Mateus 19
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Yangesomelei, i Galili aneng iti kolewsomi, Yoldan bang dikeko, ok mali Sudia aneng fian kalo unsiliw kale.
1 Quando Jesus terminou de dizer essas coisas, deixou a Galileia e foi para a região da Judeia, a leste do rio Jordão.
2 Unbiliwi, kunum waneng banban i yenggelew teliwi, e wakamin kal wanin kawtiw banso banso kilelyemeko, wokminoyemse kale.
2 Grandes multidões o seguiram, e ele curou os enfermos.
3 Wokminyembelei, mali Falisi kunum mak telesomi, Yesus elo kiskis weng mak bokoko, dakalalomeliw: ‘Kunum mak ki keko, akalem ibolow kuw gelewsomi, akalem kalel buulo sak koumoke ye?”, dangsiliw kale.
3 Alguns fariseus apareceram e tentaram apanhar Jesus numa armadilha, perguntando: “Deve-se permitir que um homem se divorcie de sua mulher por qualquer motivo?”.
4 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu Sunbin-Got em fut tem beem weng teing bokoko, ateminba kekabiliw sako? Sua kel mesesem kilkese ding kabalak e, Sunbin-Got e kunum kelew, waneng keum duku koyemko,
4 “Vocês não leram as Escrituras?”, respondeu Jesus. “Elas registram que, desde o princípio, o Criador ‘os fez homem e mulher’
5 bokolomele:
5 e disse: ‘Por isso o homem deixa pai e mãe e se une à sua mulher, e os dois se tornam um só’.
6 Angse kasike, kunum so waneng so i debele debele keliw tewe, kais yemkal bi kal anggil makmak kuw kekabiliw te. Sunbin-Got e kanelewse kasike, kawtiw yu kanelom alwol keleweko, yemkal biilo iti okiyem kemokoliw te!”, yangse kale.
6 Uma vez que já não são dois, mas um só, que ninguém separe o que Deus uniu.”
7 Yangei, isik bokolewomeliw: “Kate Moses e bokoyemomele:
7 Eles perguntaram: “Então por que Moisés disse na lei que o homem poderia dar à esposa um certificado de divórcio e mandá-la embora?”.
8 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Kilkese ding kabalak e, Sunbin-Got e ‘Kanelina!’ anginba kese kate, yukalem ibolow fukunin kau beem dulum elote esik weng be Moses elo dangse kale.
8 Jesus respondeu: “Moisés permitiu o divórcio apenas como concessão, pois o coração de vocês é duro, mas não era esse o propósito original.
9 Yangse kate ne yulo fein weng mak bokoyemite: Mak kunum mak em osow kelinba kebu waneng buulo kulu koumsomi, nanew waneng mak kule tewe, kanekabe kunum be osow kukuw kebe kasike, e sen so te.”, yangse kale.
9 E eu lhes digo o seguinte: quem se divorciar de sua esposa, o que só poderá fazer em caso de imoralidade, e se casar com outra, cometerá adultério”.
10 Yangei, Yesus em gelewkabiliw kunum i akalem yange weng be kilisomi, bokolewomeliw: “Yakai! Keko kasike, kunum nu fon kunum kesomi, waneng mak nam kulamuw tewe, nu ken kuw bokoluw te!”, dangsiliw kale.
10 Os discípulos de Jesus disseram: “Se essa é a condição do homem em relação à sua mulher, é melhor não casar!”.
11 Dangsiliw kate, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Feinka! Sunbin-Got e angin fong gel kuw kitil duyemei, i nem kukuyemin weng kaleem mongom be kal kelokoliw te. Yu kilele kililina!
11 “Nem todos têm como aceitar esse ensino”, disse Jesus. “Só aqueles que recebem a ajuda de Deus.
