Mateus 26

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Yangeko, em kukuyemse weng be alik alik banim kelewse ding bakate, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele:
1 Jesu bi’obaibiyih ufunamaim, ana bai’ufununayah isah eo,
2 “Alew ding banimei, Abanggayemse Ding keloke te. Beem ding dim kabalak e, i Kawtiw Aul nelo maka im teing dim da konemsomi, ais dim da konemeko, neniwi, ne kuanoki te.”, yangse kale.
2 “Kwanaso’ob veya rou’ab ufunamaim Tar Nowaten ana hiyuw enan. Nati ana veya’amaim Orot Natun boro hinab rakit sabuw umahimaim hinayai hina’onaf.”
3 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik i Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel Kaiafas beem am fian ka kel bongguko,
3 Imaibo Firis ukwarih naatu regaregah ai’in etei firis gagamin Kaiafas ana baremaim hiru’ay.
4 Yesus elo alomin yawal deiw fensiliw kale.
4 Naatu Jesu wa’iwa’iramaim fatumin bain asabunin isan hiyakitifuw.
5 Nimtew angom? I bokolomeliw: “Nu elo Abanggayemse Ding bakate aluw tewe, kunum waneng nulo yetemsomeliwi, nu im ibolow silikmoyemuwi, i weng ane ane keko, ganokoliw sako!”, angsiliw kasike.
5 Baise hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawananamaim, anayabin rakit boro tanaku’ub was hinagiy.”
6 Beli, Yesus e Betani abiw fong gel ka uneko, Saimon em am ka kel bise kale. Sua e, Saimon be bulul abung fian so kesomi, alenale kunum ete kale.
6 Jesu na Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana baremaim tit,
7 Beem wanin wansiliw ding dim bakate, waneng mak Yesus em mit mewso teleko, on kisol so tum kaisiliw ok sen mak de teleko, Yesus em kak dim ka kel kamge eisneng mak busel kolewsu kale. Sua e, waneng bu tum win fian fian mak kuluko, kamge so eisneng be wesu kate kale.
7 mare ma bay eaa auman babin ta kibub kikimin kabay wabin alabaster imaim hikwak raiy ana baiyan gagamin hisuwai batabat bai na run Jesu aribun yan isuwai re.
8 Keko beli, akalem gelewkabiliw kunum bi um kanebu eisneng be atemsomi, digaka keumeko, bokoumomeliw: “Ibo yake! Nimtew angom ete ku kaneko eisneng kale tutubelew a?
8 Ana bai’ufununayah hi’itin yah so’ar hio, “Iti sawar i yabin en asir esisinaf.
9 Nu kamge eisneng kale kuluko, dabalasomeluwi, on kisol so alwol keko, wensiliw tewe, nu tum win fian fian mak kuluko, ki kesomi, em banim kawtiw ilo duyemeko, ilo dokoyemokoluw tew te!”, wangsiliw kale.
9 Igewasin iti raiy ana baiyan tatayara’ah hitatubun kabay tatab, sabuw yababan wairafih tatitih.”
10 Wangbiwi, Yesus e im kaneliw be kal kesomi, bokoyemomele: “Yu nimtew angom ete waneng kaluulo ilum dukaumbiliw a? Usik nelo ken ati eisneng mak kenembu kasike.
10 Baise Jesu so’ob abisa hio, imih iuwih eo, “Babin men yumatanamaim kwana’umih. Anayabin sawar gewasin maiyow ayu isau esisinaf.
11 Em banim kawtiw i diwkuw diwkuw yuso biliw kate, ne nam diwkuw diwkuw yuso boki te.
11 Sabuw yababan wairafih boro mar etei bairi kwanama kwanibaisih, baise ayu i boro men mar etei bairi tanama’amih.
12 Waneng kalu fom kal dim em kabiyemkabiliw kukuw geleweko, kamge eisneng beso nelo kame kuw memen kenembu kasike, sow em kuanoki ding dim kabalak e, i ki keko, nelo sak fomkamin dim ka kel da konemokoliw te.
