Mateus 21
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Beli, fe e, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i Selusalem abiw mutuk fian em mewso alenale abiw gel Betfage kalo talsiliw kale. Abiw be Oliw amgu em mit mewso kese kale. Ka kel somi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum alew mak ilo yemdeko,
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 bokoyemomele: “Kaso yu uneko, abiw kiin fen unbomeliwi, atemiwete: Donki samal men so auk so nang so gibiliw mak beliwi, yetemokoliw te. Yetemeko, nang bamok sileleko, samal bi nelo denem tololiwka!
2 dizendo-lhes:
3 Mak kunum mak weng mak bokoyeme tewe, kaso yu yan weng kale bokolewomeliw: ‘Nukalem Kamok Fian e nulo bokoyemolele: ‘Kaso yu uneko, samal biilo kulu yemde telina!’, yangse kasike, nu ilo deim tuluw te.’, dangoliwka! Dangiwi, e yom bokolewiw weng be kiliko, ibolow ki keyemeko, samal biilo yemdaloke te.”, yangse kale.
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Sua kel Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak weng kale bokose kasike, kame weng bokose weng be fein ki kese kale.
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 E bokolomele:
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Keko beli, gelewkabiliw kunum aso bi uneko, Yesus em yangse weng be fein gelewsiliw kale.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Gelewsomi, aso im donki men so auk so bi kuluko, yemde tasliliw ding kabalak e, gelewkabiliw kunum bi ikalem ilim tiaktiak be gulusomeliwi, donki alew biim mulkun dim tikoko, falulu keliwi, Yesus e men beem mulkun dim teineko, unse kale.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Unbelei, mali kawtiw banban mak ikati ikalem ilim tiaktiak guluko, deiwkim dim kel dukusomeliwi, mali kawtiw mak i ais teing balbil so fakulu dukusomeliwi, abin kon tiko koliwi,
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Yesus e beem tikin dim mo moko, unse kale. Unbelei, emisik unbiliw kawtiw so, ibik talbiliw kawtiw iso, alik alik i bonggusomi, kalfongeko, gaanomeliw:
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Keko beli, Yesus e uneko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem telei, abiw mutuk fian kasel bi elo atemeko, ikalem kuw dakale dakale kesomi, bokolomeliw: “Yake ibo! Kunum kale kante a?”, ange ange kesiliw kale.
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Kesomeliwi, eso talsiliw kunum waeng bi yan weng bokoyemomeliw: “Be Yesus, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete te. E Galili aneng fian em abiw mutuk Nasalet em kayak ete te.”, yangsiliw kale.
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Keko beli, Yesus e uneko, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel atemete: Mali kawtiw mak mesesem eisneng mak webomeliwi, iti mali kawtiw mak i nanew aneng im tum win kisol alwol kelew kelew kebomeliwi, alik alik i kanebiliw, yetemse kale. Yetemomelei, e kaisuw fian keko, tum win alwol kelew kelew kebiliw kawtiw biso, awon webiliw kawtiw biso, kawtiw alik alik biim mesesem mesesem dukukebiliw eisneng be dolo dolo walel koyemeko, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik ilo yenbakalei, i kut fon unsiliw kale.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Fon uniwi, e ilo weng mak bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem kel weng be bokolomele:
13 E disse-lhes:
14 Yesus e am yol ka bomi, yangse ding bakate, kiin sukul nam kawtiw so, yan yout nam kawtiw so, alik alik i em mit mewso teliwi, e alik alik ilo kilelyemei, i kensiliw kale.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Kensiliw kate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik i elo digaka kelewsiliw kale. Nimtew angom? I atemeko, kililiwete: Yesus em kitil so auk so eisneng be kaim dim kuw dayemse ding kabalak e, am yol aneng beem dim e aul gelgel alik alik i gaanin fian kuw bokolomeliw: “Debit em mulkis fian beem wiin daoluma o! Daoluma!”, ange ange kesomi, gaansiliw kasike.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Kaneko beli, i Yesus elo dakalomeliw: “Yesus kutaka! Ku im gaanbiliw weng kale kililinba kebelw sako? Ku ilo ‘Kimi angina!’, yangoleka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus e im weng be kiliko, bokoyemomele: “No, ne im gaanin kilibi kate, yu Sunbin-Got em fut tem bosiliw weng kale teing bokoko, ateminba kebiliw sako? Aul gelgel biim dulum elote bokoyemse weng be kame ki kebe kasike. Fut tem be bokolomele:
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Dukuyemeko, Yesus e abiw mutuk fian be iti koleweko, mililiw bakate Betani abiw fong gel kalo uneko, ka kel akalse kale.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Beli, iti aneng danei, kutim mililiw kuw akate, Yesus em iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unse ding bakate, e yemen tew fian mak teinse kale.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Yemen tew teinomi, atemete: Fik ais sen mak deiw benggew dim ka kel belei, e atemsomi, beem mit mewso uneko, atemete: “Ebe! Atin kuw dem banim te! Kon men sel kuw kebe kai!”, angeko, elo yakok weng mak bokolewomele: “Ku kanelom iti dem mak gilalokolew te!”, dangse kale. Dangei, fein, sin tew kame tew kelei, ais be galgel kesomi, tiow kese kale.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Kesomelei, Yesus em gelewkabiliw kunum bi kanebe eisneng be atemeko, yol baba angeko, bokolomeliw: “Ebe! E nono kelei, ais be fongate akate gete ya?”, angsiliw kale.
