Gênesis 29

Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jacob kayu miñu ajkesha jitu, pajlainsha chulla' tusha vijimi.
1 Jacó seguiu viagem e, por fim, chegou à terra do leste.
2 Tsejtu panbasha ma pusu katami. Tsenñu juntsa pusu keetala uveja pen bulu juna vela' tsudi' lekantsula, matyu juntsa pusunaa animaala pi kushmu de' mitya. Tsenñu juntsa pusu juukapanu ma shupuka aawa di'nami.
2 Viu um poço ao longe e, junto ao poço, no campo, três rebanhos de ovelhas, à espera de que lhes dessem água. Uma pedra pesada cobria a boca do poço.
3 Tsejtu uveja washkemula kumuinchi uvejala junu dewakukaataa, juntsa shupuka manga mangakemula, tsangue' uvejalanu pi kuwanu. Tsejtu bene manen juntsa pusunu shupukachi mallu'mu jula.
3 Era costume naquele lugar esperar que todos os rebanhos chegassem para, então, remover a pedra e dar água aos animais. Depois, a pedra era recolocada na boca do poço.
4 Tsenñu Jacob uveja washkemulanu pake'meetu tsandimi: Rukula, ¿ñulla nuka chumu deeyu? timi.
4 Jacó se aproximou dos pastores e perguntou: “De onde vocês são, amigos?”. “Somos de Harã”, disseram eles.
5 Tsa detiñu pake'meetu: ¿Ñulla Nahor' paña Labánnu kera dejuu? timi.
5 “Conhecem um homem chamado Labão, neto de Naor?”, perguntou Jacó. “Sim, conhecemos”, responderam eles.
6 Tsenñu Jacob manbatu: ¿Tiba jutyu ura chun? timi.
6 “Ele vai bem?”, perguntou Jacó. “Sim, vai bem”, disseram. “Olhe, ali vem Raquel, filha dele, com o rebanho.”
7 Tsenñu Jacob tsandimi: Chaiba aa maluñu' mitya, uveja mallu'nu ura jutyuve. ¿Nenñaa piren kushkareke' manen tape mafikaajinu dejui'yu? timi.
7 Jacó disse: “Ainda é dia claro, cedo demais para recolher os animais. Por que vocês não dão de beber às ovelhas, para que elas possam voltar a pastar?”.
8 Tsenñu yala tsandila: Kayu kumuinchi uvejala tajaindetyuya, tsenmin uveja washkemula bain deja' juntsa pusu juukapanu di'namu shupuka demanga' uvejalanu pi kushkaatyumujchiya, tsanguenu dejutyuyu, tila.
8 “Não podemos dar de beber aos animais enquanto não chegarem todos os rebanhos”, responderam. “Só então os pastores removem a pedra da boca do poço e damos de beber a todas as ovelhas.”
9 Tsejtu Jacob yaiba tsandin uinan, Raquel ya' apa' uvejalaba junga jimi, yaa juntsa uvejalanu washkemu' mitya.
9 Jacó ainda conversava com eles quando Raquel chegou com o rebanho de seu pai, pois era pastora.
10 Tsenñu Jacob nei'ba ya' ajchiyu Labán' uvejalaba Raquelnu jañu katamiren, tsaa pusu juukapasha ji' junu shupuka di'namu juruke' juntsa uvejalanu pi kushkaami.
10 Uma vez que Raquel era sua prima, filha de Labão, irmão de sua mãe, e as ovelhas pertenciam a seu tio Labão, Jacó foi até o poço, removeu a pedra que o cobria e deu de beber ao rebanho de seu tio.
11 Tsejtu bene Raquelnu ura' chude ti' estitu sundenganchin ne warendimi.
11 Então Jacó beijou Raquel e chorou em alta voz.
12 Tsejtu Raquelnu Jacob, yaa Labán' ajchiñayu, tsenmin Rebeca' nayu, tinmalaren, Raquel yangachi mijiimi, ya' apanu kuinda kenu.
12 Explicou para Raquel que era seu primo por parte do pai dela e filho de Rebeca, tia dela. Raquel foi correndo contar a seu pai, Labão.