12 Iti babin ayu biyau raiy erabirab i ayu au morob isan eyayabuna.
13 Yu kililina! Kunum waneng uneko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati kale bakayem tem bakayem tem unokoliw aneng aneng angom alik alik biim kasel i waneng kaluum kanesu sang bakati kiliko, ibolow fukunokoliw te!”, yangse kale.
13 Anababatun a tur ao’owen, tafaram wanawananamaim iti Tur Gewasin hinabibinan ana maramaim abisa gewasin iti babin sisinaf boro kik owe’owen na’atube auman hinabinan.”
14 Beli, Yesus em kalun kel gelewkabiliw kunum biim kunum mak em wiin e Sudas ete kale. E Iskaliot abiw kunum ete kale. Beem ding dim bakate, e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik biim mit mewso uneko,
14 Imaibo bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim orot wabin Judas Iscariot tit in firis ukwarih biyah tit,
15 ilo dakalalomele: “Ne Yesus be yom teing dim da koyemi tewe, yu nimtew eisneng mak nelo nemenokoliw a?”, yangei, i weng teko, tum win on kisol 30 kel dulewsiliw kale.
15 naatu ibatiyih, “Ayu Jesu anab kwa anabit boro abisa ayu kwanitu?” Naatu matanamaim kabay hibotait hiyab in 30 na’atube hiya’asair.
16 Dulewiwi, e Yesus elo im teing dim dalomin deiw fense kale.
16 Nati ana veya’amaim Judas ef ana gewasin nuwet Jesu batih isan.
17 Beli, Belet Wanin Fasulinba Wanakabiliw em Ding dim mewso kese kale. Ding beem emisik ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum i elo bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Ku bokoyema! Nu nal kel ete uneko, Abanggayemse Ding wanin wanomin memen kelokoluw a?”, dangsiliw kale.
17 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw veya wantoro’ot bubusuruf, Jesu ana bai’ufununayah hina hio, “Menamaim kukokok Tar Nowaten ana bay anabogaigiwas?”
18 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu abiw mutuk fian kalo uneko, kaneko kunum em mit mewso uneko, elo bokolewomeliw: ‘Nukalem kukuyemin kunum e bokokemomele: ‘Sunbin-Got em ding dukunemse ding e kame mewso kele kasike, neso, nakalem nenggelewkabiliw kunum biso, alik nu teleko, kom am kel Abanggayemse Ding wanin wanokoluw te.’, kange te.’, dangoliwka!’, yangse kale.
18 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem bar merar kwanatit orot iti ana tur kwana’owen kwanao, ‘Bai’obaiyenayan eo, ayu au veya i natit, akokok au bai’ufununayah bairi boro o abaremaim Tar nowaten ana hiyuw anaa aniyasisir.’”
19 Yangei, i uneko, Yesus em yangse weng geleweko, Abanggayemse Ding wanin wanomin memen kesiliw kale.
19 Bai’ufununayah Jesu eobaimanih na’atube hisinaf, Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
20 Kesomeliwi, ataan tem dokong ange ding dim bakate, Yesus so, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum iso, i am ka kel abin dim dak teinsomi, wanin wansiliw kale.
20 Naatu nati rabirab bai’ufununayah etei 12 Jesu bairi himare hibusuruf bay hiaa.
21 Wansomeliwi, Yesus e bokoyemomele: “Yu kililina! Mak nukalem mutuk be kunum mak nelo maka im teing dim da konemoke te.”, yangse kale.
21 Bay hiaa wanawananamaim Jesu eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta boro babau inao anamorob.”
22 Yangei, i ibolow tiaktiak kesomi, ikalem dakalale dakalale kesomi, bokolewomeliw: “Kamok a! Nem dulum elo nangbelew bani?”, ange ange kesiliw kale.
