Lucas 20
The New Testament in the Buli language (Ghana) (BWU) vs VC
1 Da yeŋ ate Yeezu a jam bo Juuma Puusika Yenni po a sak nuruma Naawen wamaŋsaŋa. Juuma Puusika Yenni kpaŋŋa ale Juuma Sinsaŋŋa sagrɔma ale nisomma a yaa jam
1 Num daqueles dias, Jesus ensinava no templo e anunciava ao povo a boa nova. Chegaram os príncipes dos sacerdotes e os escribas com os anciãos,
2 a bek wa ayen, “Ka wana ale te fi siuk ate fi a nyɛ wieŋa de? Ka wana ale te fu siuk wa?”
2 e falaram-lhe: Dize-nos: com que direito fazes essas coisas, ou quem é que te deu essa autoridade?
3 Yeezu yaa tulisi ba ayen, “Ni basi ate mi me bek ni wari.
3 Jesus respondeu: Também eu vos farei uma pergunta.
4 Jɔɔn ale jam a te nuruba soka la, wa jam nya wa pagrimu ka Naawen jigi yaa nuru biik jigiya?”
4 Respondei-me: o batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Ba yaa deri a zok ale chaab, “Ti ti tulisi wa ayen ka boa? Ti be dan weeni ayen bu nyini ka Naawen jigi wa le bek ti ayen be ka boa ate ti jam ka siaka ale Jɔɔn wieŋa.
5 Eles começaram a raciocinar entre si, dizendo: Se dissermos: Do céu, ele dirá: Por que razão, pois, não crestes nele?
6 Alege ti dan weeni me ayen bu nyini ka nurubiik jigi, nuru bɔanni ale za dela la ba a le yuk ti kama ale tintana dii nyiŋ la, ba seba chak kama ayen Jɔɔn ka Naawen biisiteerɔ.”
6 Se, porém, dissermos: Dos homens, todo o povo nos apedrejará, porque está convencido de que João era profeta.
7 Ba yaa tulisi ayen, “Ti ze Jɔɔn pagrimu ale nyini juijui la.”
7 Responderam por fim que não sabiam de onde era.
8 Yeezu yaa weeni ba ayen, “Mi me abe kan weeni a sak ni jaab buui pagrim nyiŋ a te mi a nyɛ wieŋa de la.”
8 Replicou-lhes também Jesus: Nem eu vos direi com que direito faço estas coisas.
9 Yeezu yaa magsi wamagsini de a sak nuruma ayen, “Nuru wanyi ale jam boro a yaa kpa wa talim fiik, a vuk tiisa. Wa yaa pa nuruba ayen ba a limsi bu ale ge yaa yiri nyiem a cheŋ tɛŋ ka choa a ga beni nna yegayega.
9 Então Jesus propôs-lhes esta parábola: Um homem plantou uma vinha, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se por muito tempo para uma terra estranha.
10 Wa talimu tiisaŋa yoanaŋa pisika ale jam paari la, wa yaa tom tomteerɔ ayen wa ga tuesi yoana ŋaai ate wa soa la wa nuruma jigi a ta jam te wa. Tomteerɔwa ale ga paari talimu po la, nuruma yaa yik wa a nak wa a yiak wa ate wa cheŋ ale nisim kotta.
10 No tempo da colheita, enviou um servo aos vinhateiros para que lhe dessem do produto da vinha. Estes o feriram e o reenviaram de mãos vazias.
11 Wa yaa ŋman tom tomteerɔ wa choa alege ba ŋman yik wa me a nak ate wa nya chivie nalimnyiini a yiak wa ate wa cheŋ ale nisim kotta.
