Romanos 1
bwd (BWD) vs NTLH
1 Iya Paulo, Yeisu Keliso yana togugai. Yaubada givenuwadadaneku ke gaveafositolo ada Iya seseliyeku yana valeya iwakana gana lulumamalena faina.
1 Eu, Paulo, servo de Cristo Jesus, escrevo esta carta. Deus me chamou e me separou para ser seu apóstolo , a fim de que eu anuncie a boa notícia do evangelho de Deus.
2 Taidei valeya-nai ani tova tuwaina Yaubada givonadabadabaye-vagaina ada yana falofitayavo giawaveleveledi ke yana vona ivetokilumina Buki Tabu wagaine.
2 Há muito tempo essa boa notícia foi prometida por Deus, por meio dos seus profetas , e escrita nas Escrituras Sagradas . Ela fala a respeito do Filho de Deus, o nosso Senhor Jesus Cristo, o qual, como ser humano, foi descendente do rei Davi. E, quanto à sua santidade divina, a sua ressurreição provou, com grande poder, que ele é o Filho de Deus.
3 Valeya taidei ani Natuna faine, Banae givekaliva-mowa ke gitubuga Kini Deivida yana tubudelideli wagaine-deya.
3 — ausente —
4 Ada tova-nai wayawaina gimiyamiya babi wagaine, tova moyaina Tauna giseliyena Tamana wagaine, ada Yaubada alikeya gisiveyawa-vagilena. Taidei wagaine Yaubada yana toyogineya givewaleda vaita Banae Natu-moena, Banae Yeisu Keliso yada Kauveya.
4 — ausente —
5 Banae-nai yana nuwadogeya givenuwadadanema ada aveafositolo. Ime keke wa yama iwakana aku au amaveimeya givelema e ada babi anakaliva adiyoo moyaidi yama laumamala wagaine Keliso ina vetumaganena ke ina matawalewaleyena ada anayegana ina kikilakaina.
5 Por meio de Cristo, Deus me deu a honra de ser apóstolo no serviço de Cristo para levar pessoas de todas as nações a crerem em Cristo e a serem obedientes a ele.
6 Ada taidei vona-nai ani kadu imi amilauboda. Faina Yaubada gidouwemi e ada moyaimi Yeisu Keliso yana yooyavo.
6 Entre essas pessoas estão vocês que moram em Roma, a quem Deus tem chamado para pertencerem a Jesus Cristo.
7 Imi moyaimi Loma wagaine ani Yaubada ginuwakabubuyemi velemoena ada givenuwadadanemi yana kaliva tabutabumiyavo, ani wagaimiya gavetokiluma. Yaubada Tamada ke yada Kauveya Yeisu Keliso wa yadi nuwadoga ina lemelememi ada kaduwe aseasemi ina kikiveniwalovidi.
7 Por isso eu escrevo a todos vocês que estão em Roma, todos vocês a quem Deus ama e a quem tem chamado para serem o seu próprio povo. Que a
8 — ausente —
8 Em primeiro lugar, por meio de Jesus Cristo dou graças ao meu Deus por todos vocês, pois no mundo inteiro se ouve falar a respeito da fé que vocês têm.
9 — ausente —
9 Eu sirvo a Deus com todo o meu coração, anunciando a boa notícia a respeito do seu Filho; Deus é testemunha de que digo a verdade. Ele sabe que eu sempre lembro de vocês
10 Ada tova ke tova gaitoma seyana faine gaveoveola, tainei kai Yaubada gina nuwaawaegau mamauwe aga wai faikuya gina kivemeyameyaganina ke ganaela gana itami.
10 e oro por vocês. E peço a Deus que, se for da sua vontade, ele faça com que agora eu possa ir visitá-los.
11 Faina nuwanuwaku velemoena ganaela gana itami, e ada wagaikuya Aluwaluwa Tabuna yana avetavetala aminuwakabubu tamo gina velemi, e ada wana toyogina yami vetumagana wagaine ayo yana wai wagaine wana naunau iwakana.
11 Pois eu quero muito vê-los, a fim de repartir bênçãos espirituais com vocês para fortalecê-los,
12 Taidei anafaiweya yaku nuwanuwa e ada imi yami vetumagana wagaine Iya wana kiveasevatuku, kaduwe Iya yaku vetumagana wagaine imiyavo gana kiveasevatumi.
