Lucas 14
The New Testament in the Buli language (Ghana) (BWU) vs NTLH
1 Vuusum Daaŋa dinyi ale jam paari la, Yeezu yaa cheŋ Farisii denowa wanyi yeri ayen wa de ŋandiinta. Nuruwa jam ka kpagi. Dila danni Farisiima ale Naawen Sinsaŋŋa sagrɔma yaa kasim jam a nya Yeezu ase wa le nyɛ wari ya.
1 Num sábado, Jesus entrou na casa de certo líder fariseu para tomar uma refeição. E as pessoas que estavam ali olhavam para Jesus com muita atenção.
2 Nuru wanyi a yaa boro ate wa nisima ale wa naŋsa a jam fuusi nna yegayega a yaa za Yeezu niŋ
2 Um homem, com as pernas e os braços inchados, chegou perto dele.
3 ate Yeezu yaa bek Sinsaŋŋa sagrɔma ale Farisiima ayen, “Sinsaŋŋa a siak ate nuru a tebi yɔgnyeensa Vuusum Danni yaa ŋa kan siagi?”
3 E Jesus perguntou aos mestres da Lei e aos fariseus:
4 Alege ba an tulisi wariya. Yeezu yaa tebi nuruwa ate wa kuli.
4 Mas eles não responderam nada. Então Jesus pegou o homem, curou-o e o mandou embora.
5 Yeezu yaa bek ba ayen, “Ase ni wanyi a nin ta biik yaase naab ate ba wanyi a yaa lo vilini po Vuusum Danni, ni kan yeeri biika, yaase naamu Vuusum Danni dila degadega a ta a nyini?”
5 Aí disse:
6 Alege ba an jam baga a tulisi wa beŋŋa de me po.
6 E eles não puderam responder.
7 Ba ale jam a kali ayen ba de la, Yeezu yaa nya ale nichamma ba gela a lueri jigi maŋsaŋa a kali. Yeezu ale nya dila la, wa yaa biisi magsi wamagsini ayen,
7 Certa vez Jesus estava reparando como os convidados escolhiam os melhores lugares à mesa. Então fez esta comparação:
8 “Nuru a dan wi fu ayen fi jam maa de tigi ŋandiinta, kan kali jigi maŋŋa. Dii nyiŋ la, ku baga a nyɛ kama ate nuru waai ale ŋman chim nuru kpioŋ a gaam fi la a jam ayen wa maa de tigini ŋandiintaŋa.
8 — Quando alguém convidá-lo para uma festa de casamento, não sente no melhor lugar. Porque pode ser que alguém mais importante tenha sido convidado.
9 Ku dan nyɛ dila, nuru waai ale wi fu ayen fi jam a maa de tigini ŋandiintaŋa la, a le jam ŋaaŋnyiŋ a weeni fu ayen fi yiri abe fi ge ate nuru waai ale ŋman gaam fu la a kali. Dila abe a ta ka chivie a jam fi jigi, dii nyiŋ la, wa ale weeni fu ate fi siŋ tɛŋ la nyiŋ.
9 Então quem convidou você e o outro poderá dizer a você: “Dê esse lugar para este aqui.” Aí você ficará envergonhado e terá de sentar-se no último lugar.
10 Alege, nuru abe dan wi fu ase dila la, fi dan cheŋ, ga kali juijui ale kan magsi fi kali la, ate waai ale wi fu la a yaa jam fi jigi a weeni fu ayen, ‘M doa, yiri jueli jam kali jigi maŋka de.’ Nna le ta zula a jam fi jigi ate waai meena nya.
10 Pelo contrário, quando você for convidado, sente-se no último lugar. Assim quem o convidou vai dizer a você: “Meu amigo, venha sentar-se aqui num lugar melhor.” E isso será uma grande honra para você diante de todos os convidados.
11 Dii nyiŋ la, nuru waai ale pa wa dek a chim nuru kpioŋ la, ba le zaab wa, alege nuru waai ale a zaab wa dek la, a le chim ka nuru kpioŋ.”
