Lucas 5
Tii Iitihi: Élele Iitihi na mwo Coho (CAM) vs AAI
1 É ha a céiu tan, ke e mu jeoté ticepwon ne Galilé wo Iésu. Ke e patemehi a pwooti te Padué. Ke hiwon ni apulie na lé tebwo aujenieng, beme lé tabemieng.
1 Veya ta Jesu Genesaret harew kukuf rewarewan batabat sabuw rou’ay gagamin na’in God ana tur nowaramih hinahinah hina biyan hitit.
2 Ke e alihi lupwo ong na lu ko mu jeoté ha a tabe mwonuhi ticepwon. Be lé caa ole mu pwon wo lépwo apwotau, ke lé ko puu ni pua telé.
2 Naatu nati dones yanamaim siy bowayah hai wa rou’ab hitain hiyen hi’inu’in Jesu itah, baise siy bowayah hin hai buwat hisasouwen.
3 Ke e taa pwo a céiu ong, a onge Simon Pétéru. Ke e pii ten pie: «Go picéi oté ali ong.»
3 Jesu wa nati awar hibatabat wanawanahimaim Simon ana wa bai afe’en yen mare iu inatait tetenane rouw. Naatu Jesu mare sabuw rau’ay gagamin ma i’obaibiyih. Jesus wa efe’en ma sabuw ebi’obaiyih|alt="Jesus teaching from boat" src="CN01705B.TIF" size="col" loc="Luk 5.3" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.3"
4 Ke me e cihe ati, ke e pii te Simon [me ni béén] pie: «Geé taabé me genye te ju piole he na numwihi lang. Ke geé bwobe ne ni pua tewé.»
4 Bi’obaibiyih ufunamaim, Simon iu, “A’wa kukutait itit taiyomaim a sabuw bairi buwat kwaya kwaway.”
5 Ke e hegi ne ten wo Simon pie: «Pa apipune, go téne, geme tee ko pwotau jame a bwén ce, ke te tice celi geme pé. Kehe icehi ana é mu ko ana go pii teme, ke é o pwo.»
5 Simon eo, “Regah, fai manin buwat aya ama’am mar to men kafai siy ta eon, baise o kuo’o imih boro anasinaf.”
6 Ke lé patupwo li pua telé. Ke te nihe hiwon kuti ni ikua na lé cuwo hen, ke pwo me e tie li pua telé.Nihe hiwon kuti ni ikua|alt="Big catch of fish" src="CN01875B.TIF" size="col" copy="© 1996 David C. Cook" ref="5.6"
6 Basit, buwat hitaiy re, siy batabat wanawanan run buwat kafa’imo tatakweb.
7 Ke lé pwo inenaado nge céii ni béélé na lé mu pwo a céiu ong, beme lé âbé picani telé. Ke oba lupwoli ong ko ikua, ke lu pwo me lu mwiiê.
7 Turahinah wa ta afe’en hima’am na baibaisih isan himan, naatu turahinah hina bairi siy hibow wa rou’ab hiwan yen awah karatan, wa hairi kafa’imo hita’unun.
8 — ausente —
8 Abisa matar Simon Peter i’itin ana maramaim Jesu nanamaim sun yowen re eo, “Regah, kwihamiyu sa’ab kwen, ayu i bowabow kakafin wairafu.”
9 — ausente —
9 Naatu Simon ana ofonah bairi siy moumurih na’in hibowabow isan hifofofor men kafaita.
10 — ausente —
10 Zebedee natunatun James naatu John hairi auman hifofofor men kafaita (Simon ana ofonah).
11 Ke lé mwojuia daamwo ticepwon, ke lé céida huâiu lupwoli ong. Ke lé necu ati, ke lé âcéi Iésu.
11 Naatu wa hibow hirun dones yan hitain hiyen, sawar etei’imak hihamiyen himisir Jesu hi’ufunun bairi hin.
12 É he e mu ha a céiu mwopopwaalé wo Iésu, ke e tuiebé wo pa céiu katia. Ke me e ali Iésu, ke e tidihi jilin me pimiibule ne ânebuhen, ke e ilehi kojaeng pie: «Padaame, hemepie te nimem, ke go pwo me tieden a katia kong!»
