Romanos 3
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Keko kasike, Suda kawtiw nu Sunbin-Got em kiin dim e mali kawtiw ilo de mit da koyemeko, bakiyemkabuluw sako? Bani, kal okiyem kebiliw kukuw be mamow so eisneng kebe sako?
1 Jew orot inamamatar boro Ufun Sabuw inanatabirih? Naatu a’ar kanabin hina’a’afuw ana gewasin i boro men tomar inab?
2 Itel fein te! Be soson fong gel eisneng ba kate, atin fian kuw eisneng ete te! Nimtew angom? Sunbin-Got e Suda kawtiw nulo kukuyemeko, akalem weng be duyemeko, “Yu weng kale kilele aluwko, ateboliwka!”, yangse kasike.
2 Ef tata’ane etei i gewasih, wantoro’ot God ana tur i Jew sabuw hitutumih hitih.
3 Yu kilele ibolow fukunoliwka! Mali Suda kawtiw mak Sunbin-Got elo “Fein!”, danginba keliw tewe, e mali biim kanebiliw beem dulum elote akalem kitakamin weng bakati fawtuk keko, ibikuyemeko, kolewoke sako?
3 Baise sabuw afa men hibitumitum isan, kwanotanot God ana omatanen isan boro men nabosunusunub?
4 Itel bate! Kawin dim kaleem kawtiw alik alik nu dasuw weng fimdi famde kawtiw kuw keluw kate, Sunbin-Got e atin kuw fein keko, akalem “Kaneloki te!”, angse weng beem gel so mak kolinba kekabe te. Fein! Nu Sunbin-Got em fut tem kabalak kel atemeko, teing bokolomeluw:
4 En anababatun! God ana tur i mar etei turobe, baise sabuw i baifuwenayah. Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum,
5 Keko beli, Sunbin-Got em Suda kawtiw nulo num wa kukuw beem dulum elote fein diwyemeko, kiol kuw geeyemoke ding dim bakate, alik alik kawtiw angom i em geeyemin be atemsomeliwi, Sunbin-Got e alik alik im kiin dim e wiin fian so, kiol kuw kukuw so, Kamokim Fian keloke te. Kasike kame, yu mali sak kawtiw im ibolow fukunin wa be kililoliwka! Im fukunin e kanekote: Mali kawtiw i Sunbin-Got em kiol kuw geeyemin be atemeko, beem mongom ete em wiin fian daoliw tewe, em kaisuw keko, ilo geeyemoke kukuw be kiol kuw kelinba keyemoke te! Nimtew angom? Mali biim wa kukuw beem mongom ete Sunbin-Got e wiin fian kulakabe kasike.
5 Baise it ata sinaf kakafihimaim God ana sinaf gewasin bebeyan natit sabuw hina’i’itin ana veya, it boro mi’itube tanao? God baifuwenamaim yan so’ar baimakiy ebitit? it i anababatun taikoko’aw tao kwanekwan.
6 Kate im fukunin be atin kuw wa wa te! Im weng be fein kele tewe, Sunbin-Got e ki keko, kawin dim kaleem kasel num wa kukuw mak nam diw atemeko, geeyemoke tew te!
6 Nati tur i men turobe tao’omih, anayabin sinaf nati na’atube nama’am, God boro mi’itube tafaram ana sabuw nibatiyih?
7 Beemdiw, mali Suda kawtiw i bokolomeliw: “Mali kawtiw i Suda kawtiw num yangakabuluw dasuw weng be atemeko, Sunbin-Got em nulo beem dulum elote fein geeyemin weng yangse weng akati atemsiliw kasike, i em wiin fian daolewbiw tewe, Sunbin-Got e Suda kawtiw nulo kanelom yan wa mak duyemoke te!”, ange ange kekabiliw te.
7 Orot babin ta boro nagam nao, “Ayu i men bosunusunubayan, baise au bowabowamaim turobe God nowan tit irerereb sabuw hi’itin God hifai tebobora’ara’ah, aisim God ayu kakafu rouw eo ekukusairu?”
8 Beemdiw, iti mali kawtiw mak num dulum elote weng boktak weng mak bokolomeliw: “Nu diwkuw diwkuw wa kukuw kuw gelewemuw tewe, Sunbin-Got e akalem nulo geeyemkabe kiol kuw weng beem dulum elote wiin fian so Kamok keloke kasike, num wa kukuw kuw gelewkabuluw be dem ken ati kuw gilale kae!”, ange ange kekabiliw te. Kate, be dasuw weng kuw te! Nimin Suda kawtiw ite mak dasuw weng be bokoko, gelewemiw tewe, i fein Sunbin-Got em yan wa mak kulukoliw te.
