun jatu nemaxuna jabu piama inikiaki.
33 Pela fé eles lutaram contra nações inteiras e venceram. Fizeram o que era correto e receberam o que Deus lhes havia prometido. Fecharam a boca de leões,
34 Betsabu ichakawakin tenanun, iwanan, chi medan jatu putabu Dios ikunwankin jawen kushipawen chi nematan jawa menuama kainibukiaki. Betsabu nupe jawen detenameti bestiwen jatu detepananbun Dios ikunwainbuwen taea paxanibukiaki. Jaskaken juinti babubun ikunjaidawakin taewaibu Diosun jatu kushipa wakubainaya nawabun Diosun enabuki sinataibu detekatsis ikaibu maemakin jatu paxamanibukiaki.
34 apagaram incêndios terríveis e escaparam de serem mortos à espada. Eram fracos, mas se tornaram fortes. Foram poderosos na guerra e venceram exércitos estrangeiros.
35 Ja inun, betsadan, ainbu betsabun jatun bakebu mawa manukin Dios ikunjaidawaibu Diosun jatu bestenwanxunikiaki.
35 Pela fé mulheres receberam de volta os seus mortos, que ressuscitaram. Outros foram torturados até a morte; eles recusaram ser postos em liberdade a fim de ressuscitar para uma vida melhor.
36 Ja inun, betsabun Diosun jancha ikunwanmisbu nuitapawakin jatu kaxewakin betsabu kusha kusha akin betsabu mane dispiwen nexatan jatu bichimapaunibukiaki.
36 Alguns foram insultados e surrados; e outros, acorrentados e jogados na cadeia.
37 Ja inun, betsadan, Dios ikunwainwen taexun betsabu mankanwen jatu tsaka tsaka akin jatu tenanpakeaibun betsabu jawen ji nisatiwen jatu mextekin nisanibukiaki. Dios jatu dananmakatsi ikin jamapai shadabu bika jatu tenemakin jatun nupe chaipawen betsabu jatu detekin tenainbun betsabu ichakawakin jatu nuitapawabu paxai jamakidi kakin chaxuwan bichi tadi besti sawea yumanjaidakubainibukiaki,
37 Outros foram mortos a pedradas; outros, serrados pelo meio; e outros, mortos à espada. Andaram de um lado para outro vestidos de peles de ovelhas e de cabras; eram pobres, perseguidos e maltratados.
38 jabu jaskanu jiwetidubumabia mae chakabu janu tsua jiwetidubumanu buni yuinaka keskai mati tenanman tanpe anu jiwekubaunidan. Jaskai yumankubainaibun jabun jatu ichakawaibu jatu binujaidabiaken junibu chakabun jawa jatu kenwanma jatu danan bestikubainibukiaki.
38 Andaram como refugiados pelos desertos e montes, vivendo em cavernas e em buracos na terra. O mundo não era digno deles!
39 Jaskabia jabun Diosun yubani shinankin ikunwainbuwen taexun jawen yubaka jatu uinmadiamabia Dios jatuki pechiama jatu unanti watan jatuwen benimakunkainikiaki.
39 Porque creram, todas essas pessoas foram aprovadas por Deus, mas não receberam o que ele havia prometido.
40 Diosun jatu jaska wakinan, jaska yubakani jabu bebunxun besti akatsi ikama nukubukididi shinankin janus nuku xuku watan jaska yubakani pejaida nuku inankatsi nuku jatube ichawaxanikiki, jiwekuian anu nuku jatube jiwemakinan.
40 Pois Deus tinha preparado um plano ainda melhor para nós, a fim de que, somente conosco, elas fossem aperfeiçoadas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.