22 Ana bai’ufununayah hai yababan ra’at, naatu ta’ita’imon hibusuruf Jesu hibabatiy hio, “Regah, nati i men ayu’umih?”
23 Kemiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Neso makuw teing deeko, wanin kuluw kunum bete nelo maka im teing dim da konemoke te.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot menatan ayu airi tew wanawanan ai rafiy anabubutu’ub, nati orot i boro ayu babau nao.
24 Sunbin-Got akalem fut tem kel ‘Be kaneloka!’, angse kasike, kawtiw i beem angse emdiw keko, Kawtiw Aul nelo kanenemokoliw kate, nelo maka im teing dim daloke kunum be kal ilum fian inkalso mak kuloke te. Kuloke kasike, e bokolomele: ‘Ibo ibo! Nimtew angom ete yem u nelo namkusu yake!’, yangeko, oloke te.”, yangse kale.
24 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikirum hio na’atube. Baise orot yait ayu babau nao, nati orot i boro yababan gagamin na’in nab. Gewasin nati orot tafaramamaim men tatufuwamih!”
25 Yangei, Yesus elo maka im teing dim da kolewoke kunum Sudas akati dakalalomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku nem dulum elote nangbelew sako?”, dangeko, dakalase kale. Dakalalei, Yesus e yan weng bokolewomele: “No! Kukalem ete angew baka!”, dangse kale.
25 Judas yanuwayan Jesu ibatiy eo, “Regah, o kunotanot i men ayu’umih?” Jesu iya’afut eo, “O wai.”
26 Keko beli, im wanin wanbiliw ding dim bakate, Yesus e belet wanin mak kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, fakal fakal keleweko, akalem gelewkabiliw kunum ilo duyemsomi, bokoyemomele: “Kale nakalem kal anggil em kiskiw ete te. Yu kuluko, wanina!”, yangse kale.
26 Bay hia wanawanan Jesu rafiy bai, i gegewasin sawar, imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyau kwabai naatu kwa’aan.”
27 Yangeko, e wain ok sen akati kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangesomi, mali ilo duyemsomi, bokoyemomele: “Alik yu wanina!
27 Imaibo wine kerowasamaim hisuwai batabat bai God ana merar yi sawar, itih eo, “Kwa etei’imak iti kwanatom.
28 Wain ok kale nem kitakamin em kiskiw ete te. Kiskiw beem mongom e kanekote: Ne yom abin kuluko, nem kaim buselsomi, kuanoki kasike, yom sili sili nam ibolow be sak misim kuw kulu koyemoki te.
28 Iti i ayu au rara, au Obaibasit Boubun abisuwai sabuw moumurih hai bowabow kakafih notawiyen isan.
29 Yu kilele kililina! Ne wain ok makso nam wanoki kate, deiw mak ding mak, Aatim em gawman ding dim kabalak e, yuso neso alik nu makuw wain ok kikis mak kuluko, makuw wanokoluw te.”, yangse kale.
29 A tur ao’owen, ayu iti wine boro men anatom, anama’am nati ana veya’amaim wine boubun kwa bairit Tamai ana aiwobomaim tanatom.”
30 Yangesomelei, i Sunbin-Got elo sim kutilewsomeliwi, abiw mutuk ka koleweko, Oliw amgu tikin kalo unsiliw kale.
30 Naatu himisir ew ta hitabor hitit hin Olive Oyawamaim hitit.
31 Keko beli, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Mililiw mutuk kabalak e, yu nelo fein konemokoliw te. Nimtew angom? Sunbin-Got em fut tem bokolomele:
31 Imaibo Jesu hai tur eowen eo, “Iti boun gugumin kwa etei boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, Buk Atamaninamaim eo na’atube,
32 Yu kililina! Nem kuaneko, iti baba teinoki ding dim bakate, nemisik Galili aneng kalo unii, yu nem ibik elote tololiwka!”, yangse kale.