12 Ana veya ta Jesu tafaram ta in orot biyan kokom ani’anin ma bi’akiramaim tit. Orot Jesu i’itin ana maramaim tit nanamaim sun yowen ifefeyan eo “Regah inakokok na’at basit iniyawasu!”
13 Ke e cine ngen a in, ke e ti kon, ke e pii ten pie: «Éa, te nimung! Caa wâé go!»
13 Jesu uman bora’ah orot butubun eo, “Ayu akokok o inayawas!” Iti na’at eo mar ta’imon orot biyanamaim kokom etei na’am in sawar.
14 Ke e pii ten pie: «Go nemwo uce uti, kehe go â pihabwiiko ne te pa *apwoâpwailo. Ke go ne [te Padué] ali âpwailo li e pii wo *Moosé ne he li patén den. Be me wonaa, ke me lé alihi ati ne ni apulie pie caa wâé go.»
14 Jesu orot eofafar eo “Men sabuw hai tur ina’owen, baise, inan a firis biyan inatit biya nanutitiy na’itin. Imaibo Moses iu’uwi na’atube Regah isan sibor inayai, saise sabuw hina’itin hinitumatum o biya i turobe igewasin.”
15 Kehe icehi ana caa piân a jepule ko Iésu. Ke nihe hiwon nina lé âbé céiieng me lé téneeng, me ilehi kojaeng pie, me e pwo me tieden ni cunu kolé.
15 Baise Jesu ana tur ra’at tasasar tit etei’imak hinowar, sabuw rau’ay gagamin na’in hina ana tur hinowar naatu baiyawasih isan hifefeyan iyawasih.
16 Kehe e mu â he ni duaan na te ticie hen, beme e pwoiitihi.
16 Baise mar etei Jesu efan nautanubinamaim akisinamo ma yoyoban isan en ema eyoyoyoban.
17 É ha a céiu tan, ke e pacémuni ni apulie wo Iésu. Ke lé tabemieng ni béé *Farasaio me ni *dotéén ko patén, na lé âbé céiieng mu he ni mwopopwaalé mu Galilé, me *Judé, me *Iérusaléma. Ke e mu ko Iésu a junuu Padaame Padué, beme e pwo me wâé nina cunu jélé.
17 Veya ta Jesu binan sabuw hima hinonowar wanawanahimaim i Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hina hima tur hinowar. Iti sabuw i tafaram Galilee naatu Judea wanawanan bar merar tata’ane hina, naatu Jerusalemane auman hina. Nati ana maramaim yawas ana fair Regah biyanane i na Jesu biyan tit sabuw sawusawuwih baiyawasih isan.
18 Ke lé tuiebé ni béé apulie he lé pipaadoimi pa céiu béélé ne pwo apule ten, pana tebwomwa nang. Be nimelé me lé pééeng da huâ, me neeng ânebuhe Iésu.
18 Sabuw afa orot an uman Kafikafirin hibai emo’em hiwan hi’abar hina, hikok kwanekwan bar wanawanan hitarun Jesu nanamaim hitayare.
19 Kehe icehi ana tice ace bwopwonen, be junihe hiwon ni apulie. Ke lé pééeng da pwo mwa, ke lé tapwii a céiu duaa mwa. Ke lé neeng ole ne pwo apule ten ne ânebuhe Iésu me ni apulie na élé aujenieng.
19 Baise sabuw i ra’at kwanekwan men ana mahar ta ma boro orot hitab hitarun. Imih hibai hiyen bar faifiy afe’en hiyare, kabay hibosaisiren sou hikuyouw imaim orot emo’em auman hiruru sabuw hima’am hai founafoun ra’iy, Jesu ma’am nanamaim tit. Orot kwafe’en faifiy wan hitarakwib orot an uman kafilafirin hruru ere’er|alt="men making hole in roof for paralytic" src="CN01686B.TIF" size="col" loc="Luk 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19"
20 Ke e téetihi a céihi telé wo Iésu. Ke e pii te pali tebwomwa pie: «Pa bééng, caa pineuhi ni ta pwo tem.»
20 Jesu iti sabuw hai baitumatum itin basit orot isan eo, “Au begon o a bowabow kakafih i anotanotawiyen.”
21 Wo lépwo Farasaio me ni dotéén ko patén, ke lé pipii telé pie: «Wooélé pa apulie ce? Be e [pwo me piwielu me Padué, me] piciheta ne ko a niin! Be he wooélé na e temehi me e pineuhi ni ta? Te icehi Padué!»