12 Mali kunum im auk dukulu ding dim bakate, i wakamin so kesiliw kasike, im tanbel keliw ding dim kabalak e, i ki keko, debele debele kemin ibolow e banim kekabiliw te. Keko beli, kawtiw i mali kunum mak im awkolow wolyemiwi, ikati waneng kulomin ibolow banim kekabiliw te. Kate mali kunum i abiil tikin em gawman ding dim beem dulum ibolow fukunin fian kuw kelewsiliw kasike, ikati waneng mak kulinba kekabiliw te. Ibolow tem fukalel biliw kawtiw yutaka! Yu weng kale kilele kililoliwka!”, yangse kale.
12 Alguns nascem eunucos, alguns foram feitos eunucos por outros e alguns a si mesmos se fazem eunucos por causa do reino dos céus. Quem puder, que aceite isso.”
13 Yangeko beli, mali kawtiw mak ikalem aul biilo Yesus em mit mewso yemde teleko, bokolewomeliw: “Ku Sunbin-Got eso weng bokoko, kom teing e num aul kaliim dim dukuko, bamki duyema!” dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus em gelewkabiliw kunum i biim kaneliw be ibolow keyeminba kesomi, “Be ayem te! Kika!”, yangsiliw kale.
13 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas e orasse em seu favor, mas os discípulos repreendiam aqueles que as traziam.
14 Yangiwi, Yesus e ilo bokoyemomele: “Yu kanelom kanemokoliw te! Aul bi nem mit mewso yemde teloliwka! Nimtew angom? Mali aul gel ikatetew keliw kawtiw ite kuw abiil tikin em gawman ding dim kalo fein unokoliw kasike.”, yangse kale.
14 Jesus, porém, disse: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino dos céus pertence aos que são como elas”.
15 Yangeko, em teing im dim dukuko, bamki duyemse kale. Duyemeko, aneng ka iti kolewko, unse kale.
15 Então, antes de ir embora, pôs as mãos sobre a cabeça delas e as abençoou.
16 Beli, mak kunum mak Yesus em mit mewso teleko, elo dakalalomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ne nono ken kukuw mak kesom ete, sunsun kuw bin finik be kuloki a?”, dangse kale.
16 Um homem veio a Jesus com a seguinte pergunta: “Mestre, que boas ações devo fazer para obter a vida eterna?”.
17 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku nimtew angom ete nelo ken kukuw beem mongom dakalakabelew a? Sunbin-Got ete kuw kukuw ken so beem mongom kayak ete te! Ku Sunbin-Got em Moses elo dulewse kukuyemin weng bete kuw gelewew tewe, finik so sunsun bin kulukolew te.”, dangse kale.
17 “Por que você me pergunta sobre o que é bom?”, perguntou Jesus. “Há somente um que é bom. Se você deseja entrar na vida eterna, guarde os mandamentos.”
18 Dangei, kunum be iti dakalalomele: “Nono em kukuyemin weng ete nangew a?”, dangei, Yesus e bokolewomele:
18 “Quais?”, perguntou o homem. Jesus respondeu: “Não mate. Não cometa adultério. Não roube. Não dê falso testemunho.
19 Kauk kumel so kaliwol kumel so biim afak kel bomi, wangweng keyemboliwka!
19 Honre seu pai e sua mãe. Ame o seu próximo como a si mesmo”.
20 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Diwkuw diwkuw ne kukuyemin weng be alik gelewkabi kate, nalem sawa weng ete ne sukum kebi yake?”, dangse kale.
20 “Tenho obedecido a todos esses mandamentos”, disse o homem. “O que mais devo fazer?”
21 Dangei, Yesus e weng be kiliko, kunum beelo yan weng bokolewomele: “Kukalem ete ‘Ne fein ati kiol kuw kunum kelo yo!’, angew tewe, kame kom mesesem on kisol alik be wensomi, alik alik be em banim kawtiw ilo amen amen keyemolewka! Keyemew tewe, sow e, yu abiil tikin em on kisol fein kulokolew te. Kaneleweko, ku nelo nenggelolewka!”, dangse kale.