8 Naatu iban boro kwanao maiye, kakafin tanasinaf, saise sinaf gewasin boro ine natit. Sabuw afa ayu iti na’atube o hirouw higam tiu’uwu, God nati sabuw boro baimakiy nitih.
9 Beli, Suda kawtiw nu Sunbin-Got em kiin dim e mali kawtiw num ibik biliw kawtiw ilo bakiyemkabuluw sako? Itel bate! Kame kuw ne fut tem boko, kiin buk weng mak bokoyemomeli: “Suda kunum waneng nuso, mali kawtiw num ibik biliw kawtiw iso, alik alik kunum waneng nu bongguko, makmak emdiw keko, kawtiw ibolow sili sili nam so kawtiw keyemkabuluw te.”, angi te.
9 Iti sawar ana an i abisa? It Jew ata gewasin i ra’at Eteni Sabuw tanatabirih? En anababatun! Jew sabuw naatu Eteni Sabuw etei i bowabow kakafin ana fair babanamaim tama’am.
10 Yu Sunbin-Got em fut ayem em bosiliw weng kale kililina! Weng be kanekote:
10 Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum,
11 Sunbin-Got em ibolow elo kilele kal kele kunum makmak kuw banim te.
11 Men yait ta ana not rerekabin,
12 Alik alik i Sunbin-Got em ibolow kelewbe deiw be koleweko, em kiin dim e soson kawtiw kuw kekabiliw te.
12 Etei hitatabir kouh God hitin,
13 Alik alik im bontem dim e fomkamin emdiw kelei, im weng e kilonse weng atew keko,
13 Sikah dub i tahahab sabuw tetotonan,
14 Yakok weng so, gal keyemin weng so, im bontem dim gek kekabe te.
14 “Awah i orarafen awan karatan naatu tenakuyakuy.”
15 I yenomin kawtiw keko, mali ilo yenomin ibolow kuw kekabiliw kasike,
15 “Iti sabuw umah i rara awan karatan.
16 i nalem aneng aneng angom mak kalo uniw tewe, aneng ka biliw kawtiw biilo ibolow kaisuw kuw keyembomi, wa wa kuw keyemeko,
16 Menamaim tenan ma kakaf naatu gurugurusen mar etei imaim emamatar,
17 Duyembomi, menew ibolow kuw bomin deiw be atin kuw akokow kekabiliw te.
17 Naatu tufuwamaim ma ana ef i men hiso’ob.
18 Alik alik i Sunbin-Got elo wangweng keko, tokotoko kelewinba kekabiliw kasike!”,
18 Naatu God matanamaim men kafa’imo tibibiruw.”
19 Feinka! Alik alik nu kilele kal keluwete: Sunbin-Got e akalem kukuyemse weng be Suda kawtiw num teing dim elo dase kasike, kukuyemin sawa weng be Suda kawtiw nulo on emdiw sayemkabe te. Sayemkabe kasike, Suda kawtiw ikati, mali kawtiw num ibik biliw kawtiw ikati, alik alik nu ki keko, Sunbin-Got elo “Ibo! Nu kanekabuluw kukuw beem sen e akokow keko, dolon kelinba kebuluw kai!”, dangeko, nam dangbuluw te.
19 Imih it ata so’obamaim ofafar hikikirum i sabuw iyab ofafar babanamaim tema’am isah, saise awah etei nabofafaren, naatu tafaram wanawanan sabuw etei nabow nan God ana baibatiyenamaim hinatit.
20 Kaneko kasike, nimin kawtiw ite mak kun kuluko, Sunbin-Got em kukuyemse sawa weng beelo gelewemomin ibolow keliw tewe, i ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kunum waneng kelinba kekabiliw te. Nimtew angom? Kukuyemin sawa beem weng e nulo kilele kukuyemete: Kawtiw alik alik nu ibolow sili sili nam keko, sen so kawtiw kebuluwi, kukuyemse kasike!
20 Isan imih God boro men sabuw ofafar tebobosiyasiyar imaim hai ef mutufurin narouw nabowamih, ofafar i orot babin ana bowabow kakafin botait ebirerereb.
21 Kaneko beli, kukuyemin sawa deiw gelewemin em deiw e ki keko, nulo fein dokoyeminba kebe kasike, Sunbin-Got e nulo deiw kikis mak kaleyembe te. Kaleyemei, nu beem deiw ka kel kakamuw tewe, nu em kiin dim kel sen so banim kunum waneng kelokoluw te. Sua kel akate, Moses em kukuyemse weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng beso, alik alik biim weng be deiw kikis beem sang bakayemale kale.