21 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah hima’ama taiyuwih hio, “Iti orot i menatan God ebi’ib? God akisinamo boro bowabow kakafih nanotawiyen.”
22 Kehe icehi ana e te temehi wo Iésu nina lé niimihi, ke e pii telé pie: «É mu ko ade na wonaa ni pwonimewé?
22 Abisa hinotanot Jesu so’ob basit iuwih, “Kwa dogor wanawanah not kakafih nati na’atube aisim kwanotanot?
23 Ade aceli piticecoon? Me é pii ten pie: “Caa pineuhi ni ta pwo tem”, ai me é pii ten pie: “Go cuwoda, ke go engen”?
23 Ef menatan i hamehamen, ana bowabow kakafih notawiyen isan anao, i hamehamen o misir bat remor, isan anao i hamehamen?
24 [Ke hemepie jan me é pwo me e engen ne ânebuhewé ati] ke geé bo temehi pie, pwo mwomwon dong, woéo pa *Nahi Apulie, me é pineuhi ni ta pwo te ni apulie ne pwo a bwohemwo.»
24 Baise ayu anasinaf kwana’itin saise kwanitumatum. Orot Natun i God eonowah tafaramamaim sabuw hai bowabow kakafih notawiyen isan.” Basit Jesu orot an auman kafikafirin isan eo, “Kumisir a emo’em kubai a ubar kwen!”
25 Ke e te cuwoda kuti ne ha awieme ni apulie. Ke e pé apule ten, ke e âmwo pelen, he e pipwoun de Padué.
25 Orot mar ta’imonamo nahifunik inu’in misir ana emo’em bai e’abar tit God ana merar yi bora’ara’ah auman ana ubar in.
26 Ke lé nihe téetihi ati ne nina lé alihi anaa. Ke te junihe mwotilé, ke lé pii éwaanihi telé pie: «Éé! Te nihe ité kuti nina nye alihi jenaa!»
26 Sabuw etei’imak hima’am hifofofor men kafaita, yah birubir fafar auman, naatu God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio, “Ina’inan iti men na’atube ta’i’itin efa’efanin bounabo matar taitin.”
27 É alecehen, ke me e â he pwaaden wo Iésu, ke e ali Lévi (Mataio), pa *atai mwani cuhi puni apulie [me de lépwo Roma] he e teko tebwo ha a mwopenem den. Ke e pii ten wo Iésu pie: «Go âbé céing!»
27 Iti ufunamaim Jesu tit in orot kabay o’onayan wabin Levi ana bowabow baremaim ma’am itin basit isan eo, “Kumisir ayu kwi’ufnunu.”
28 Ke e te cuwoda kuti wo Lévi, ke e necu ati, ke e âcéi Iésu.
28 Levi ma’am misir sawar etei’imak ihamiyen Jesu i’ufunun.
29 Ke é alecehen, ke e pwo a piwiinaado na ubwo wo Lévi ne pelen, beme e pipwoun de Iésu. Ke e tode mwo lépwo atai mwani béén, ke hiwon mwo ni béé apulie.
29 Levi baitab gagamin ta ana baremaim Jesu isan itab, Levi ana ofonah bairi hai bowabow ta’imon naatu sabuw afa auman hiru’ay.
30 Ke lé mu lang mwo wo lépwo Farasaio ke ni béélé, lépwo dotéén ko patén. Ke lé tai pihuu ne ko lépwo *acémun de Iésu, ke lé pii telé pie: «É mu ko ade na geé piwiinaado me ûdu me lépwo atai mwani, ke ni béé apulie na ta jélé?»