12 quer dizer, para que nos animemos uns aos outros por meio da fé que vocês e eu temos.
13 Tubuiyakuweyavo, nuwanuwaku wana alamanena ani tova ke tova gabalalava evona vaita ganaela gana madubodami. Badi kaduwe keke meIsileli imiyamiya mali fafali moyaina wagaidiya ani valeya iwakana gavevewaledi ada yawaidi iawaegedi Yeisu wagaine, tainei vaita yaku faisewa guwana ganuwagana. E ada nuwanuwaku anafaiweya wagaimiya, maita yaku faisewa guwana gana itana. Ika, vaita gadaela gada itami aku gaitoma tufona isebodabodana yaku ela-nai analaba malinai.
13 Meus irmãos, quero que saibam que muitas vezes resolvi ir visitá-los, mas fui impedido até agora de fazer isso. Pois eu gostaria que o meu trabalho produzisse resultados entre vocês também, como tem acontecido entre outros não judeus.
14 Yaubada yana nuwadoga wagaine gidewa wagaikuya iwaka-moena, e ada galutovonina vaita ketowai lakaina faikuya aimo gimiyamiya. Tainei faina nuwanuwaku valeya iwakana gana lumamalena kaliva moyaidi wagaidiya ke akuketowai gana tutulina. E ada badi meGiliki ada kadu badi keke meGiliki, ada badi gavega tonuwanuwa velemoena kadu badi keke tonuwanuwa velemoena ani wagaidiya gana lumamala.
14 Pois é meu dever pregar a todos, tanto aos civilizados como aos não civilizados, tanto aos instruídos como aos sem instrução.
15 E ada nuwanuwaku lakaina gana lumamalena imi kadu wagaimiya Loma wagaine.
15 É por isso que eu quero anunciar o evangelho também a vocês que moram em Roma.
16 Ada valeya iwakana keke gada vovomumuye, faina tainei valeya-nai wagaine Yaubada yana toyogina giseyegemonena, tainei badi gavega Keliso ivetumaganena ani gikibababaledi yadi koyona anamatavuloga wagaine-deya. Nago-moena ime meIsileli Yaubada avetumaganena ani gikibababalema aku muliya kaduwe imi keke meIsileli gikibababalemi.
16 Eu não me envergonho do evangelho, pois ele é o poder de Deus para salvar todos os que creem, primeiro os judeus e também os não judeus.
17 Faina Valeya Iwakana wagaine-deya Yaubada giivemogatalina gavaiyamu giawaveyegayeganeda ke giitaitada vaita keke tamo wa yada koyona Banae matane. Yeisu Keliso wagaine kavetumagana faina, ide tokoyona-mowa nonogana Yaubada givona ide faideya, givonaga, “Imi kaliva yegayegamiyavo.” Keke tamo wai kaduwe, au yada vetumagana gagana. Anafaiweya Buki Tabu wagaine yada yegayegana vuvuna faina givona, “Badi gavega yegayegadiyavo Yaubada matane ani yadi vetumagana wagaine ina miyamiya.”
17 Pois o evangelho mostra como é que Deus nos aceita: é por meio da fé, do começo ao fim. Como dizem as Escrituras Sagradas : “Viverá aquele que, por meio da fé, é aceito por Deus.”
18 Aku Yaubada gimiyamiya gabameya ani yana nuwakoyo lakaina anamanini gikikiveyegemonina dewa koyona moyaina faidiya. Anafaiweya kaliva-dina Yaubada ivedomobubusena ada tova moyaina aseasediya ikoyokoyona. Taide yadi dewa-dina koyodi wagaidiya Yaubada yana vona velemoena anaalamana ani isebodana.
18 Do céu Deus revela a sua ira contra todos os pecados e todas as maldades das pessoas que, por meio das suas más ações, não deixam que os outros conheçam a verdade a respeito de Deus.
19 Ada adilauboda gina vematavulogidi, faina gavana ida alamanena Yaubada faine ani bademowa giseyegemonena wagaidiya.
19 Deus castiga essas pessoas porque o que se pode conhecer a respeito de Deus está bem claro para elas, pois foi o próprio Deus que lhes mostrou isso.
