Lucas 19
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NTLH
1 Jesús Jericó pebulunu vijitu, juntsa pebulunu pullantsumi.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Tsenñu juntsa pebulunu main taruku chumi, ya' mumu Zaqueo, matyu deechu' mitya lushi kamuutala bale ruku.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Juntsa rukuya, Jesús naaju ruku juuñuba katanbera tyaturen, yaa da'rukuku' mitya chachilla pure' buluu jiindetsuñu katanu jutyumi,
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 tsejtu miñu ajkesha daran jitu ma chisha lu-i' keenami, junu Jesús puinu juñu' mitya.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Jesús junu pullandu, kai'sha ke'lare' Zaqueonu katatu tsandimi: Zaqueo, apain manbajade. Uma ñu' yanaa tsunu tsuyu, timi.
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Tsandiñu Zaqueo chisha puturen jei manbaijtu, Jesúsnu ya' yasha yuj sunden mikami.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Tsenñu kumuinchi chachilla dekeenatu: Jesús ujcha lamu ruku' yasharen tsunu jive, ti' na'baasa paviikentsula.
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Tsenñu Zaqueo uiditu Bale Rukunu tsandimi: Uwain Rukui, in tananu lushi ma tsandaa purelanu deveenu tsuyu; tsenmin mantsa chachillanu anbuti' lushi kamuwaashu juntsaya, juntsalanu taapai bijee jungue mangunu tsuyu, timi.
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Tsenñu Jesús Zaqueonu tsandimi: Uma entsa yanu chumula liveeju detiyave, naa entsa ruku bain Abrahamnu sera' jamuren ju' mitya,
9 Então Jesus disse:
10 matyu Chachi Tiya' Nakayamuya detupiyaa chumu chachillanaa mi'ke' livee kenu jañu' mitya, timi. |src="CN01776b.tif" size="Span" loc="Luke 19.4-10" copy="por cortesía de Cook Communications Ministries International © 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Lucas 19.10"
10 Porque o
11 Jesús tsandintsu chachilla demeenañu, manen vee kuinda malaapu' pami, matyu yumaa Jerusalénsha faajingumakaandetsu' mitya, tsenmin chachilla' pensaya Diosnu yala' rei juu tananu malu wajtunuren entsai katawanu juve detyañu' mitya.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Tsenñu Jesús tsandimi: Main aa bale chachilla' bulu ruku, baasha masku tusha jimi, junga jinmala ya' tusha mandanguen chumu rei tire' me-eenu deeñu.
12 Então Jesus disse:
13 Tsejtu kayu lu' ji'mujchiren ya' taawasha kemu chachillanu paitya ruku mikatu, main main pen chu'chaya taawasha ke' lushi kakeñungue dekuwami. Tsejtu tsandimi: I majainshabi entsa lushinchi taawasha ke' kayu malaadei, ti' kuwami.
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Tsaaren ya' tunu chumu chachillaya yanu tyutyamu de' mitya, dewa'ditu ya' bendala ma bulu chachi kalare' junga eela: Entsa rukunuya lala' rei tirenu tendyuve, tita dejisa tyatu.
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Tsenñuren juntsa ruku rei tiya' maami ya' tusha. Tsai' maatu ya' lushi kuwa' shuikiñu chachillanu mamikami nan demalaañuba pake'meenu.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Tsenñu main ajke' jitu tsandimi: Rukui, ñu' lushinchi paitya bijee jungue kayu aa malaayu, timi.
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Tsenñu juntsa rei pakatu tsandimi: Ñuya ura' taawasha kemu chachi ju', jayu juunuren ura' keñu' mitya, challaya paitya pebulunu mandanguemu uñi tirenu tsuyu, timi.
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Tsenñu kamain bain jitu tsandimi: Rukui, ñu' lushinchi man bijee jungue kayu aa malaayu, timi.
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Tsenñu rei tsandimi: Ñunu bain man pebulunu mandanguemu uñi tirenu tsuyu, timi.
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Tsenñuren kamain jimuya entsandimi: Rukui, enu ñu' lushi entsanave. Iyaa ñu' lushi katu jalichi kuluke' ne uukaakiyu,
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 matyu ñuya naa mandangue' bain pajashkityu ju', naa ñuchi jutyuñu bain kayu aa mangamu ju', naa ñuya wajke' puka iwaatyumujchi bain puka iware' kamu juñu, ñunu jeetenñu' mityaa tsanguiyu, timi.
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Tsenñu juntsa rei tsandimi: Ñu, ura' taawasha kityu ruku, ñu' palaachiren kuipa vi' kavitu inu tsuve. Ñu iya naake mandangue'ba pajashkityu rukuwaañu bain mimin, naa inchi jui'ñu bain manba'muwaañu bain mimin, naa iya wajtyumujchiren puka iware' kamuwaañu bain mishu juntsaya,
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 ¿nenñaa lushi uukaanu yasha in lushi take' kuwai'yu, i yasha maatu juntsan mitya kayu aa manganutsu? timi.