32 Baise ayu morobone anamimisir ufunamaim boro au na ani’iyon wan anan Galilee anatit.”
33 Yangei, Fita e yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Alik alik i kom kanelokolew eisneng be atemeko, finganeko, kokemokoliw kate, nakalem ete nam kokemi te!”, dangse kale.
33 Peter iya’afut eo, “Turau’unah boro hinabihir, baise ayu boro men anabihir o anihamiyimih.”
34 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku kilele kilila! Kutiliw kabalak e, ku alemsal ding keko, bokolomelew: ‘Ne Yesus elo akokow te!’, angokolew te. Angeko, belew ding dim bakate, kakaluk mak gaanoke te.”, dangse kale.
34 Jesu Peter iu, “Anababatun a tur ao’owen, boun gugumin o boro ayu inayaubu mar tounu, naatu i ufunamaim kokorere boro nao’o inanowar.”
35 Dangei, Fita e kitil weng mak bokolewomele: “Babo! Nete kuw kuso kuanoki kate, kom wiin e nam wokiw da kokemi te.”, dangse kale. Dangei, Yesus em gelewkabiliw kunum mali alik alik bikati em ange weng ki weng kuw bokolewsiliw kale.
35 Peter raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo tur nati ana’omih, morobomih na’at airit tanamorob.” Naatu bai’ufununayah etei tur ta’imon hio.
36 Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i Getsemani Oliw bol dim elo unesomeliwi, e ilo bokoyemomele: “Yu kale kel teinbiliw kano, ne neng kalo uneko, Sunbin-Got eso weng bokoloki te.”, yangse kale.
36 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Gethsemane hitit naatu iuwih eo, “Iti imaim kwamare kwama, ayu anan auweyane anayoyoban.”
37 Yangesomi, Fita so, Sebidi em muluwel alew iso, ite kuw kuluko, unse kale. Unesomeliwi, e ibolow ilum fian mak kulusomi, ibolow fukunin tiaktiak keko,
37 Peter naatu Zebedee natunatun rou’ab buwih bairi hin, ana not kwaris naatu dogoron wanawanan ana yababan ra’at
38 kunum alemsal biilo bokoyemomele: “Nakati anggil ilum fian mak kulusomi, kuanomin kis keli te. Yu kale kel teineko, kuteboliwka!”, yangse kale.
38 iuwih eo, “Dogorou wanawanan au yababan i ra’at kwanekwan dogorou emama’afut. Imih iti’imaim kwamare mata nanuw bairit tanama.”
39 Yangesomi, ilo koyemeko, iti bakalem neng kalo uneko, ka kel katin bukbuk kiinguen kau kawin dim dak mitsomi, Sunbin-Got elo bokolewomele: “Aatim kutaka! Ku nem kuanomin betbet ilum kulomin kemi kale kuluko, konemolewka! Kate, ku kanelom nem ibolow fukunin bete gelewokolew te! Kukalem ibolow ete kuw gelewolewka!”, dangse kale.
39 Jesu akisinamo nabinamaim in yumatan au babe ra’iy yoyoban eo, “Tamai, karam iti biyababan ana kerowas ayu biyau’umaim itabosair, baise men ayu au kok, o a kok.” Bai’ufununayah bay hibow tefafaram|alt="Jesus praying in garden" src="cn01810B.tif" size="col" loc="Mat 26.39" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.39"
40 Dangesomelei, e akalem gelewkabiliw kunum im mit mewso uneko, yetemete: I kiin ok ilum fian fian kesomi, akalbiliwi, e yetemse kale. Yetemeko, Fita elo bokolewomele: “Wee kutaka! Nimtew angom ete ku kitil kelinba keko, ki keko, sukum ding kuw mak kutelinba kebelew a?”, dangse kale.