11 Tornou a enviar outro servo; eles feriram também a este, ultrajaram-no e despediram-no sem coisa alguma.
12 Wa ŋman tom tomteerɔ wa choa a nyɛ buta, ba ŋman yik wa me a nak a te wa tuom a yiak wa ate wa nyini.
12 Tornou a enviar um terceiro; feriram também este e expulsaram-no.
13 Talimu nyɔnɔwa yaa bek wa dek ayen, ‘M le nyɛ ka se nna m le tom ka m dek biika waai ate m mariŋ la ate wa cheŋ, da dii dai ba a le te wa zula.’
13 Disse então o senhor da vinha: Que farei? Mandarei meu filho amado; talvez o respeitem.
14 Nuruma yaa ale ga nya nuruwa dek biika la, ba yaa weeni chaab ayen, ‘Talimu nyɔnɔwa dek biika ale nna. Wa dan kpi, ka wala le soa wa ŋantaŋa. Basi ate ti ko wa ate wa ŋantaŋa meena a chim tama ŋanta.’
14 Vendo-o, porém, os vinhateiros discorriam entre si e diziam: Este é o herdeiro; matemo-lo, para que se torne nossa a herança.
15 Ba yaa yik wa a ta wa nyini talimu po a nyini a ko wa.”
15 E lançaram-no fora da vinha e mataram-no. Que lhes fará, pois, o dono da vinha?
16 “Wa le jam ko ba kama abe wa pa talimu a nyo nuruba ba chaab nisima po.”
16 Virá e exterminará estes vinhateiros e dará a vinha a outros. A estas palavras, disseram: Que Deus não o permita!
17 Wa yaa nya ba ale weeni ayen, “Be ka boa ate ba ŋmarisi Naawen gbaŋka nna ayen,
17 Mas Jesus, fixando o olhar neles, disse-lhes: Que quer dizer então o que está escrito: A pedra que os edificadores rejeitaram tornou-se a pedra angular {Sl 117,22}?
18 Nuru waai abe dan lo tintanni de zuk, kula nyɔnɔwa nyiŋka a le pasi ka meena meena, alege nuru waai ate tintanni de a lo wa zuk la, di a le num wala choa nyiŋka ase ka zom la.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará despedaçado; e sobre quem ela cair, este será esmagado!
19 Juuma Sinsaŋŋa sagrɔma ale Juuma Puusika Yenni kpaŋŋa a yaa jam pii nyiŋ ayen ba yik Yeezu dila powa, dii nyiŋ la, ba jam miŋ kama ayen wa pa ka ba a magsi wamagsini. Alege ba an jam nya siuk a yik wa dii nyiŋ la, yɔgsum ale jam ta ba ale nuruma.
19 Naquela mesma hora os príncipes dos sacerdotes e os escribas procuraram prendê-lo, mas temeram o povo. Tinham compreendido que se referia a eles ao propor essa parábola.
20 Ba yaa kasim jam a gisi siuk ayen ba yik wa. Ba yaa tom nuruba a weeni ba ayen ba pa ba dek a chim wensie nyam a ga bek Yeezu bega ate ba nya siuk a yik wa a te Gominawa waai ale ta pagrim la.
20 Puseram-se então a observá-lo e mandaram espiões que se disfarçassem em homens de bem, para armar-lhe ciladas e surpreendê-lo no que dizia, a fim de o entregarem à autoridade e ao poder do governador.
21 Nuruma de ale jam Yeezu jigi la, ba yaa weeni wa ayen, “Ti sagrɔ, tama seba ayen fi ale a biisi dii ale a sak nuruba dii la ka wensie. Tama seba me ayen fi ka waai ale kan a luk nuruba la, alege fi a sak ka wensie sinsaŋŋa ŋaai ale a sak nurubiik Naawen ale a yaali ayen wa boro dii la.
21 Perguntaram-lhe eles: Mestre, sabemos que falas e ensinas com retidão e que, sem fazer acepção de pessoa alguma, ensinas o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Be weeni nyaku de a sak ti, tama Sinsaŋŋa a siak ate ti tuni ti lampoowa a te nakpioŋku Siiza yaa Sinsaŋŋa kan siagi?”
22 É-nos permitido pagar o imposto ao imperador ou não?