20 Gavaiyamu ialamane? Tainei yana ibuibubuna wagaidiya. Babi anaibuibubuna vaguvagu wagaine-deya ke ginunauwena tova malinai, kaliva moyaidi adifaiweya nuwadi gina malina vaita Yaubada yana toyogina au miyamiyani-vagaina ada Banae ani velemoena Yaubada. Yaubada anaita ke yana veuluva ani kaliva keke mata-moedi wagaine adifaiweya ina itanuwagadi aku anaitaita yana ibubuna wagaine iitanuwagana faina, keke adifaiweya yadi seba inasei inavona, “Ime keke Yaubada ada alamane o kai adaita, e ada akoyokoyona.” Ika, badi keke wa yadi seba yadi dewa koyodi igugugaiyedi faidiya.
20 Desde que Deus criou o mundo, as suas qualidades invisíveis, isto é, o seu poder eterno e a sua natureza divina, têm sido vistas claramente. Os seres humanos podem ver tudo isso nas coisas que Deus tem feito e, portanto, eles não têm desculpa nenhuma.
21 Velemoena badiyavo ani ialamanena Yaubada gimiyamiya nonogana keke-mowa ida awadavadava o kai ida vesivesiule wagaine. E aku gaitoma-kavokavovo adinuwanuwa wagaine tova moyaina iawaawaegedi. Tainei faina yadi nuwanuwa itufa-mowa ada vaita matadi ikoyo Yaubada yana nuwanuwa faine.
21 Eles sabem quem Deus é, mas não lhe dão a glória que ele merece e não lhe são agradecidos. Pelo contrário, os seus pensamentos se tornaram tolos, e a sua mente vazia está coberta de escuridão.
22 Ivonavona vaita badi tonuwanuwa velemoedi, e aku velemoena ivetokwavakwava,
22 Eles dizem que são sábios, mas são tolos.
23 ada yadi awadavadava anaedaeda isivedavedamana. Ada vaita Yaubada wa yana iwakana mamalina gimiyamiya-vagata ani anaawadavadava ida velevele e aku kilumina ibubudi ke ioduodu wagaidiya. Kilumina-dina anafaiweya kaliva adiitaita, badi keke ida miyamiya-vagata, ada kaduwe vaita manuga anafaiweya ke kevakeva wa agedi anafaiweya ke kaduwe kevakeva yagayaganidiyavo anafaiweya ani wagaidiya ioduodu ke iawadavadavadi.
23 Em vez de adorarem ao Deus imortal , adoram ídolos que se parecem com seres humanos, ou com pássaros, ou com animais de quatro patas, ou com animais que se arrastam pelo chão.
24 Kaliva Yaubada idibusoyogena aku tainei dewa kwavakwava wagaine iawaegedi faina, Banae giatuegedi yadi nuwanuwa bwanebwanenedi aseasedi wagaidiya. E ada matadi giludigadigagi-moena ke taudiyavo vovodi keke ida vemoimoinedi aku ivegugaiye-kavokavovodi taudiyavo tubuiyadiyavo wagaidiya.
24 Por isso Deus entregou os seres humanos aos desejos do coração deles para fazerem coisas sujas e para terem relações vergonhosas uns com os outros.
25 Vona velemoena Yaubada faina ani isegena aku aiyada vefwayafwaya adinuwanuwa ivetumaganena. Ada gaitoma-dina ibuibubuna ani wagaidiya ioduodu ke igugai faidiya, e aku Yaubada Banae adiToibubuna ani keke wagaine ida awaegedi, Banae anayegana gilubodada kana kikilakaina tova keke anaebalauyabu. Ika anafaiweya.
25 Eles trocam a verdade sobre Deus pela mentira e adoram e servem as coisas que Deus criou, em vez de adorarem e servirem o próprio Criador, que deve ser louvado para sempre. Amém !