40 Naatu matabir maiye na ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih, Peter isan eo, “Anayabin aisim nataunu’uka mata hifot kwa’inu’in, karam one hour na’atube mata tanuw bairit tatama?
41 Dangeko, kaem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu fongate akate teineko, Sunbin-Got eso weng bokoko, dakalaloliwka! Mesik esik yulo ibolow ki keyemin wa eisneng mak yom ibolow tem matem telesomi, yulo de mit da koyemoke kasike! Nimtew angom? Kawtiw im ibolow tem e ‘Mesesem kaneluma!’, angbiliw kate, im kal e beit nam keko, nam kaneliw kasike.”, yangse kale.
41 Mata to iwa’an kwayoyoban, saise men routobon kwanabaimih. Anun i ekokok yoyoban, baise biya i himorob.”
42 Yangeko, iti uneko, Sunbin-Got eso weng bokolewomele: “Aatim kutaka! Ku nem kuanomin betbet ilum kulomin kemi kale kulinba kelew tewe, bakal ken kuw te. Ne kukalem ibolow ete kuw gelewo yo!”, dangse kale.
42 Mar bairou’abin Jesu in maiye yoyoban eo, “Tamai, iti biyababan ana kerowas bosairin isan ana ef men nama’am na’at, basit anatom, saise a kokok anasinaf namatar.”
43 Dangesomi, iti akalem gelewkabiliw kunum biim biliw dim kalo uneko, yetemomete: I kiin ok ilum fian fian kesomi, akalbiliwi, e yetemse kale.
43 Matabir maiye nan matah kou bit hi’in yugaranih inan itih.
44 Yetemeko, ilo sak koyemsomi, yemamas kel ding Sunbin-Got eso weng bakam unse kale. Uneko, akalem sun bokolewkabe weng bete kuw iti bokolewse kale.
44 Naatu ihamiyih hi’in i mar baitonin matabir in tur ta’imon eo yoyoban maiye.
45 Bokolewsomi, iti akalem gelewkabiliw kunum im mit mewso uneko, yetemete: I kait akalbin kuw kebiliwi, e yetemeko, bokoyemomele: “Wee! Yu akalbin kuw kebiliw e? Yu kililina! Kawtiw Aul nelo kawtiw ibolow sili sili nam im teing dim da konemomin ding akati mewso kele te.
45 Imaibo matabir na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa boro’ika kwa’in kwabiyarir? Mata tinuw, kwamisir, Orot Natun ana veya i natit, sabuw kakafih umahimaim eyey.
46 Kasike kame, yu teiniw kano, nu unuma! Nimtew angom? Nem maka im teing dim da konemomin kunum akati mewso mew talaka kasike.”, yangse kale.
46 Kwamisir tan! Orot yanuwayanaban iti enan kwa’i’itin.”
47 Yangbe ding dim bakate, i fein yetemiwete: Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi kawtiw mali mak yemdaliwi, i sakam dang atul nam so koung so fole fole kesomeliwi, i Yesus em gelewkabe kunum Sudas eso teliwi, i yetemsiliw kale.
47 Jesu eo ana tur sawara’e, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta, wabin Judas, sabuw kou’ay gagamin na’in, firis ukwarih naatu regaregah ai’in hibiyafarih nawiyih kaiy, kefat, mis hiteten auman bairi hina hitit.
48 Sua e, Sudas e kawtiw mali biilo bokoyemomele: “Nimin kunum ete ne beem mit meso uneko, falal kelewi tewe, yu kunum beelo auleweko, sok so nit net kelewoliwka!”, yangse kale.
48 Orot yanuwayan sabuw eobaimanih eo, “Orot menatan anamamamay orotoban nati kwanab kwanafatum.”
49 Yangse kasike kame, e fongate akate Yesus em mit mewso uneko, falal keleweko, bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Belew yako!”, dangse kale.
49 Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Tufuw isa nama Bai’obaiyenayan!” naatu mamay.