23 Alege Yeezu poom seba ba yammu noai po kama ate wa yaa weeni ba ayen,
23 Jesus percebeu a astúcia e respondeu-lhes:
24 “Ni sak mu ligbiri.” Ba yaa ta ligni jam ate wa yaa bek ba ayen. “Ka wana zuk ale wa yoi ale dua di nyiŋŋa?”
24 Mostrai-me um denário. De quem leva a imagem e a inscrição? Responderam: De César.
25 Yeezu yaa weeni ba ayen, “Ku be dan ka dila, ni be pa jaab buui meena ale magsi ayen ni pa te Siiza la, a te wa, abe ni pa jaab buui meena ale magsi ayen ni pa te Naawen la, a te wa.”
25 Então lhes disse: Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Wa ale jam tulisi ba dii nna la, ku yaa cha ba nna yegayega ate ba yaa goori nna chorototo. Ba an jam baga a yik wa nuruma nimbie po, wa ale tulisi ba dila la nyiŋ.
26 Assim não puderam surpreendê-lo em nenhuma de suas palavras diante do povo. Pelo contrário, admirados da sua resposta, tiveram que calar-se.
27 Dula jigini, Sajusiba ba gela a yaa jam Yeezu jigi, a bek wa bega. Sajusima meena jam a weeni kama ayen nuruba dan kpi, ba an ŋman baga a yiri kum po. Ba yaa bek Yeezu ayen,
27 Alguns saduceus - que negam a ressurreição - aproximaram-se de Jesus e perguntaram-lhe:
28 “Ti Sagrɔ, Moosis ale ŋmarisi nyaku de a te ti a weeni ayen, ‘Nuru a dan faari wa pɔk ate ba an biak biik ale ge ate nuruwa a dan kpi, ku a fe kama ate wa suok a faari pukogini a biak bisa a te wa suoku waai ale kpi la.’
28 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se alguém morrer e deixar mulher, mas não deixar filhos, case-se com ela o irmão dele, e dê descendência a seu irmão.
29 Yɔgyɔgla de, nuruba bayopoi ale jam boro a chim suaata ate ba so kpagini a faari nipɔk ate wa an biak ale wa nya ale ge kpi.
29 Ora, havia sete irmãos, o primeiro dos quais tomou uma mulher, mas morreu sem filhos.
30 Waai ale pa a saŋ wa la me a yaa faari wa suoku powa alege nipowa ale wa me an biak a nya ya ale ge ate wa kpi.
30 Casou-se com ela o segundo, mas também ele morreu sem filhos.
31 Ba suok kuui ale pa a saŋ butawa la, a nyɛ kula me degadega. Ba meena bayopoiwa a faari nipɔk wala kama a taam tu alege ba waai ale wa an biak a nya ya ale ge kpi.
31 Casou-se depois com ela o terceiro. E assim sucessivamente todos os sete, que morreram sem deixar filhos.
32 Ku ŋaaŋnyiŋ ate nipowa me a yaa kpi.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Yɔgyɔgla de, ate nuruma bayopoiwa de meena a faari wa a nya la, da dii dai ate nuruba meena ayen ba yiri kum po la, ka wana le wa soa nipowa de?”
33 Na ressurreição, de qual deles será a mulher? Porque os sete a tiveram por mulher.
34 Yeezu yaa tulisi ba ayen, “Tɛŋzuk de demma a faari ka nipooba, a pa ba leeba me a yalisi choroba,
34 Jesus respondeu: Os filhos deste mundo casam-se e dão-se em casamento,
35 alege nuru baai ale magsi ba yiri kum po a yaa bo tɛŋ kaai ale bo ŋaaŋ cheena la, ba kan yali chaaba.
35 mas os que serão julgados dignos do século futuro e da ressurreição dos mortos não terão mulher nem marido.
36 Ba ba a nyɛ ase ka Naawen Sabiiloma la. Ba kan ŋman maari a kpi. Ba yaa ka Naawen bisa dii nyiŋ la, ba yiri kum po kama.