11 Porque quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
12 Yeezu yaa weeni Farisii waai ale wi wa ayen wa jam ate ba de la ayen, “Fi dan nyɛ kantueŋ a yaase yok ŋandiinta a poli ayen fi wi ate nuruba jam maa de, kan wi fi dɔaba yaase fi suaata yaase fi mabisa yaase fi kalimotido baai me ale jigsi la, dii nyiŋŋa la, bala meena waai a dan nyɛ ŋandiinta tigi, ase dila la ba pilim a wi fi me kama. Dila abe dan nyɛ, ku a sak ase fi nya fi ale nyɛ dii la tutuna kama.
12 Depois Jesus disse ao homem que o havia convidado:
13 Fi dan ta ŋandiinta tigi, wi ŋanjagsa,
13 Mas, quando você der uma festa, convide os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos
14 ale gbatta, ale gbaŋsa, ale yeeba ate fi nya niaka, dii nyiŋ la, bala waai an baga nyɛ wari ase dila la a tuni fu. Ka Naawen a le wa tuni fu dai dii danni ate wayɔrisima nyam le yiri kum po la.”
14 e você será abençoado. Pois eles não poderão pagar o que você fez, mas Deus lhe pagará no dia em que as pessoas que fazem o bem ressuscitarem.
15 Nidɔama wanyi ale jam maa kala a de ŋandiintaŋa la a yaa wom dii ate Yeezu a weeni la a yaa weeni wa ayen, “Baai a le ba kali a de Naawen Naamu tigini ŋandiintaŋa la, ta wein kama.”
15 Um dos que estavam à mesa ouviu isso e disse para Jesus: — Felizes os que irão sentar-se à mesa no
16 Yeezu me yaa tulisi wa ale wamagsini ayen, “Nuru ale jam nyɛ wa ŋandiinta tigi nna yegayega a yaa wi nuruba nna yegayega ayen ba jam de.
16 Então Jesus lhe disse:
17 Ba ale ga dik ŋandiintaŋa a nueri la, wa yaa tom wa tomteerɔwa ayen wa nyiem a weeni baai meena ate wa wi la ayen ba jam ale jaab meena a gomsi magsi kama.
17 Quando chegou a hora, mandou o seu empregado dizer aos convidados: “Venham, que tudo já está pronto!”
18 Alege ba meena wanyi wanyi a yaa tulisi ayen ba kan nya siuk a jam. Waai ate tomteerɔwa a de niŋ ga weeni la, yaa weeni ayen, ‘M da ka tɛŋ ate ku a fe ayen m ga nya ka. Mi a saalim mi an baga a jam.’
18 — Mas eles, um por um, começaram a dar desculpas. O primeiro disse ao empregado: “Comprei um sítio e tenho de dar uma olhada nele. Peço que me desculpe.”
19 Wanyi me a jam weeni ayen, ‘M da ka m lalikpaansa bunu ate mi a cheŋ ayen m ga pa si kpa nya. Mi a saalim mi an baga a jam.’
19 — Outro disse: “Comprei cinco juntas de bois e preciso ver se trabalham bem. Peço que me desculpe.”
20 Wa choa me a jam weeni ayen, ‘M faari ka nipɔk, dila nyiŋ mi an baga jam.’
20 — E outro disse: “Acabei de casar e por isso não posso ir.”
21 “Tomteerɔwa a yaa ŋman kuli a ga weeni wa nyɔnɔwa nyaŋa de meena. Ku yaa puuri wa nyɔnɔwa sui nna yegayega ate wa weeni wa tomteerɔwa ayen, ‘Chali nyini tɛŋka po su kpeentaŋa niŋ ale gugottaŋa po a wi ŋanjagsa ale gbatta ale yeeba ale gbaŋsa ate ba jam.’
21 — O empregado voltou e contou tudo ao patrão. Ele ficou com muita raiva e disse: “Vá depressa pelas ruas e pelos becos da cidade e traga os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.”
22 Ku an bola beni ya ale ge ate tomteerɔwa a nyini a pilim jam weeni wa ayen, ‘M nyɔnɔ, m nyɛ dii ate fi weeni mu ayen m nyɛ la kama. Ba jam kama alege dɔkku an diem sueriya.’
22 — Mais tarde o empregado disse: “Patrão, já fiz o que o senhor mandou, mas ainda está sobrando lugar.”
23 Tomteerɔwa nyɔnɔwa yaa ŋman weeni wa ayen, ‘Cheŋ jigi ŋaai meena ale kali gilim tɛŋka po la a ga fe nuruba ate ba jam sueri m yenni.