50 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Nakunum kutaka! Kukalem ibolow fukun telew be kame ki kelolewka!”, dangse kale. Dangei, “Elo aluma o!”, angeko, teliw kawtiw bi Yesus em mit teleko, elo aluweko, sok so teing net kelewsiliw kale.
50 Jesu iya’afut eo, “Au begon, abisa isan inot inan saife kusinaf.” Imaibo sabuw hibatabat hitit Jesu uman hibai hibukikin.
51 Keko beli, Yesus em gelewkabe kunum mak sakam dang atul nam tiaktiak kuluko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel em weng afak kunum mak beem kalun kak takas kelewse kale.
51 Bai’ufununayan orot ta ana kaiy bora’ah, firis gagamin ana akir wairafin tainin roun eafuw.
52 Kelewei, Yesus bokolomele: “Kom sakam dang be iti akalem dukukabelew dim elo dukula! Nimtew angom? Nimin ete akalem on sen bole tewe, akalem sen beem yan kuanoke te.
52 Naatu Jesu iu, “A kaiy ana efanamaim kwiwan maiye, anayabin sabuw iyab umahimaim kaiy tema’am boro kaiyomaim hinamorob.
53 Kate ku akokow sako? Ne ki keko, nem Aatim elo bokolewomeli: ‘Ku yemdakamin finik kitil nam banso banso yemdalei, i teleko, nelo dokonemoliwka!’, dangi tewe, e fein kiliko, nelo dokonemoke te.
53 O men iso’obamih, ayu Tamai isan atabifefeyan boro mar ta’imon tounamatar sibisib na’atube tiyafarih ayu hitawasfafaru.
54 Kate, ne kaneli tewe, Sunbin-Got em fut ayem em ‘Kaneloke te!’, angse weng be nam ki keli te.”, dangse kale.
54 Baise nati na’atube anasinaf, Buk Atamaninamaim mataramih hi’o hikikirum boro men niturobe’emih.”
55 Keko beli, Yesus e maka biilo bokoyemomele: “Ne yakut ganbin kunum kebi angomi, yu on balam so teleko, nelo ‘Naluuma!’, nangeko, teliw sako? Feinka! Diwkuw diwkuw ne Sunbin-Got em am yol aneng kalo uneko, kawtiw ilo kukuyemkabi kate, nimtew angom ete yu beem ding bakate teleko, nelo ‘Naluuma!’, nanginba kekabiliw a?
55 Naatu tatabir sabuw isah eo, “Ana itinin ayu bainowan mowan na’atube, imih kaiy kefat kwaiteten ayu yuwu rabu’umih kwanan. Mar etei Tafaror Bar wanawananamaim ama sabuw abi’obaiyih aisim men imaim kwatafatumu?
56 Kate yom kaneliw eisneng be suaem Sunbin-Got em bontem dim bakameliw kunum im weng be ki kelewbe te.”, yangse kale.
56 Baise abisa God ana dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hio hikikirum emamatar saife nan niturobe.” Nati’imaim ana bai’ufununayah etei hihamiy hibihir.
57 Keko beli, i Yesus elo debeleko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel Kaiafas em am dim kalo debele unsiliw kale. Em am kae, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, Kaiafas eso, alik alik i ka kel wensaneko, biliw ete kale.
57 Sabuw Jesu hibai hifatum hibai hin firis gagamin wabin Kaiafas ana baremaim hitit, nati’imaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in hiru’ay hima’am.
58 Keko beli, Fita akati emikel kuw ibik elote singam tew wokmo wokmo kemdiliko, yenggelew uneko, Kaiafas beem am wati fokoko, uneko, am kayak beem weng afak kunum iso teinbomi, Yesus em kanelokoliw beem dulum elote “I nono kelewokoliw yake!”, angeko, yetemse kale.