36 Eles jamais poderão morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, porque são ressuscitados.
37 Moosis dek abe weeni nyaku de ate ku lagri kama ayen nuru baai ale kpi la le yiri kum po kama boan nyiŋŋa juijui ate wa ŋmarisi Naawen gbaŋka po a magsi chaab ale juijui ate wa nya bolimu goanni po ate bu a nyɛ nna ase bu a de ka ti fiik la wa weeni ayen, ‘Nyɔnɔwa ka ti kokpieŋsaŋa Abraham Naawen, Aizik Naawen, ale Jekob Naawen.’
37 Por outra parte, que os mortos hão de ressuscitar é o que Moisés revelou na passagem da sarça ardente {Ex 3,6}, chamando ao Senhor: Deus de Abraão, Deus de Isaac, Deus de Jacó .
38 Ni poom seba kama ayen Naawen be daa kpilima Naawenya, alege wa ka ŋanvuuta Naawen, boan nyiŋŋa, waai meena vua kama wa jigi.”
38 Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos; porque todos vivem para ele.
39 Juuma Sinsaŋŋa sagrɔma ba gela a yaa weeni ayen, “Sagrɔ, fi biisi ka nalimnyiini.”
39 Alguns dos escribas disseram, então: Mestre, falaste bem.
40 Dii nyiŋ la, ba ŋman ka siuk a bek wa bega ŋa chaaba.
40 E já não se atreviam a fazer-lhe pergunta alguma.
41 Alege Yeezu yaa bek ba ayen, “Ka boa ale soa ate ba a weeni ayen Kirisitawa waai ate Naawen a le tom wa ate wa jam la a le chim ka Naawa Deevid ŋaaŋbiiga?
41 Jesus perguntou-lhes: Como se pode dizer que Cristo é filho de Davi?
42 Wanni abe ale ka dii la ale Naawa Deevid dek a weeni Naawen gbaŋka Yiilaŋa dinyi po kama ayen,
42 Pois o próprio Davi, no livro dos Salmos, diz: Disse o Senhor a meu Senhor: Senta-te à minha direita,
43 ate ku jam paari diipo ate m le basi ate fi nya pagrim fi dachaasaŋa zuk.’
43 até que eu ponha os teus inimigos por escabelo dos teus pés {Sl 109,1}.
44 Ase Deevid dek dan a wi Kirisitawa waai ate Naawen a le tom ate wa jam la, ayen wa Nyɔnɔ, ku be zaani ka se a te Kirisita a baga a chim Naawa Deevid ŋaaŋbiiga?”
44 Portanto, Davi o chama de Senhor! Como, pois, é ele seu filho?
45 Nuruma meena jam a za a wom kama ate Yeezu yaa weeni wa ŋaaŋviirima ayen,
45 Enquanto todo o povo o ouvia, disse a seus discípulos:
46 “Ni kpesi ni dek ale Juuma Sinsaŋŋa sagrɔma baai ale a yaali ayen ba jo ba kasaautaŋa a nyiem a cheŋ a yaali ayen waai a ta a puusi ba, yaba peelitaŋa po la, baai ale a yaali me ayen ba kali zukpaglik sii ate ba lueri zaani tuka diinaŋa po la. Ba ka nuru baai me ale a yaali ayen ba kali nuru kpeenta zukpaglisa zuima ŋandiin kpeenta tiŋŋa po la.
46 Guardai-vos dos escribas, que querem andar de roupas compridas e gostam das saudações nas praças públicas, das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares dos banquetes;
47 Ba be ka baai me ale a yaali pukoga paasi deka la, ale baai me ale a puusi Naawen venta puusa woŋta la. Ba la chaab waalika le gaam taam ka nna yegayega.”
47 que devoram as casas das viúvas, fingindo fazer longas orações. Eles receberão castigo mais rigoroso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.