Lucas 23
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NVT
1 xanen ibu dasibibun jaska wakin unanti wakin menetan janua benibainkin romano gobernador Pilato anu Jesús iyuxun
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 jakidi chitekin Pilato yuikin: —Na juninan, chakabu betsa betsapa jatu yusinkin nukunabu itimaska wakin jatu padainkiki. “Min xanen ibu César jau pei inanyamanunbun nukunabu jatu nemamiski”. Jabiadi “En Xanen Ibu Mesías Cristoki”, imiskiaki— akin jakidi yuiaibu
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Pilaton ninkakin Jesús uinkin yukakin: —¿Miadan, min judio xanen ibubu binu keyuamen?— aka Jesúsun yuikin: —Jawaikika! Jabiadi min ea yuiaii— ikaya
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 januxun judiobu Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun yudan kaian Pilaton jatu yuikin: —Jawa chakabu akamaki. Jawawen taexun kupiti jayamaki— jatu wabia
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Pilaton jancha ninkama jawenchains unanxubima yuikin: —Judea anuxun jatu yusian akeakekin jatu itimaska wamiski. Galilea anuxun taewaima nenuxundi jatu yusindiaikiki— akaibu
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 jaska yuiaibu Pilaton ninkatan jatu yukakin: “Aa, ja junidan, ¿Galilea anuadaka?” ikaya
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 “Jaa, Galilea anuaki”, akabu Pilaton tapintan ja Galilea xanen ibu Herodes na jabia mae Jerusalén anu bai jushinken jawen soldadobu yunukin xanen ibu Herodes anu Pilaton Jesús jatu yunua iyuabu
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 jaska Jesúsun jamapai damiwakin betsa betsapa wai kakai Herodesin ninkamis jaska jawen bedubi dami betsa axuain uinun ixun manajaidamis atimas Jesús uin xanen ibu Herodes benimajaidakin
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 jaska wamis keska yuka chakayamabiaya Jesúsun jawa yuiamajaidaken
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 jabianudi Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun Diosun jancha kenenibu yusinananmisbun Herodes yuidiakin jakidi Jesús chitekin ja akeakeaibun
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Jesúsun jawa ja yukaikidi jatube janchama kutaxna niken jawen soldadobubetan Herodesin Jesús ichakawakin kaxe wakin betsa betsapa watan xanen ibu keska wakin sanpu jawendua sawematan jawawen jaska watima ana jawendi Herodesin Pilato anu Jesús yunua iyuabu
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 romano xanen ibu Pilato inun judio xanen ibu Herodes uatian sinatanamebianibu na jabiatian daenamei jaibunamei taenibukiaki.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Pilato anu Jesús ana chintuanbidanabu uinkin Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu inun mae xanen ibubu inun yudan kaian Pilaton jatu ichawaxun
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 yuikin: —Na juni ana ea anu iwexun matunabu padankin jatu itimaska wamis yuikin man chitexuki. Jakia dasibi man uianyan Jesús yukakin unanti wakin jawa chakabuwakin meshina en bechiamaki.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Januxundi jau Herodesin unanti watan jaskada wanun, iwanan, en yunua unanti wakin jawa chakabuwashina bechiamadi ea anu Herodesin ana yunuxuki. Jawa jaskashinawen taexun jau tenanunbun en yunutidumaki.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Jaskaken kusha kusha a bestitan jau jawama kanun en jatu yunuaii— ikaya
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 badi tibi Pascua besiaibutian romano soldadobun jatu achixun bichimabu jau bestichai taxnimanunbun yudabun katua romano xanen ibun jatu kainmaxunpakemisken jabiatiandi juni betsa Barrabás juni betsabube detenamekin jatun xanen ibu detepaikin jatubetan juni betsabu tenanken jabube achixun bichimabun ja shinankin januxun yudan kaianen unanxubima yuikin: —Jau Jesús tenanunbun yunuwe. Jaska watan Barrabás kainmatan nuku nichinxunwen— ikaibun
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 — ausente —
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 — ausente —
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Pilato Jesúswen nuikin jawa wama nichinkatsis ikin ana jatu yuikin: —Jaskamaki. ¿Matun xanen ibu Jesús matu kainmaxunpa?— jatu wabia
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 ninkakatsi ikama unanxubimajaida ana yunukin: —Cruzki jatu mastamawe! Cruzki jatu mastamawe!— akeakeabu
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Pilaton ana jatu nemanun, iwanan, yuikin: —¿Jawa chakabuwashinamen? Jau tenanunbun unanti wakin jawada chakabuwashina en bechiamaki. Jatu kusha kusha ama bestitan en jenekatsis ikaii, jau jawama kanunan— jatu wabia
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 ninkamas yuda ichapabun unanxubima ana yuikin: —Cruzki nuku mastaxunwen— akin jaska shinainbu keska jau jatu axunun yunukin jeneabumaken
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 atimas jaska shinainbu keska jau jatu axununbun jawen soldadobu Pilaton yunutan ja juni Barrabás detenameawen taexun bichimabu yudabun katua kainmatan januxun Jesús jau mastatanunbun jatu yununikiaki.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 — ausente —
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Januxun romano soldadobun cruz Jesús jaki mastanun, iwanan, iamabainkin iyukin juni betsa Simón Cirene anua ewani Jerusalén anu jikiai achixun jau Jesúsun cruz iaxunbainun yunuabu Jesús bebuaya
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 yuda ichapabun Jesús chibanbainaibun ainbuaibu jawen nui kaxai bis ikubainaibu