58 Baise Peter yokaika Jesu i’ufunun bairi hina, firis gagamin ana bar sebosebomaim hitit naatu run ma’utenayan oro’orot bairi himare abisa tamamatar ta’itin isan.
59 Keko beli, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael im kak yetebiliw kunum iso, alik alik kunum bi mali Yesus em kanese beem dulum elote dasuw weng bokoko, kiinwalalin tew kebiliw kawtiw mak fensomi, “Nulo yangbiliw weng beem mongom ete nu elo geelewsomi, aluwi, e kuanoka!”, yangsiliw kale.
59 Firis gagamin naatu kaniser ana kau’ay etei hiru’ay nuhinot tur hitabow hitit hitifufuwen Jesu tamorob isan.
60 Yangiwi, kawtiw demdem mak dasuw weng de teleko, bokosiliw kate, elo alomin em mongom mak banimse kale. Keko beli, ibik ete, alew kunum mak teleko,
60 Baise nuhinot tur hinunuwet men ta hibai. Sabuw moumurih maiyow hitit Jesu morobomih hibifufuwen hai tur naniyan en.
61 weng bokolomeliw: “Kunum be weng mak bokolomele: ‘Mali yu Sunbin-Got em am yol kale dakal dukuliwi, yemamas kel ding kabalak e, ne am yol beelo iti moko, geloki te.’, yangbelei, nu kilisuluw te!”, yangsiliw kale.
61 hiorereb hio “Iti orot eo, ‘Ayu i karam God ana Tafaror bar anagurus nare, naatu veya tounu wanawanan boro anawowab efanin namatar.’”
62 Yangiwi, kunum ayem sel be moko, Yesus elo dakalalomele: “Ku im weng bakabiliw weng beem dulum elote yan weng mak bokoyeminba kebelew sako?”, dangse kale.
62 Imaibo Firis gagamin misir Jesu isan eo, “O boro men tur ta inao? Orot hairi o a tur isan hio’orereb inonowar boro tur ta inao ai en?”
63 Dangei, Yesus e elo yan weng mak bokolewinba kese kasike, kunum ayem sel be iti weng kitil weng mak bokolewomele: “Ku Sunbin-Got finik so bin Sunbin-Got em wiin dim e kitil kuw fawtuk ayem weng mak bokonemolewka! Kukalem ete Sunbin-Got em Min Mesaya kute sako?”, dangeko, dakalase kale.
63 Baise Jesu awanamaim men tur ta titamih.
64 Dakalalei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Kukalem ete bokolew bakate! Kate alik alik yu kililina!
64 Jesu iya’afut eo, “Tur i nati kuo, baise kwa etei a tur ao’owen. Mar boro nanan orot Natun boro God uman ana asukwafune nabat mar ana rofom wanawanan nanan kwana’itin.”
65 Yangei, kunum ayem sel be kaisuw fian keko, akalem ilim be finggel dukusomi, bokolomele: “Ai yutaka! Kunum be Sunbin-Got elo weng milewbe kasike, nu mali kiinwalasiliw kawtiw makso nam gaayemuw te. Kame akate, alik nu kililuwete: Kunum kale Sunbin-Got elo weng milewbe kasike!
65 Firis gagamin iti tur nonowar ana veya ana faifuw bai sib eo, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib! Aisim boro tanama sif rubonayah afa’abo tananuwet? Kwa taiyuw bai’ib tur eo kwanowar,
66 Kame yu nomin ibolow keko, fukunkabiliw a?”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Sunbin-Got elo weng milewbe kasike, nu elo aluwi, e kuanoka!”, dangsiliw kale.
66 kwa a not i mi’itube?” Etei hiya’afut hio, “I bowabow kakafin sinaf imih namorob!”
67 Dangesomi, Yesus em kiinguen elo kasuk filat dalewsomi, an feiw kolewsomi, teing biki baka keleweko,
67 Imaibo yumatan hikwaitututur, hiborabirab naatu sabuw afa hiboborabirab,
68 dakalalomeliw: “Ku Mesaya tewe, kulo ken feiwbe kunum beelo fitew kaim dim dalolewka!”, dangsiliw kale.
