Mateus 16
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Beli, Falisi kunum so Satyusi kunum iso i teleko, Yesus elo kiskis weng mak bokolewomeliw: “Kame ku kitil so auk so eisneng mak aulew kano, nu atemeko, atin kuw kal keluwete: ‘Feinka! Ku Sunbin-Got em aluwbamin kunum kute te!’, kangeko, kal kemoluwka!”, dangsiliw kale.
1 Os fariseus e os saduceus achegaram-se a Jesus para submetê-lo à prova e pediram-lhe que lhes mostrasse um milagre do céu.
2 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu ataan tele dulum elo atemeko, ‘Abiil okmun alele kasike, suuk tolomin keme kai!’, angenkabiliw te. Angeko, yom angiw ding be fein suuk talakabe te.
2 Ele lhes respondeu: Quando vem a tarde, dizeis: Haverá bom tempo, porque o céu está avermelhado.
3 Talakabe kate, yu atemeko, ‘Mililiw mutuk e fial moko, gilil so inim so abiil kul so kele kasike, am ken am keloke kai.’, angenkabiliw te. Angeko, yom angiw dim be fein am ken am kekabe te.
3 E de manhã: Hoje haverá tormenta, porque o céu está de um vermelho sombrio.
4 Kameem ding biliw kawtiw yu sili sili nam te. Yu gaaneko, ‘Kitil so auk so eisneng mak kukuyemolewka!’, nangeko, teliw kate, ne yulo kitil so auk so eisneng mak nam kukuyemi te. Kitil so auk so eisneng makmak bete kuw Sunbin-Got e sua kel akalem bontem dim bakamin kunum Yona elo kukulewse bakate, yukati iti atemokoliw te.”, yangeko, ilo koyemeko, unse kale.
4 Hipócritas! Sabeis distinguir o aspecto do céu e não podeis discernir os sinais dos tempos? Essa raça perversa e adúltera pede um milagre! Mas não lhe será dado outro sinal senão o de Jonas! Depois, deixando-os, partiu.
5 Keko beli, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso uneko, okmun be dikeko, mali elo unsiliw kale. Unsiliw kate, akalem gelewkabiliw kunum bi akokow kesomi, belet wanin mak de telinba kesomi, unsiliw kale.
5 Ora, passando para a outra margem do lago, os discípulos haviam esquecido de levar pão.
6 Unbomeliwi, Yesus e weng mak bokoyemomele: “Wee yutaka! Yu Satyusi kunum so, Falisi kunum iso, alik alik biim belet wanin fasu kolewkabiliw is eisneng beem dulum elote kilelbiko, bokoliw te!”, yangse kale.
6 Jesus disse-lhes: Guardai-vos com cuidado do fermento dos fariseus e dos saduceus.
7 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i em yange weng be kilisomi, ikalem bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Num belet wanin mak de telinba keluw beem mongom ete e weng be yangbe sako!”, ange ange kesiliw kale.
7 Eles pensavam: É que não trouxemos pão...
8 Angbiwi, Yesus e im angbiliw weng be kal keko, bokoyemomele: “Yom fein ibolow be fong gel kebe sako? Nimtew angom ete yu bokolomeliw: ‘Nu belet wanin banim te!’, angbiliw a?
8 Jesus, penetrando nos seus pensamentos, disse-lhes: Homens de pouca fé! Por que julgais que vos falei por não terdes pão?
9 Yu akokow keliw sako? Nem teingabi belet wanin kuluko, teingabi kel tausen (5'000) kel kawtiw biilo wanin yemensi beem kanesi eisneng be yu kame akokow kebiliw sako? Kawtiw alik alik biim wane ki kesiliw ding bakate, yu nolin men ete geko, abu dukusiliw a?
9 Ainda não compreendeis? Nem vos lembrais dos cinco pães e dos cinco mil homens, e de quantos cestos recolhestes?
10 Usinel akate, ne ben kel belet wanin kuluko, ketket teben kel tausen (4'000) kel kunum biilo yemenii, i waneko, gal kesomi, yu nolin men bete abu dukusiliw a?