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Jesúsun jatu uinkin yuikin: —Jerusalén anua ainbuaibuun, ewen nui kaxayamakanwen. Jakia janu nuitapaibutian nenuabun yuikin: “Ainbun jabun bake bisbuma besti benimaxankanikiki”, ikaibun januxun yuda ichapabun jabun chakabuwen datekin mawa yuikin: “Nukuki matekei di ikin nuku junewe”, axankanikiki. Jaska inun, ea en jawa wama nibiaken ea ichakawakanikiki. Jamen jabun ea ichakawaibu Diosun jabudi ichakawa chakayamadiakin jatu kupijaidaxanikiki. Jaskawen taea ana ewen nui kaxama matumebi inun matun bakebuwen taea nui kaxakanwen— jatu wabainaya
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 — ausente —
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 — ausente —
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 — ausente —
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 janua juni yumetsu dabe Jesúsbe tenanun, iwanan, iyui
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Buxka Xau Mati anu mapematan Jesús cruzki mastatan januxun juni yumetsu dabedi jabianudi jabe mastakin betsa jawen yusiudi betsa jawen yusmaudi mastaxun nichinkin
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 meneabun soldadobukidi Jesúsun yuikin: —Epaan, ea jaska waibudan, jawa jatu kupiyamawe, jawa unanma iki ikanikikidan— ikaya januxun soldadobun jawen beyustiwen maemanankin jawen tadi paxkanun iwanan: “¿Tsuan dukun jawen tadi bimenkain? Akanwen”, ikaibun
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 jabianudi xanen ibubu inun yuda ichapabun uinkin kaxe wakin yuikin: —Juni betsabu medabewamiski. Jamebidi jau paxadianunwen. Jaska Diosun Katua Mesías kayamenkain cruz anua na jabiatian butuai uinkin nun ikunwantiduki— ikaibun
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 ji bexa sapaki kenekin: “Nadan, judiobun xanen ibujaidaki”, akin kenea Jesús mamaki mastaxun soldadobun chaima ja dapixun kaxe wakin vino jene muka amapaikin yuikin: —¿Min judio xanen ibu kayabimenkain? Nuku unanmai mimebi paxai butudikaintanwen— adiaibun
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 — ausente —
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 — ausente —
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 janua yumetsu dabe jabe mastabudi betsa jancha chakabukin yuankin: —¿Min Diosun Mesías Cristomenkain? Mimebi bututan nukudi butediwe, nun paxanunan— akaya
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 janua betsan kunyan akin nemakin yuikin: —Nukunan, nun chakabuwashinawen taexun achixun ichakawakin nuku tenankanikiki. Jakia na juni pepatun jawa chakabuwaismabiaken ichakawakin nukube tenandiakanikiki. ¿Dioski meseama na juni pepa min jatubetans jaska wai? Ana jaska yuiyamawe— iwanan,
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 — ausente —
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 jawen chakabuwen datekin Jesús yuikin: —Jesúsuun, min xanen ibui taeaitianan, ewen nui ea jakimayamaxanwen— akaya
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Jesúsun yuikin: —Chanima en mia yuiaii. Min shinan betsa waiwen taea na jabiatian pe besti anu ebe ka min jiwepakexanaii— ikaya
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 janua badi manananbibiaken badi nuka meshua itsa daka manaibun ma badi kai nai puchinin dakaken bepenakainaya Templo medan dintu wakin ja tadiwen kebenibu jamebi manaundia namakis dis iki keyuaya
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 — ausente —
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 janua Jesús bis ikin yuikin: —Epaan, mia anu en yushin en nichiain ea mekewe— akin jaska yuitan mawaya
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 januxun romano soldado capitán Jesús jaskai uintan Dios kenwankin yuikin: —Chanima na juni chakabumaki— akaya
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 ja dapi yudan kaian mapubaunabun jaskaxu dasibibun uin jawen nui juinti nishmai xutidin xutidin ibainaibun
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 janua jatidi Jesúsun jaibuaibu inun ainbuaibu Galilea anua jabe beshianbudi benanta nixun jaskai uinibukiaki.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 Janua ma badi kaya jabiatiandi judiobu juindukunkatsi bebunkidi piti pewakin dasibi menea badi jikiaya ana dayatidubumawen taea janu Judea anua José jawen mae Arimatea anua ewai yumeni, juni pepa inun duapatun Dios xanen ibuxanaitian manakin judio xanen ibubiakin jau Jesús tenanunbun xanen ibu betsabube Junta Suprema jatube ja yubakama ishian José romano xanen ibu Pilato anu kaxun Jesús maiwatanun ixun jawen yuda yukai kaxun yuka yunua ma juindukunti kemaiwen taea jawaida kaxun cruz anua jawen jaibubetan Jesúsun yuda jatu butemaxun tadi chaipa juxupawen dayabutan buxun maiwati mishki tanpe bena kini waimabu anu janu yuda betsa datandiabuma anu Josén jawen jaibuaibubetan Jesúsun yuda datantan mishki ewapawen bepubainaibun
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 — ausente —
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 — ausente —
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 — ausente —
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 — ausente —
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 janua ainbuaibu Galilea anua Jesúsbe beshianbun Jesúsun yuda buaibu chibanbaini maiwati tanpe inun jaska Jesúsun yuda datantan bepubainaibu uintan
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 jadia Jerusalén anu chintunbain jatun jiwe anu jikixun xeni ininipa pepa inun jawen dapuxti dau betsa jawen yuda taxka wakin chaputima wati dau pewakin meneabun ma badi jikiaya juindukuntianken jaska Diosun Moisés yununi shinain ainbuaibu juindukunkin manabaishina
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.