68 hio, “Keriso, o God ana dinab orot na’at kuo anowar! Yait o rab?”
69 Beem ding dim bakate, Fita e Kaiafas em am wati fokoko, ka kel am kayak em weng afak kunum iso bele ete kale. Ka kel iso belei, weng afak waneng mak Fita em mit mewso teleko, bokolewomelu: “Ku Galili aneng fian kunum Yesus beso kakawkabelew kunum kute te!”, dangsu kale.
69 Peter ufun bar ana seboseb wanawanan mare ma’am, Firis Gagamin ana bowayan babitai tit iu, “O auman i Galilee orot Jesu ana of ta.”
70 Dangui, e alik ka biliw kunum waneng biim kiin dim e dasuw bokolomele: “Wee! Ku nimtew nangbelew a? Kom nangbelew weng be ne akokow te!”, wangse kale.
70 Baise Peter sabuw etei nahimaim yaub eo, “Ayu o a tur kuo yabin men aso’ob.”
71 Wangesomi, Fita em uneko, wati ges abisom dim ka kel mose ding dim bakate, iti weng afak waneng mak mali kawtiw ka biliw biilo bokoyemomelu: “Kunum bakati Nasalet abiw mutuk fian em Yesus eso kakawkabe kunum bete te.”, yangsu kale.
71 Naatu misir tit in bar ana etawan awanamaim tit, nati’imaim bowayan babitai ta itin naatu oro’orot nati’imaim hibatabat hai tur eowen eo, “Iti orot i Jesu Nazareth mowan ana of ta.”
72 Yangui, e kililomi, yan weng bokoumomele: “Sunbin-Got em kiin dim kel fein weng bokokembi te! Ne kunum beelo atin kuw akokow kebi te!”, wangse kale.
72 Peter iban maiye yaub naatu ifaro eo, “Ayu nati orot men aso’ob.”
73 Wangesomi, duk tew kele dim ete, Fita em mit mewso mobiliw mali kawtiw ikati bokolewomeliw: “Itel fein te! Ku Yesus beem angin kunum kute te! Nimtew angom? Kukalem weng bokolew weng bakate Galili aneng fian im weng bakamin emdiw kele kasike!”, dangsiliw kale.
73 Hima kafa’imo orot afa nati’imaim hibatabat hina Peter biyan hitit hio, “O i anababatun ni’i orot ana of ta, anayabin a tur kuo ana nowarin naatu a sawar io’osen ana itinin i ta’imon.”
74 Dangiwi, Fita e atin kuw kitil weng fian kuw bokoyemomele: “Itel fein te! Ne fein weng bokolinba keli tewe, Sunbin-Got e nelo atin kuw nenoke tako! Kasike yu kililina! Ne kunum beelo akokow te!”, yangse kale. Em yangbe ding dim bakate, awon kakaluk mak gaanse kale.
74 Imaibo Peter ifaro eo, “Ana bifufuwen na’at God ana orarafen anab, tur anababatun a tur ao’owen, ayu iti orot men aso’ob.” Mar ta’imon kokorere eo.
75 Beem gaane ding dim bakate, Fita e Yesus em elo dangse weng be ibolow fukunse kale. Sua kel e, Yesus e bokolewomele: “Awon kakaluk e gaaninba selei, ku nem wiin alemsal ding kel wokiw danemokolew te!”, dangei, e ibolow fukuneko, yol angesomi, sakik inkal fian kuluko, kut elo fon unesomi, amemin fian makuw amese kale.
75 Basit Peter nuhin taseb Jesu eo not, “O boro mar tounu ayu inayaubu, imaibo kokorere boro nao.” Naatu Peter tit in ufun rerey igagagamat.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.