23 — Aí o patrão respondeu: “Então vá pelas estradas e pelos caminhos e obrigue os que você encontrar ali a virem, a fim de que a minha casa fique cheia.
24 Mi ale a weeni ni ayen baai meena ate m liŋ wi la, ba wanyi me la noai a kan tiri mi ŋandiintaŋa de.’ ”
24 Pois eu afirmo a vocês que nenhum dos que foram convidados provará o meu jantar!”
25 Da yeŋ ate nuru bɔari a yaa va Yeezu a cheŋ ate wa chiem a weeni ba meena ayen,
25 Certa vez uma grande multidão estava acompanhando Jesus. Ele virou-se para eles e disse:
26 “Nuru waai ale a jam mi jigi ayen wa chim m ŋaaŋviiro la an baga a chim ase kula nyɔnɔwa a nin ta yaalika ale mi a gaam wa ale a yaali wa ko, yaase wa ma, yaase wa pɔk yaase wa bisa yaase wa suaata yaase wa tɔaba yaase wa dek me dii la.
26 — Quem quiser me acompanhar não pode ser meu seguidor se não me amar mais do que ama o seu pai, a sua mãe, a sua esposa, os seus filhos, os seus irmãos, as suas irmãs e até a si mesmo.
27 Waai a dan a yaali ayen wa va mi alege an gomsi wa dek a magsi kummɔa, kula nyɔnɔwa an baga chim mi ŋaaŋviiro.
27 Não pode ser meu seguidor quem não estiver pronto para morrer como eu vou morrer e me acompanhar.
28 “Ase ni wanyi a dan a poli yeri kpien woŋ jueli wein seka, wa a kali ka zimm a poli wa a le wa pa jaab buui ale jaab buui a se ate yenni ga nueri la. Wa ale poli nya me ase wa ta ba yegayega ya.
28 Se um de vocês quer construir uma torre , primeiro senta e calcula quanto vai custar, para ver se o dinheiro dá.
29 Kan daa di, wa dan nyubi nyubini alege wa an baga a se nueriya waai meena le nya wa ale nyɛ dii la a la wa kama
29 Se não fizer isso, ele consegue colocar os alicerces, mas não pode terminar a construção. Aí todos os que virem o que aconteceu vão caçoar dele, dizendo:
30 a weeni ayen, ‘Ni nya nuruwa de ale piilim wa yeri seka alege an baga a se nueri yie.’ ”
30 “Este homem começou a construir, mas não pôde terminar!”
31 Yeezu ŋman pilim magsi di choa ayen, “Naab abe dan nyini peelim ale nuruba tusa pi ayen wa kpalim chaab ale naab wa choa waai ale ta nuruba tusa pisiye la, ku a fe kama ate wa kali tɛŋ zimm a poli a nya ase wa ta pagrim yegayega a baga tu chaab ale naab nwala ya.
31 — Se um rei que tem dez mil soldados vai partir para combater outro que vem contra ele com vinte mil, ele senta primeiro e vê se está bastante forte para enfrentar o outro.
32 Wa be dan nya ale wa an baga, wa a tom ka nuruba ate ba de niŋ a ga tu naab nwala siuku po a saalim wa ate ba nyɛ magsi chaab alege ate naawa dek a diem bo siuku po niŋniŋ a cheena.”
32 Se não fizer isso, acabará precisando mandar mensageiros ao outro rei, enquanto este ainda estiver longe, para combinar condições de paz. Jesus terminou, dizendo:
33 Yeezu yaa weeni ayen, “Dila nyiŋ la mi a weeni ni kama ayen ni wanyi me la an baga chim mi ŋaaŋviiro ase ka wa nin yeeri wa nisa jaab buuri meena ate wa ta la po.
33 — Assim nenhum de vocês pode ser meu discípulo se não deixar tudo o que tem.
34 “Yesa masa kama, alege si masimu a dan kan boro fi an ŋman baga nyɛ ate si a masa.
34 — O sal é uma coisa útil; mas, se perde o gosto, deixa de ser sal.
35 Si ŋman ka kiriya a magsi bibaam a yaase jaabjaab pa nyeka ba be yuk si a basi kama. Waai abe ale ta tue a wom mi ale a biisi dii la, ni basi ate wa wom.”
35 É jogado fora, pois não serve mais nem para a terra nem para o monte de esterco. Se vocês têm ouvidos para ouvirem, então ouçam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.