13 Tsenñu Labán, Jacob, ya' tsujki' nave detiñu meemiren, ya' yasha miya' jinu, tsaa yangachi jiimi, tsa' ji' katatu angue', ura' jusa ti' estitu, ya' yasha miya' jimi. Tsejtu bene Jacob ya naa naa-i' bain millandi kuinda kemi.
13 Assim que Labão soube que seu sobrinho Jacó havia chegado, correu ao seu encontro. Ele o abraçou, o beijou e o levou para casa. Depois que Jacó lhe contou sua história,
14 Tsenñu Labán entsandimi: Uwain ñu in paande' mitya, in asaren juve, timi.
14 Labão exclamou: “Você é, de fato, sangue do meu sangue!”. Quando Jacó estava na casa de Labão havia cerca de um mês,
15 Tsenñu bene Labán Jacobnu entsandimi: Ñu in paandeyu titu, ñuchi tiba katyumujchiren inchi taawasha ken jutyuve. Tsaju' ñu' taawasha' mitya nan kuwasa tenñuba wainka, timi.
15 Labão lhe disse: “Você não deve trabalhar de graça para mim só porque somos parentes. Diga-me qual deve ser o seu salário”.
16 Tsaaren Labán pai na'ma miyawaami: avenjuya Lía mumunmala, kayiya Raquel mumuwaami.
16 Labão tinha duas filhas. A mais velha se chamava Lia, e a mais nova, Raquel.
17 Líaya bibu' kapukajtumi, tsaanuren Raquelya neepabi uukeraa lumin, tsaa mishusha lun uukerami.
17 Os olhos de Lia eram sem brilho, mas Raquel tinha bela aparência e rosto atraente.
18 Tsenñu Jacobya Raquelnu mutya' mitya, entsandi pakami: Ñu' kayi na'ma Raquel' mitya mandishpai añu taawasha kenu tsuyu, timi.
18 Visto que Jacó estava apaixonado por Raquel, disse a Labão: “Trabalharei para o senhor por sete anos se me der Raquel, sua filha mais nova, para ser minha esposa”.
19 Tsenñu Labán pakatu tsandimi: Ñunaa kuwañu uranu juve, vee chachillanaa kuwatyumujchi. Tsa' mitya iba chude, timi.
19 “Melhor entregá-la a você do que a qualquer outro”, respondeu Labão. “Fique aqui e trabalhe comigo.”
20 Tsejtu Jacob Raquel' mitya mandishpai añu taawasha kemi, tsanguiñuren yachi juntsa tinbu jei depulla' dyami, Raquelnu tsamantsa mutyantsuñu' mitya.
20 Então Jacó trabalhou sete anos por Raquel. Ele a amava tanto que lhe pareceram apenas alguns dias.
21 Tsejtu mandishpai añu umaa tiyañu, Jacob Labánnu tsandimi: In shinbu tiyanuu jumunu inu kuwaka, yanu supunganu tenve, yumaa ya' mitya iya naake taawasha kenu ti' pamuwaañuba juntsa malu yumaa tiyave, timi.
21 Chegada a hora, Jacó disse a Labão. “Cumpri minha parte do acordo. Agora, dê-me minha esposa, para que eu me deite com ela.”
22 Tsenñu Labán kumuinchi ya' ya keetala chumulanuya demikakemi, supunganu fandangu ketu.
22 Labão convidou toda a vizinhança e preparou uma grande festa de casamento.
23 Tsejturen Labán kepe Líanaa ka' Jacob' junga ta'mi, tsenñu Jacob yaba tsumi.
23 À noite, porém, quando estava escuro, Labão tomou Lia e a entregou a Jacó, e Jacó se deitou com ela.
24 Tsanguetu Labán, yachi tiba kiikemu na'ma Zilpánu Líanu me'mi, matyu yanu tyeeba kive'nutsu.
24 (Labão deu sua serva Zilpa a Lia para servi-la.)
25 Tsenñu ayunchi Jacob mijami Líabaa detsuuñuba, tsejtu Labánnu ajaa ti' ura' pake'meetu tsandimi: ¿Inu tyeenguetunguiyu? ¿Iya ñuba Raquel' mityaa taawasha kindyuwa? Tsaashu juntsaa ¿nenñaa inu anbukitunguiyu? timi.