21 Jesus respondeu: “Se você quer ser perfeito, vá, venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
22 Dangei, em so kunum be Yesus em dange weng be kiliko, akalem on kisol banban beelo fukuneko, ibolow tiaktiak kesomi, ilum fian keko, unse kale.
22 Quando o rapaz ouviu isso, foi embora triste, porque tinha muitos bens.
23 Unei, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Tum win on kisol so kunum i ‘Nu abiil tikin em gawman ding dim kalo uneyemoka!’, angiw tewe, i unomin bukeloliwka!
23 Então Jesus disse a seus discípulos: “Eu lhes digo a verdade: é muito difícil um rico entrar no reino dos céus.
24 Feinka! Kamel samal fian sel e ilim benemin sil tem be unomin bukekabe kate, on kisol so kunum mak e abiil tikin em gawman dim elo unomin e kakunin fian kesomi, bukelomeka!”, yangse kale.
24 Digo também: é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
25 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum bi em yange weng be kiliko, yol angeko, dakalalomeliw: “Ibo! Kate kante sunsun finik be kuluko, diwkuw diwkuw boke a?”, dangsiliw kale.
25 Ao ouvir isso, os discípulos ficaram perplexos e perguntaram: “Então quem pode ser salvo?”.
26 Dangiwi, e ilo kiin doung yetemsomelei, ilo yan weng bokoyemomele: “Kunum waneng im kitil e fong gel kasike, imikel ki keko, nam keliw te. Kate, Sunbin-Got em kitil e fian kebe kasike, alik alik eisneng mak e ki ke kemoke te.”, yangse kale.
26 Jesus olhou atentamente para eles e respondeu: “Para as pessoas isso é impossível, mas tudo é possível para Deus”.
27 Yangei, Fita e elo bokolewomele: “Kamok kutaka! Nu nukalem mesesem eisneng alik alik be koleweko, kulo kenggelewkabuluw kasike, nu nono yan ete kulokoluw a?”, dangse kale.
27 Então Pedro disse: “Deixamos tudo para segui-lo. Qual será nossa recompensa?”.
28 Dangei, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo yan weng bokoyemomele: “Ne fein weng yulo bokoyemi te! Sow em toloke ding dim kabalak e, Sunbin-Got e kawin dim kale so, kaleem alik alik eisneng beso, makuw kikis keloke te. Beem ding dim bakate, Kawtiw Aul ne wiin fian kulusomi, kamok keko, auk so kitil so teinkemin ayem dim kel teinoki te. Teinii, yukati kalun kel teinkemin abin ayem beem dim teinsomi, Isalael kunum waneng im kalun kel kunum mongom im kak kunum kesomi, ilo diweko, yan duyemokoliw te.
28 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que, quando o mundo for renovado e o Filho do Homem se sentar em seu trono glorioso, vocês, que foram meus seguidores, também se sentarão em doze tronos para julgar as doze tribos de Israel.
29 Duyemiwi, nimin kunum waneng ite mak nem ibolow fukunin gelewko, akalem am o, awkunum o, waneng aul o, alew o, auk o, muluwel o, musun o, alik alik bi koyemiw tewe, i atin kuw fian fian mak so kulusomi, sunsun bin finik so kuluko, diwkuw diwkuw bokoliw te.
29 E todos que tiverem deixado casa, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou propriedades por minha causa receberão em troca cem vezes mais e herdarão a vida eterna.
30 Yu kilelbi boliwka! Mali kame wiin so keliw kawtiw i sow em toloke ding dim e, wiin banim baluw kawtiw kelokoliw kate, kame em ding dim kale, mali wiin banim baluw kebiliw kawtiw i sow em ding dim e, wiin fian so kawtiw kelokoliw te.
30 Contudo, muitos primeiros serão os últimos, e muitos últimos serão os primeiros.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.