10 Nem dos sete pães para os quatro mil homens e de quantos cestos enchestes?
11 Keko kasike, yu nimtew angom ete dolon kelinba kesomi, nem yangbi weng beem dulum elote ‘Be belet weng bate!’, angeko, kal kelinba biliw a? Yu kilele ibolow fukunina! Ne Falisi so Satyusi so biim kukuw em dulum elote ‘Yu kilelbiko, bokoliw te!’, yangbi te.”, yangse kale.
11 Por que não compreendeis que não é do pão que eu vos falava, quando vos disse: Guardai-vos do fermento dos fariseus e dos saduceus?
12 Yangei, i kiliko, ibolow fukunomeliw: “E belet wanin beem dulum elote yanginba kebe te! E nulo Falisi so Satyusi so biim fasu kolewko, kukuyemin bete kuw ‘Yu kilelbi boliwka!’, yangbe kai!”, ange ange kesiliw kale.
12 Então entenderam que não dissera que se guardassem do fermento do pão, mas da doutrina dos fariseus e dos saduceus.
13 Beli, deiw mak ding mak, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i Sisalia Filibai abiw mutuk fian beem mewso kalo unsiliw kale. Beem ding dim bakate, Yesus e ilo dakalalomele: “Kunum waneng i nelo netemeko, Kawtiw Aul nelo kante nangeko, ibolow fukunkabiliw a?”, yangse kale.
13 Chegando ao território de Cesaréia de Filipe, Jesus perguntou a seus discípulos: No dizer do povo, quem é o Filho do Homem?
14 Yangei, i yan weng mak bokolewomeliw: “Mali kawtiw i bokolomeliw: ‘Ku Sion ok da koyemkemin kunum ku ete sako!’, angbiliw te. Mali isik bokolomeliw: ‘Ku Elaisa kute sako!’, angbiliw te. Mali kawtiw isik bokolomeliw: ‘Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Selemaya meni nanew Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kuanse kunum mak kame iti teinbomi, kanebelew kunum kute sako!’, angbiliw te.”, dangsiliw kale.
14 Responderam: Uns dizem que é João Batista; outros, Elias; outros, Jeremias ou um dos profetas.
15 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Kate yukalem ete, yu nelo kante nangeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangse kale.
15 Disse-lhes Jesus: E vós quem dizeis que eu sou?
16 Yangei, Fita esik yan weng bokolewomele: “Ku finik so bin Sunbin-Got em Min Mesaya kute te!”, dangse kale.
16 Simão Pedro respondeu: Tu és o Cristo, o Filho de Deus vivo!
17 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Yona em min Saimon kutaka! Kawin dim kasel ite mak eisneng kale kulo kukukeminba keliw te. Nakalem abiil katem alakabe Aatim ete kuw kulo kukukeme kasike, ku kakateko, kalfongolewka!
17 Jesus então lhe disse: Feliz és, Simão, filho de Jonas, porque não foi a carne nem o sangue que te revelou isto, mas meu Pai que está nos céus.
18 Ku kilele kilila! Kom weng bokonemew weng kale tum kitil emdiw kele kasike, kom wiin akal Fita te. Nem sios e tum beem tikin dim kel gelii, kuan kemin em kitil e sios biilo nam de mit da koyemoke te.
18 E eu te declaro: tu és Pedro, e sobre esta pedra edificarei a minha Igreja; as portas do inferno não prevalecerão contra ela.
19 Feinka! Ne abiil tikin em am yal buskemin be dukemoki kasike, ku kawin dim kale kel mali kunum waneng im kukuyemin be diweko, im kukuyemin beelo bususomi, ‘Fein kukuyemin bete te!’, angesomi, mali im kukuyemin be diweko, ailsomi, ‘Kukuyem be wa te!’, angeko, yangbew tewe, abiil katem alakabe Sunbin-Got akati kom diweko, yangbelew weng be fein kili atemeko, dokokemoke te.”, dangse kale.
19 Eu te darei as chaves do Reino dos céus: tudo o que ligares na terra será ligado nos céus, e tudo o que desligares na terra será desligado nos céus.
20 Dangeko, kewkew weng mak akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw ilo ‘Yesus be Mesaya te!’, yangeko, bokoyemokoliw te!”, yangeko, weng ayemse kale.