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Angiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu nem weng kale kilele kililina! Yu ibolow fukunin alew kelinba kesomi, fein ibolow kuw keliw tewe, yukati nem kanele eisneng bakatetew kemokoliw te! Yu ki keko, amgu kaleelo bokolewomeliw: ‘Kame, ku kang angeko, okmun fian elo kasilolewka!’, dangiwi, e yom dangbiliw weng be kiliko, fein gelewoke te.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Feinka! Yukalem Sunbin-Got eso weng bokoliw ding dim e, yu fein ibolow kuw kesomi, dakalaliw tewe, e yom dakalabiliw weng be kiliko, mesesem be yulo fein duyemoke te!”, yangse kale.
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Yangeko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i iti Sunbin-Got em am yol aneng kawtem unsiliw kale. Uniwi, Yesus e kunum waneng kale biliw biilo kukuyemse kale. Kukuyembomelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi em mit mewso teleko, elo dakalalomeliw: “Wee kutaka! Ku kanem wiin so kanebelew a? Kante kitil dukembe a? Kante ‘Ku aluwa!’, kangei, ku aluwbabelew a?”, dakaleko, dangsiliw kale.
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Nakati yulo dakalalika! Yu nem dakalaloki weng be yan weng bokonemiw tewe, nakati yom dakalaliw weng beem yan weng kiol kuw bokoyemoki te.
24 Jesus respondeu:
25 Yu nem dakalakemin be kililina! Kawtiw ilo ok da koyemkebe kunum Sion be Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, kaneyemse sako? Bani, e kawtiw im ibolow fukunin kuw gelewko, kaneyemse sako? Yu yan weng be nangoliwka!”, yangse kale. Yangei, i ibolow tiaktiak fukuneko, ikalem mutuk kel bokolomeliw: “Nu bokolomeluw: ‘Sion e Sunbin-Got em ibolow gelewse kai!’, danguw tewe, e nulo dakalalomele: ‘Kate, nimtew angom ete yu akalem weng bokoyemse weng beelo ‘Fein!’, danginba kebiliw a?’, yangoke te.
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Kate, nu elo bokolewomeluw: ‘E kawtiw im ibolow kuw geyemse kai!’, danguw tewe, nu kunum waneng im awan finganokoluw te. Nimtew angom? Kawtiw alik alik i ibolow fukunomeliw: ‘Sion e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum bise te!’, angakabiliw kasike!”, ange ange kesomi,
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Yesus elo yan weng bokolewomeliw: “Nu dolon kelinba keko, akokow so te!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e bokoyemomele: “Kasike nakati yulo ‘Kanem wiin dim telii, kante nelo wiin so kunum kenemse!’ weng be nam yangi te!”, yangse kale.
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 Yangeko, iti kukuyemin weng mak bokoyemomele: “Yu nem fakam weng kale kiliko, yom ibolow fukunin be bokonemina!
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Dangei, min be gal keko, yan weng bokolewomele: ‘Bayo! Ne nam uni o!’, dangse kate, ibik ete, e iti ibolow tem tem alwol kesomi, musun kalo fein aluwbam unse kale.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Keko beli, alew e emteben aul beelo beem fik elo dangse weng ki akate bokolewse kale. Bokolewei, ning be kiliko, ‘No, kenka. Unoki te.’, dangse kate, e gal keko, aluwbam uninba kese kale.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Kaneko beli, nimin aul ete alew em yangse weng be fein wosuko, gelewse a?”, yangeko, dakalase kale. Dakalalei, i Yesus elo yan weng bokolewomeliw: “Emisik min ete te!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e bokoyemomele: “Kame yu nem bokoyemi weng kale kilele kililina! Kawtiw im tum win kulamin kunum kukuw wa so kawtiw so, deiwkim weneng iso, alik alik bi yomisik keko, abiil tikin em gawman dim kalo fein unokoliw te!