25 Na manhã seguinte, quando Jacó acordou, viu que era Lia. Então Jacó perguntou a Labão: “O que o senhor fez comigo? Trabalhei sete anos por Raquel! Por que o senhor me enganou?”.
26 Tsenñu Labán tsandimi: Enuya lalaa kayu ave na'ma unbee kayaindyuya, kayi na'manaa unbee kakaatyuwa deeyu.
26 Labão respondeu: “Aqui não é costume casar a filha mais nova antes da mais velha.
27 Tsa' mitya Líanu ka' chuñu mandishpai malu dekide, tsenmalaa Raquelnu bain kuwanu tsuyu, ñu manen iba kama mandishpai añu taawasha mannu ti' pashu juntsaa, timi.
27 Espere, contudo, até terminar a semana de núpcias, e eu também lhe entregarei Raquel, desde que você prometa trabalhar mais sete anos para mim”.
28 Tsenñu Jacob: Tsaaya tsanguiñu urave, timi. Tsenñu Líanu ka' chuñu mandishpai malu depuiñu, Labán Raquelnu bain Jacobnu kuwami ya' shinbu tirenutsu.
28 Jacó concordou em trabalhar mais sete anos. Uma semana depois de Jacó ter se casado com Lia, Labão lhe entregou Raquel.
29 Tsanguetu Labán, yachi tiba kiikemu na'ma Bilhánu Raquelnu me'mi, yanu tyeeba kive'nutsu.
29 (Labão deu sua serva Bila a Raquel para servi-la.)
30 Tsenñu Jacob Raquelba bain tyushami, tsejtu yanaa Líanuba kayu pullai estyami. Tsejtu manen Labánchi kama mandishpai añu taawasha manmi.
30 Jacó se deitou também com Raquel, a quem ele amava muito mais que a Lia. Então permaneceu ali e trabalhou mais sete anos para Labão.
31 Jacob, Líanu jayun mutyaimuñuba Yavé keenatu, Líanuya na miyandiwaami, tsaaren Raquelya navinu jutyumi.
31 Quando o S enhor viu que Lia não era amada, permitiu que ela tivesse filhos; Raquel, porém, era estéril.
32 Tsenñu Lía navi' nakatu, Rubén mumu pumi (hebreo palaachiya: “Keekidei, ma kaana”, titu), entsanditu: Yavéya iya llakindyañuba katave; tsa' mitya challa in ruku inu estyanu juve, titu.
32 Lia engravidou e deu à luz um filho. Chamou-o de Rúben, pois disse: “O S enhor viu minha infelicidade, e agora meu marido me amará”.
33 Bene Lía kama na mangami, tsejtu Simeón mumu pumi (hebreo palaachiya, “meenu” titiñuu bain juve titu). Tsejtu tsandimi: Yavéya inu jayun mutyaimuñuba meeñuve. Tsa' mitya manen na main manguve, timi.
33 Pouco tempo depois, Lia engravidou novamente e deu à luz outro filho. Chamou-o de Simeão, pois disse: “O S enhor ouviu que eu não era amada e me deu outro filho”.
34 Tsejtu bene kama bijee na mangatu, Leví mumu pumi, (hebreo palaachiya “buudinu” titiñuu juve titu), entsandi' mitya: Challa in ruku inaa kayu mi'dinu juve, yumaa yanu pen na ka' kuñu' mitya, timi.
34 Lia engravidou pela terceira vez e deu à luz outro filho. Chamou-o de Levi, pois disse: “Certamente, desta vez meu marido terá afeição por mim, pois lhe dei três filhos!”.
35 Tsejtu Lía bene bain kama na mamiyanditu, juntsanu Judá mumu pumi (hebreo palaachiya Judá palaa, “yuj urave” titiñuu juve titu), entsandi' mitya: Umaa entsa bijeenuya Yavénu yuj urave tintsuyu, titu. Entsaitu Lía bene umaa na mangatyui tiyami.
35 Lia engravidou mais uma vez e deu à luz outro filho. Chamou-o de Judá, pois disse: “Agora louvarei ao S enhor !”. Então, parou de ter filhos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 29, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.