Atos 16
Tii Iitihi: Élele Iitihi na mwo Coho (CAM) vs AAI
1 E engen wo Paulo mulang nge he ni pwomwo ubwo Derbe me Listre. E pimu Listre wo pa acéihi na pii kon pie Timoté, pa naî ê toomwo *Juif, na e caa céihi ne ko Iésu. Ke hemepwo pa caa ten, ke time uce pa Juif.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 Ke lé pii wo lépwo acéihi mu Listre ke é mu Ikone pie, te junihe pa apulie wâé wo Timoté.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Nime Paulo me e pééeng. Ke e *pwotegoop ten, mu ko lépwo Juif na lé mu ha a duaan naa. Be lé te temehi ati pie, wo caa ten, ke time uce pa Juif.
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 É he ni pwomwo ubwo na lé â hen, ke lu pii te ni acéihi wo Paulo me Silas pie, me lé ténedehi ni pihuô te lépwo apostolo me lépwo apihuô te ni acéihi ne *Iérusaléma.
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Ni acéihi, ke piubwo jélé da ne ha a céihi, ke e pitaamwo a jéhilé téteda he ni tan.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Ke e pwobwoni Paulo me Silas a *Jenen Iitihi, beme lu nemwo patemehi a pwooti te Padué ne ha a province Asia. Ke lé pitahagéi a Frigi, me a province Galat [me lépwo béélu].
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Ke me lé tehene nge mwonuhi a duaan Misi, ke lé pwo me lé taa ha a province Bitini, kehe icehi ana time e uce tehi ne telé na a Jene Iésu.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Ke é mulang, ke lé uce tahagéi Misi, ke lé tuie ole Troas ha atii ne ong.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Ke é he bwén, ke wo Paulo, ke e alihi ne he niûn pa apulie mu ha a province Macédoine, na e ko cuwo, ke e wâgo kon ke e pii ten pie: «Go âbé ne Macédoine, me go picani teme!»
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 É ne alecehe ana e habwii ten, ke geme hane me geme piepin nge Macédoine, be geme caa temehi pie, wo Padaame na e todekeme, me geme patemehi a Pwooti Wâé nelang.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Geme taa pwo ong ne Troas, ke geme caa te â ko a één Samotrace. Ke é ha acaama hen, ke geme tuie ne Néapolis.
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 Ke é mulang, ke geme â Filipi, a pwomwo ubwo ne ha a céiu duaan ko a province Macédoine. Filipi, ke a colonie te lépwo Roma. Mwo te pwo ni tan deme nelang.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 É ha a *tan iitihi, ke geme wie koja a pwomwo ubwo, ke geme âmwonuhi a éémwa, be geme niimihi pie e lang ace duaan celi lé mu pwoiitihi ne hen wo lépwo Juif. Geme tebwo, ke geme cihe ne ko ni toomwo na lé ko pitapitilé nelang.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Wo ê céiu, ke a niin pie Lidi, ê apulie mu Tiatire, ê a-icuhi mwaanu megele, na te junihe ubwo a cuhin. Time uce ê Juif, kehe icehi ana e céihi ne ko a pwoiitihi te lépwo Juif. Ke e te ju tabemi ehi ni pwooti te Paulo. Ke e tehi a pwonimen wo Padaame beme e hegi a pwooti.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Ke puueng me ni apulie na lé mu ha a pomwa ten.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 É ha a céiu tan, he geme â ha a duaan na lé mu pwoiitihi ne hen, ke e âbé benikeme ê toomwo na pwo duéé kon. A duéé naa, ke e patemehi ten me e pii te ni apulie nina e bo tuie. Ke te junihe hiwon ni mwani na lé hegi mu ko nina e pii, wo lépwona e penem delé.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Ke e âbé céime, wogeme me Paulo, ke e toii pie: «Wo lépwo apulie ce, ke lépwo eabwé te Padué na nihe e daaité, ke lé patemehi tewé a pwaaden nge ha a mulip.»
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 E te wonaa ati he ni tan, ke e caa â okéé wo Paulo. Ke e te biteeng kuti, ke e pii te ali duéé pie: «Go wie mu ko ê toomwo naa, ne he nii Iésu Kériso!»