20 Depois, ordenou aos seus discípulos que não dissessem a ninguém que ele era o Cristo.
21 Beem ding dim kabalak e, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo iti bokoyem iti bokoyemeko, bokolomele: “Ne Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem uni kasike. Unsomelii, Isalael kawtiw num kak kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel eso, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi nelo gal kenemeko, ilum fian so betbet fian so mak dunemeko, neniwi, ne kuanoki te. Kuanii, yemamas em ding dim e, ne iti baba teinoki te.”, yangse kale.
21 Desde então, Jesus começou a manifestar a seus discípulos que precisava ir a Jerusalém e sofrer muito da parte dos anciãos, dos príncipes dos sacerdotes e dos escribas; seria morto e ressuscitaria ao terceiro dia.
22 Yangei, Fita e em yangse weng be kiliko, Yesus elo dolon dim takas debeleko, unesomi, digaka keleweko, bokolewomele: “Babo! Kamok a! Kaneko eisneng be kanelom kom dim elo tele te!”, dangse kale.
22 Pedro então começou a interpelá-lo e protestar nestes termos: Que Deus não permita isto, Senhor! Isto não te acontecerá!
23 Dangei, Yesus e famdes angeko, Fita elo atemsomi, bokolewomele: “Seten-Ataanim kutaka! Nem ibik katem elo una! Ku nimtew angom ete nem deiw okinemeko, ‘Ku deiw nanew elo una!’, nangbelew a? Ku Sunbin-Got em ibolow fukunin bete gelewinba kesomi, kal so kun so kawtiw im ibolow fukunin ete kuw gelewbelew kasike!”, dangse kale.
23 Mas Jesus, voltando-se para ele, disse-lhe: Afasta-te, Satanás! Tu és para mim um escândalo; teus pensamentos não são de Deus, mas dos homens!
24 Dangeko, akalem gelewkabiliw kunum alik alik ilo bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i ikalem ibolow fukunin e kolewsomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin bete kuw gelewemoliwka! Gelewbiliw kasike, kawtiw mali mak yulo nem dulum em mongom ete yenewi, yu inkal kulamiw tewe, yu ‘Ken kuw ka!’, angeko, nelo diwkuw nenggelewmoliwkam
24 Em seguida, Jesus disse a seus discípulos: Se alguém quiser vir comigo, renuncie-se a si mesmo, tome sua cruz e siga-me.
25 Yu kililina! Nimin kawtiw ite mak ikalem ibolow kuw fukunemiw tewe, ikalem finik so bin fein banimokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewsomi, ikalem ibolow beelo fukuninba keliw tewe, kunum waneng bi sunsun finik so bin fein kuluko, bókoliw te.
25 Porque aquele que quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas aquele que tiver sacrificado a sua vida por minha causa, recobrá-la-á.
26 Beemdiw, mali kawtiw mak kawin dim kaleem on kisol mesesem beem ibolow kuw keko, kulamokoliw kate, ikalem finik e Seten-Ataanim em abiw wa wa une tewe, kawtiw bi ken kelokoliw sako? Bayo! Wa wa kebokoliw te. Kebomeliwi, i nono keko, finik so sunsun bin iti kuluko, bókoliw a? Im kulokoliw deiw be banim kasike!
26 Que servirá a um homem ganhar o mundo inteiro, se vem a prejudicar a sua vida? Ou que dará um homem em troca de sua vida?...
27 Yu kilelbi boliwka! Deiw mak ding mak kabalak e, Kawtiw Aul ne Aatim em auk so kitil so be kuluko, Sunbin-Got em yemdakamin finik iso telesomi, alik alik kawtiw im aluwbabiliw kukuw beem yan be fein duyemoki te.
27 Porque o Filho do Homem há de vir na glória de seu Pai com seus anjos, e então recompensará a cada um segundo suas obras.
28 Ne yulo fein weng kale bokoyemite: Mali kale kel biliw kawtiw mak kuaninba siliw akate, Kawtiw Aul ne kamok fian keko, telii, i nelo netemokiliw te.”, yangse kale.
28 Em verdade vos declaro: muitos destes que aqui estão não verão a morte, sem que tenham visto o Filho do Homem voltar na majestade de seu Reino.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.