26 Aku tainei gaitoma-kavokavovo wagaidiya iawaegedi faina, dewa koyona nuwadi gidolana e ada Yaubada giatuegedi ke vovodi anavegugai gadawedawelo ananuwanuwa wagaine igugaiyena. Ada guwana-nai giyegemona ani yadi vevineyavo keke moganediyavo nodi vovodi anavegugai tunutunugina wagaine ida vegugaiye Yaubada adilutovona giveledi anafaiweya, aku vevine vovodi ivegugaiyena mali vevine vovodi wagaidiya.
26 Por causa das coisas que essas pessoas fazem, Deus as entregou a paixões vergonhosas. Pois até as mulheres trocam as relações naturais pelas que são contra a natureza.
27 Ada kaliva kaduwe idewa sidamana anafaiweya. Vovodi anavegugai tunutunugina vevine wagaidiya Yaubada adilutovona giveledi anafaiweya ani iilovena aku au mali kaliva wagaidiya imatadigadigaga-mowa ada kaliva ke kaliva nodi vovodi ivegugaiyena, wada ebavovomumu velemoena. Ada taidei dewa-nai ifaifaisewana faina, taudiyavo vovodi wagaidiya yadi sidamana fatana inuwanuwagana, sidamana-nai analauboda anafaiweya.
27 E também os homens deixam as relações naturais com as mulheres e se queimam de paixão uns pelos outros. Homens têm relações vergonhosas uns com os outros e por isso recebem em si mesmos o castigo que merecem por causa dos seus erros.
28 Ada kaduwe Yaubada anaalamana velemoena ivegaitoma-kavokavovoyena ada keke nuwanuwadi ina nuwanuwaye faina, Banae giawaegedi ke taudiyavo nuwanuwa yuyuvana ina veimeye-yabudi, e ada dewa koyo-moena keke kaliva adilauboda ani idewadewayedi.
28 E, como não querem saber do verdadeiro conhecimento a respeito de Deus, ele entregou os seres humanos aos seus maus pensamentos, de modo que eles fazem o que não devem.
29 Tova moyaina yadi tova iwakadi inuwanuwagadi ada dewa koyona ina faifaisewadi. Biyavo-dina ani gaitoma koyodi ifaifaisewadi kaliva wagaidiya, giba moyaina iitaitaluvadigedi, nuwanuwadi kaliva ina ivegilagidi, gavana tulina tulina kaliva wagaidiya iitaitaluvadigedi e ada iagougedi faina, ada wagaidiya ivona nuwakoyo, ada wagaidiya ivefwayafwaya ke iawavekoyoyedi, ada badi au kaliva iluluvealikadi. Ada kaduwe iveyaveyaina,
29 Estão cheios de todo tipo de perversidade, maldade, ganância, vícios, ciúmes, crimes de morte, brigas, mentiras e malícia. Caluniam
30 kaliva iawavekoyoyena e ada adiyegana ina kikivekoyona, Yaubada iagougena, ivovona awadamana, wa yadi nuwalaka mali kaliva iitaitatagodi, ada taudiyavo adiyegana ikikilakaina, gaitoma evagudi koyodi ikikiveyegemonidi, inadiyavo ke tamadiyavo keke ida vemoimoinedi,
30 e falam mal uns dos outros. Têm ódio de Deus e são atrevidos, orgulhosos e vaidosos. Inventam maneiras de fazer o mal, desobedecem aos pais,
31 yadi nuwanuwa itufa-mowa, yadi vonadabadaba iyaweyawelidi ada keke wa adivetumagana, ada keke maita kaliva ida nuwakabubuye o kai ida nuwakalikaliye.
31 são imorais, não cumprem a palavra, não têm amor por ninguém e não têm pena dos outros.
32 Bademowa ialamanena velemoena gavana Yaubada yana veimeya wagaine givona, ina kai gavakaliva gina dewadewa anafaiweya aga gilubodana anamatavuloga gina nuwagana ani alika, e aku auwe ikwageye igugugaiyena anafaiweya. Ada kaduwe gaitoma koyo-moena ani mali kaliva dewa-dina igugaiyedi ani iawaveiwakanedi.
32 Eles sabem que o mandamento de Deus diz que aqueles que fazem essas coisas merecem a morte. Mas mesmo assim continuam a fazê-las e, pior ainda, aprovam os que fazem as mesmas coisas que eles fazem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.