21 Baise boun God sabuw yamutufurih isan ana ef i boubun botawiy. Moses naatu dinab oro’orot nati isan i ofafaramaim hio’orereb tanowar, men ofafar tanabi’ufununimaim nabuwitamih.
22 Im angsiliw deiw be Yesus Kulais ete te. Nimin kawtiw ite mak elo “Fein!”, dangiw tewe, i beem deiw ete Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng kelokoliw te. Nimtew angom? Kunum waneng alik alik nu ki makmak keko,
22 It yamutufuren boubun Godane enan i sabuw iyab Jesu Keriso tibitumitum imaim enan, naatu God matanamaim it etei ata’itinin i men tata’amih.
23 ibolow sili sili nam so kawtiw kebiliw kasike, nu Sunbin-Got em kiin dim e inkal kuluko, akalem auk so kitil so dim em mit mewso nam unuw kasike.
23 Anayabin sabuw etei bowabow kakafin hisinaf naatu God ana gewasin bain isan umah kabom.
24 Kate, Sunbin-Got e nulo ibolow folok keyemomi, akalem min Kulais Yesus dabalalei, e num kuankemin deiw be bul gewsibelei, okileweko, nulo Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng keyemse te.
24 Baise manaw kabeber God ana siwar na’atube Jesu Keriso wanawananamaim na it ata kakafihine tubunit botaitit tatit.
25 — ausente —
25 Bowabow kakafin notawiyen isan God Keriso biyan siboromih yai, ana rara suwa re saise baitumatumamaim tanan biyan tanatit. Sawar iti na’atube sinaf saise bebeyan ti’obaiyit i ana ef i mutufurin. Anayabin I ana yatenub kakafiyin imaim bowabow kakafih marasika tasisinaf isubun rabon.
26 — ausente —
26 Naatu iti boun it ata veya’amaim i turobe ebi’obaiyit i ana ef mutufurin. Imih i karam sabuw iyab Jesu tibitumitum boro nafufunih gewas nayamutufurih.
27 Keko beli, nukalem wiin elo daokemin em deiw be atin kuw banim te. Nimtew angom? Num Moses em kukuyemse sawa weng beem gelewemin deiw be ki keko, nulo sen so banim kunum waneng keyeminba kekabe kasike. Kate, num fein ibolow kakamin beem deiw ete kuw nu ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng kebuluw te.
27 Isan imih it boro abisa isan tanaora’ara’at? Ofafar tabobosiyasiyar isan tarara’at? En anababatun! Baise baitumatum isan i tarara’at.
28 Feinka! Nu kame kilele kal keluwete: Nimin kawtiw ite mak Sunbin-Got elo “Fein!”, dangiw tewe, i em kiin dim e fein kiol kuw sen so banim kawtiw kelokoliw te. Kate, nimin kawtiw ite mak Moses em kukuyemse sawa weng ete kuw gelewiw tewe, i ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kawtiw kelinba kekabiliw te.
28 Anayabin sabuw iyab tibitumatum i hai ef mutufurin rouw ebowabow men ofafaramih.
29 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sunbin-Got e Suda kawtiw nuso, num ibik biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik num Sunbin-Got kasike,
29 Imih kwanotanot God i Jew sabuw akisih hai God? Ai kwanotanot Ufun Sabuw auman hai God? Baise anao kwananowar, iti God i Ufun Sabuw auman hai God.
30 e kal okiyeminba kekabiliw kawtiw so, kal okiyemkabuluw Suda kawtiw nuso, alik alik num elo “Fein!”, dangbuluw beem mongom ete kuw nulo kiol kuw sen so banim kunum waneng keyemkabe te.
30 Kwanaso’ob God i ta’imon men rou’ab, imih sabuw iyab hai ar kanabih hi’afuw o men hi’afuw etei i baitumatum ta’imonamaim hiyawas.
31 Keko beli, Moses em kukuyemse sawa weng be num deiw ming emdiw sak kolewbuluw sako? Itel bate! Kate nukalem fein dangbuluw deiw kakabuluw beem dulum elote nu kilele kukuyemuwete: Kukuyemin sawa weng beem deiw be fein dem gilase kasike, nu sawa akati kitil kuw geleweko, aluwkabuluw te.
31 Kwanotanot iti baitumatumamaim aki ofafar abobosa’ir? En anababatun, aki i ofafar aiwa’an tit ana efan bai ebirerereb.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.