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Ke me lé alihi wo lépwo apihuô ten pie, caa tieden ali apé mwani telé, ke lé te imwi kuti Paulo me Silas, ke lé teuulu nge ha apimu ibu te ni apulie ne he pwahamii ni apihuô ha amu.
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 Lé habwiilu te lépwo atautinaado te lépwo Roma, ke lé pii telé pie: «Wo lupwo apulie ce, ke lu pahauli a pwomwo ubwo. Be lupwo Juif,
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 ke lu ko patemehi ni huô na mwo coho, na tice mwomwon denye me nye hegi, ke me genye mulie hen, wogenye lépwo Roma.»
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Ke lé te okéé kuti ne kolu ne ni apulie. Ke wo lépwo atautinaado, ke lé céi tie ni epwénelu, ke lé pwo me ahilu ko beba-acuwo.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Ke lé nihe ahilu, ke lé tahilu da he karépu, ke lé pii te pa awéa kolu pie me e wéa ehi kolu.Lé ne Paulo me Silas he karépu|alt="Paul & Silas in prison" src="cn02132b.tif" size="col" copy="© 1996 David C. Cook" ref="16.23"
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 É mulang, ke e nelu ha a bénebwéne nemwa ne ha a karépu wo pa awéa kolu, ke e cie mwo ni alu ne ko ni ba-acuwo.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 É ha awieme bwén, ke lu teko pwoiitihi, me pwonyebi, me pipaunu Padué wo Paulo me Silas. Ke lé teko tabemilu wo lépwo béélu ko pwokarépu.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Ke e te tuie kuti a penem bwohemwo, na te junihe ubwo. Ke e papenemihi ni goomwa ko a karépu. Ke te tai tehi kuti ati ni pomwa, ke tupwo mwo ni itihe toki, na lé cie lépwo a-mu he karépu kon.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Ke me e ûmiê wo pali awéa, ke [te junihe emegéi nan kuti. Be] e alihi ni pomwa ubwo ko ali karépu he tehi, ke e te céi kuti a teua ten, beme e piwolieng hen, be e niimihi pie lé caa cela wo lépwo a-mu he karépu.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Kehe icehi ana e henieng wo Paulo, ke e pii ten pie: «Go nemwo pipwotako, be te tai wogeme éni ati!»
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Ke e te ilehi kuti ace miû wo pali awéa, ke e taa epin ha ali karépu, ke e tidihi jilin ko ni a Paulo me Silas, ke éjén nang ko a bwo mwotieng.
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 Ke e pawielu, ke e pii telu pie: «Lupwo daame, ade aceli me é pwo, beme o celuimiéo?»
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Ke lu hegi ne ten pie: «Go céihi ne ko Padaame Iésu, ke o celuimiko, wogo me ni apulie na lé mu ha a pomwa tem.»
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 — ausente —
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 — ausente —
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 — ausente —
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 É he pwang, ke lé pahede lépwo apipépwooti wo lépwo atautinaado te lépwo Roma, beme lé pii te pa awéa ko a karépu pie me e patupwolu.
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Ke e pii te Paulo wo pa awéa pie: «Lé piibé céiiéo a pwooti wo lépwo atautinaado, pie me é patupwokeu. Geu wie, ke geu engen ha a péém.»
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Ke e pii wo Paulo te lépwo apipépwooti pie: «Lépwoje, wogemu ke lupwo Roma, kehe icehi ana lé pijeta komu, ke lé ahikemu ne he pwahamii ni apulie ati, ke lé tahikemu ne he karépu! Ke é jenaa ni, ke lé pwo me lé pipwoneduwohi a bwo pawiekemu? Ûhu! Time uce wonaa! Wâé heme lé te âbé woélé, me lé pawiekemu.»
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Ke lé engen wo lépwo apipépwooti, ke lé pémwojuiéhi nge céii lépwo atautinaado te lépwo Roma a bwopiinen de Paulo. Ke te junihe mwoti lépwo atautinaado he lé téne pie lupwo Roma.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Ke lé âbé pimiibule ne telu. Ke lé pawielu, ke lé cuwokolu pie me lu engen mu ha a pwomwo ubwo.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Ke lu engen wo Paulo me Silas, ke lu taa too Lidi. É alecehe a bwo ali ni acéihi, ke lu pamwoiulé, ke lu engen.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.