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Tsejtu rei tsandimi junu pumulanu: ¡Juntsanu lushi manchi'ketu, paitya bijee kayu aa malaakiñushu juntsanaa mangudei! timi.
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Tsenñu yala tsandila: Rukui, ¡tsaaren yaa yumaa paitya bijee kayu aa tanashuba! tila.
25 Eles responderam:
26 Tsenñu rei pakatu tsandimi: Uwaindiyu, aa tanamulanuya kayu aa manguwanu tsuve, tsaaren jayun taalanuya naa ka jayun tadeeñu bain tsaa millai machipanu detsuve, timi.
26 — E o patrão disse:
27 Tsenmala inu rei tiyatyusa tyamu kundaalanuya in ajuusha detaja' iya keenaren tu'dei, timi rei.
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Jesús tsandi' dyatu, kayu ajkesha jindu Jerusalénsha jinu miñuu jintsumi.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Tsai' jindu Betfagé kaa pebulusha bain, Betania kaa pebulusha bain dekalen jindu, Ulibu chi chunu kuyi keesha dejitu, Jesús pallu ya' disipululanu entsandi pa' kaa pebulusha eemi:
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 Junbi vijitu ma kaa buru muba chudi' kerajtu teetsuraa uyuna katanu detsuve. Tsejtu juntsa kaa burunu langa' taadei.
30 com a seguinte ordem:
31 Tsenmala mun ñullanu: ¿Tyeenguenaa kaa burunu langandetsuyu? ti' depake'meenmalaya: Bale Ruku menesteve, tidei, timi.
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Tsenñu juntsa pai disipulula kaa pebulusha jitu, Jesús naati pa' eeñu bain buru juntsana katajila.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Tsejtu kaa burunu langandetsunmalan buru miya rukula pake'meetu: ¿Tyeenguenaa kaa burunu langandetsuyu? tila.
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Tsenñu ya' disipulula pakatu: Bale Ruku menesteve, tila.
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Tsejtu Jesús' junga deta'tu, juntsa kaa burunu jali delakare', Jesúsnu e'lare' chujtila.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Tsa-i' ya jintsu kumuinchi chachilla Jesús' jinu miñu ajkesha dejitu, yala' jali miñusha lakare' jijiila balengure' keewaatu.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Tsejtu Jesús ya' disipululaba Ulibu chi chunu butyu kujtutala pajtyaindetsunmalan, junu yaiba bulu jive'mu chachilla: Dios yuj urave, ti' utis jijiila, matyu Dios tiba tsamantsaa jumula deke' keewaañu katamu de' mitya.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Tsejtu entsa entsandila:
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Tsa tsa detiñu, mantsa fariseola chachilla' kejtsapala deputu, Jesúsnu tsandila: Rukui, ñu' bendaa nemu chachillanu tsandi pakaan jutyu nepade, tila.
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Tsenñu Jesús pakatu: Uwaindiyu, yala dedyañuya, shupukalaa Dios yuj urave, ti' ui'chu deeve, timi.
40 Jesus respondeu:
41 Tsejtu Jesús dekalen ji', Jerusalén kata-ere', junu chumula' mitya waatu
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 tsandimi: Ñulla Jerusalén' chulla, tyee tiba bulla jutyu ura' chujtikaamuñuba umaren aseeta dekituya, juntsangue dekisa tenve. Tsaaren challa juntsa pantsunañuu juñu' mitya, ñuichiya naake' katan tsaave.
42 e disse:
43 Matyu mandinbu ñulla' kundaala dejatu, ñulla' aa pebulu kapatala tu veeta deke', yatai de-uidija' dedalekenu detsuve.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Tsanguetu millangue senaa-ere', naa chachillanu bain detuteke', naa shupukala bain yaitala llai'nan jutyungue mushkenu detsuve, matyu Dios ñulla' junga jañuren ñulla dekeengui'ñu' mitya, timi.
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Tsejtu Jesús bene Jerusalén aa elesha chunu veeta juusha vitu, junga tiba atin pumulanu avindala demajuka'laakemi.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Tsejtu tsandimi: Diosa' Kiikanu tsandive: In yaa Diosba kuinda kenu ya junu tsuve, tive, tsaanuren ñullaya entsa yanu taamula' vi' pantsudinu tujuu tiredekiñuve, timi.
46 Ele lhes disse:
47 Jesúsya malumere juntsa aa eleshasha mijakares neneintsumi. Tsaaren chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula bain, naa Moisés' wandya lei mashturula bain, naa judíola' bale rukula bain yalaya Jesúsnu naaketaa tu'naa ju' bain juntsaaya mi'kes nentsula.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Tsejturen naake'ba tibanguenu jutyu jujuula, matyu chachillaya Jesús' palaanu mika tejan meemeedediñu' mitya.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.