30 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah himisir higam Jesu ana bai’ufununayah hibatiyih, “Kwa aisim nati kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sabuw bairi kwama kwa’aa kwatomatom?”
31 Ke e pii telé wo Iésu pie: «Time lé uce hane ce dotéén wo lépwona te wâé jélé, kehe te icehi lépwona cunu jélé.
31 Jesu iyafutih eo, “Sabuw iyab gewasih adanafur orot men tekokok, baise sabuw sawow wairafih adanafur orot i tekokok.
32 Be time é uce âbé tode nina lé niimihi pie wâé ni mulihelé. Kehe é âbé tode nina lé temehi pie ta ni mulihelé, beme lé bitelé, ke me lé pitaatééhi ni mulihelé.»
32 Ayu i men sabuw gewasih bow dogoroh baikitabirin isan anamih, baise sabuw bowabow kakafin wairafih.”
33 Lé pii te Iésu ne ni béé Farasaio pie: «Geme te cuwo ko *pipaciile, wogeme ni Farasaio, me lépwo acémun de *Ioane pa apipuu apulip. [Be geme patupwo wiinaado beme geme pwoiitihi.] Kehe é mu ko ade na time lé uce pipaciile wo lépwo acémun dem?»
33 Sabuw afa Jesu hibatiy hio, “John ana bai’ufununayah i mar etei teyohar teyoyoyoban naatu Pharisee hai bai’ufununayah i na’atube tisisinaf, baise o abai’ufununayah i hi’aa tetomatom.”
34 Ke e hegi ne telé pie: «Kona lé te pipatupwo wiinaado wo lépwona todelé ne ko a piaten, heme e mwo teko mu pelelé wo pa apiaten? Ûhu!
34 Jesu iyafutih eo, “Kwanotanot tabin boubun ana sabuw a baitab isan hinaruru’ay boro na’uwih aamoromorob hinamatabir maiye hinan? Men karam.
35 Kehe e o bo âbé a tan na o bo pé kojalé pa apiaten. Ke é mulang na lé o bobe pipaciile.»
35 Baise veya ta tabin boubun orot boro hinabosair sa’ab nan ana sabuw nihamiyih, imaibo i boro hinayohar.”
36 Ke e pii telé mwo a ocine ce wo Iésu pie: «Te tice pace céiu apulie celi e tie ace me-epwén celi mwo ju wamin, me e woli ne ko a epwén na caa ukéiu. Be o bo tie ali epwén li mwo ju wamin! A céiu mwo: Ke time uce piwie lupwo memwaanu ne ko a epwén, be caa ukéiu.
36 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Men yait ta faifuw boubun e’afuw faifuw atamanin fitimih, nati na’atube nasinaf faifuw boubun boro natakweb. Naatu faifuw boubun hinab atamanin hinafitifit ana itinin boro men gewasin.
37 «Geé niimihi a *mwotabe na pwo ko iiwota. Be time nye uce pé ace tabe megele celi mwo coho, me nye pa a mwotabe na caa ukéiu. Be [pwocoon me cibu, ke] e bo pabuwohi, ke genye o patieden a tabe megele me ni mwotabe.
37 Na’atube men yait ta wine boubun bai wine atamanin ana kibubumaim ririmih. Anayabin wine boubun ana kibub inab atamaninamaim inaririr wine boro nara’at kibub atamanin natafofor naatu wine nasuwa nare.
38 Ûhu! Wâé heme nye ne a tabe megele na mwo coho, ne ha a mwotabe na mwo coho!
38 Imih wine boubun ibo kibub boubunamaim tiririr.
39 Kehe icehi ana wo lépwona lé mu ûdu ni tabe megele na caa ukéiu, ke muhi telé ko ni tabe megele na mwo ju coho. Be lé pii pie: “Nihe wâé a neme ni tabe megele na caa ukéiu!”»
39 Baise men yait ta wine atamanin tomatom ufunamaim wine boubun tom isan kokomih, aiyab. Anayabin nati orot iti na’atube eo, “Wine atamanin i gewasin anababatun.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.