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Nimtew angom? Sion esik teleko, yulo kiol kuw kukuw kukuyemse kate, yukalem ete ‘Fein!’, danginba kelewsiliw te. Kate, kawtiw im tum win kulabiliw kukuw wa so kunum biso, deiwkim waneng biso, ite kuw Sion em kukuyemin weng be kiliko, elo ‘Fein!’, dangsiliw te. Dangiwi, yu mali biim kiol kuw kukuw atemiw kate, yukati yom ibolow sili sili nam beem kukuw wa be kolinba kesomi, ‘Fein!’, danginba kekabiliw kasike.”, yangse kale.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Alik yu nem fakam weng kale kilele kililina!
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Keko beli, wain musun beem dem gilase ding kabalak e, e akalem weng afak biliw kunum mali mak akalem musun dim elo yemdalei, i uneko, atebin kunum biilo bokoyemomeliw: ‘Musun beem sen kayak e nulo yemdalei, nu wain dem on kisol beem anung be deim talbuluw te.’, yangsiliw te.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Yangiwi, atebin kunum bi kalan kunum biilo kuluko, mak elo an feiw kolewsomi, mak elo aliwi, e kuanei, fefe kunum beelo tum so mutum fakaleko, aliwi, esik akati kuanse te.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Keko beli, musun sen kayak be akalem weng afak biliw kunum biim kaneyemsiliw sang be kiliko, iti mali weng afak kunum makso makso yemdalei, i unsiliw kate, musun atebiliw kunum bi weng afak kunum biim imisik teliw kunum biimdiw keyemeko, alik alik ikati yensiliw te.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Keko beli, musun sen kayak kunum be ibolow fukunomele: ‘Nakalem kunum aul akate dabalalii, e unei, i elo atebomi, em afak elo angeko, em weng gelewokoliw te!’, angse kasike, e min beelo dabalalei, e fein unse te.
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Unei, musun atebin kunum bi min beem tele be atemsomi, i weng bokolew bokolew kelomeliw: ‘Fein! Kame talaka! Tele kunum beem alew be kuanei, min besik em abin kuloke te. Kasike, nu elo asomi, nusik wain musun kale atin kuw kululokoluw te!’, ange ange kesiliw te.
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Kesomi, min beelo debeleko, musun sin dim elo koleweko, elo aliwi, e kuanse te.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Kame, alik yu nimtew ibolow fukuniwete: Wain musun sen kayak beem musun dim kalo toloke ding kbalak e, e nono keyemoke a?”, yangeko, dakalase kale.
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Dakalalei, i yan weng bokolewomeliw: “Musun sen kayak be teleko, wa kunum biilo betbet fian kuw duyemeko, ilo yenei, i kuanokoliw te. Kuaniwi, wain musun kale, nanew atebin kunum ilo duyemoke te. Keko beli, atebin kunum bi kamok beem wain dem on kisol anung fein duyemokoliw te.”, dangsiliw kale.
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Dangiwi, Yesus e bokoyemomele: “Nimtew angom ete Sunbin-Got em fut tem bokolomele:
42 Então Jesus perguntou:
43 Kate kame, yu kilele kililina! Sunbin-Got e ibolow fukunomele: ‘Isalael kawtiw alik alik i nem gawman ding dim kalo teleko, neso bokoliw te!’, angse kate, kame e, e ibolow alwol keko, nanew kawtiw akalem weng fein gelewkabiliw kawtiw ilo ‘Yukati teleko, diwkuw diwkuw neso bokoliw te!’, yangakabe te.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Yu kilele kililina! Am kun ilkul kitil be tum fian sel emdiw kelei, mali kawtiw i ‘Am kun be beit nam te!’, angeko, kolewsiliw kawtiw bi ok sen dem so mak emdiw em dim kel kumin miteko, tum fian beem dim kawtol angokoliw te. Feinka! Tum fian sel be mitsomelei, ilo atin kuw kawtol tabol tabol keyemoke te.”, yangse kale.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Yangei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Falisi kunum iso, alik alik i Yesus em kukuyemse fakam weng alemsal be kiliko, ‘Em weng be e num dim dalaka!’, angeko,
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Yesus elo alomin deiw feinsiliw kate, i ka biliw kawtiw im awan fingansiliw kale. Nimtew angom? Kawtiw bi bokolomeliw: “Yesus e Sunbin-Got em bontem dim kunum ete te!”, angsiliw kasike.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.