Marcos 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Yu nem yangbi weng kale kilele kililina! Kame mali kawtiw mak biliw kali kuaninba siliw akate, Sunbin-Got em gawman em kitil so toloke ding be ikati atemokoliw te.”, yangse kale.
1 Dizia-lhes ainda:
2 Yangei, iti gung kel ding mak banimei, Yesus e Fita o, Sekow o, Sion o, iso yemdeko, imikel kuw amgu tikin fian mak unsiliw kale. Unesomeliwi, Yesus akalem kal e im kiin dim kel famdes angei, i atemiwete:
2 Seis dias depois, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João e os levou, em particular, a sós, a um alto monte. E Jesus foi transfigurado diante deles.
3 Em ilim e yukam kais emdiw kese kate, kaneko kais be kawin dim kaleem kais eisneng alik alik beelo bakilewkabe te.
3 As suas roupas se tornaram resplandecentes, de um branco muito intenso, como nenhum lavandeiro no mundo as poderia alvejar.
4 Kesomelei, Elaisa so Moses so aso i Yesus eso bonggu mobomeliwi, weng bokolew bokolew kebiliwi, i yetemsiliw kale.|alt="Transfiguration of Jesus" src="IB04115.tif" size="col" ref="Mak 9:4"
4 E lhes apareceu Elias com Moisés, e estavam falando com Jesus.
5 Yetemsomeliwi, Fita e Yesus elo bokolewomele: “Num kukuyemin kunum kutaka! Buluw dim kale ken ati. Kasike, kukalem ete nulo ‘Kenka!’, yangew tewe, kame kalakate, nu kanis doung kanel doung tem am alemsal mak geluma! Am mak e kom, mak e Moses em, mak e Elaisa em gelokoluw te.”, dangse kale.
5 Então Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Dangse kate, i finganin fian mak kesomeliwi, Fita e “Nimtew weng mak bokolewoki yake?”, angeko, ibolow kau kese kale.
6 Pois não sabia o que dizer, por estarem eles apavorados.
7 Beem ding dim bakate, yukam mak teleko, ilo kasi koyemsomi, beem tem kalote weng mak bokolomele: “Kunum be nakalem min ete te. Ne sun kuw ibolow mutuk fian dulewkabi kasike, yu em weng kuw gelewemoliwka!”, angse kale.
7 A seguir, veio uma nuvem que os envolveu; e dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho amado; escutem o que ele diz!
8 Angei, i kiin babeleng atew kanis kiineng kanel kiineng angsiliw kate, kawtiw mak yeteminba kesiliw kale. Yesus emikel kuw mobelei, i atemsiliw kale.
8 E, de repente, olhando ao redor, não viram mais ninguém com eles, a não ser Jesus.
9 Kanesomi, im amgu tikin dok dim ka talsiliw ding dim bakate, Yesus e kitil weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw ilo kanele eisneng be bokoyemokoliw te! Kate, Kawtiw Aul nem kuaneko, iti baba teinoki ding dim kabalak e, yu mali kawtiw ilo kanele be fein bakayemboliwka!”, yangse kale.
9 Ao descerem do monte, Jesus lhes ordenou que não divulgassem as coisas que tinham visto, até o dia em que o Filho do Homem ressuscitasse dentre os mortos.
10 Yangei, i em yange weng be kiliko, gelewsiliw kate, ikalem kuw dakalale dakalale kelomeliw: “Em ‘Kuaneko, iti baba teinoki’ weng bokoyembe weng kale nono keloke ya?”, ange ange kesiliw kale.
10 Eles guardaram a recomendação, perguntando uns aos outros o que seria esse ressuscitar dentre os mortos.
11 Keko beli, akalem gelewkabiliw kunum i elo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i bokolomeliw: ‘Mesaya em toloke ding dim e, Sunbin-Got em bontem dim bakamin sua kel alenale kunum Elaisa esik toloke te!’, yangekabiliw a?’, dangeko, dakalasiliw kale.
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os escribas dizem ser necessário que Elias venha primeiro?
12 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Fein te. Elaisa e esik teleko, mesesem wa kebe eisneng beelo iti kileleko, kiol kuw keloke kate, yu ibolow fukunina! Elaisa e alik eisneng kilele kiol kuw kele tewe, nimtew angom ete Sunbin-Got em fut tem e Kawtiw Aul nem dulum elote fut tem boko, bokolomele: ‘Ne betbet fian mak kulabelei, i nelo desi kenemokoliw te.’, angse ya?
12 Jesus respondeu:
13 Kate, yu kililina! Elaisa e fein talse te. E talse kate, kawtiw i Sunbin-Got em fut em Elaisa em dulum angse weng be ki kelewsomi, ikalem ibolow kuw geleweko, elo kukuw wa kuw kelewsiliw te.”, yangse kale.
13 Eu, porém, lhes digo que Elias já veio, e fizeram com ele tudo o que quiseram, como está escrito a respeito dele.
14 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum alemsal biso, akalem mali gelewkabiliw kunum biim dim kalo uneko, talsiliw ding dim bakate, kawtiw demdem mak teleko, mali gelewkabiliw kunum biilo falal koyemiwi, i mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso weng dumiwi, i yetemsiliw kale.
14 Quando eles se aproximaram dos outros discípulos, viram numerosa multidão ao redor deles e os escribas discutindo com eles.
15 Im yetemeko, talsiliw ding dim bakate, ka biliw kawtiw bi Yesus elo atemeko, yol fian angeko, em fukun kalo yakoko, “Talbelew yako!”, dangsiliw kale.
15 E logo toda a multidão, ao ver Jesus, ficou surpresa e, correndo até ele, o saudava.
16 Dangiwi, e akalem gelewkabiliw kunum biilo dakalalomele: “Yu nimtew weng sel iso tekbiliw a?”, yangse kale.
16 Então Jesus perguntou:
17 Yangei, ka biliw kawtiw biim mutuk kunum mak yan weng mak bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nem min kale kom mit de telika! Nimtew angom? Aneng matil mak em bontem dim ka kel kasi kolewbe kasike.
17 E um, do meio da multidão, respondeu: — Mestre, eu trouxe até o senhor o meu filho, que está possuído de um espírito mudo;
18 Aneng matil beem aul beelo ‘Aluwo!’, ange ding kabalak e, e elo kawin dim botut kabalak elo kelewei, e bontem kasuk mok matem dasomi, akalem ning weng so nangyot nangyot kesomi, akalem kal e dingding fian kelewkabe te. Kaneko beli, ne kom kenggelewkabiliw kunum biilo ‘Yu aneng matil beelo takala kolewko, anbakalalina!’, yangi kate, im kitil e sukum gel kele te.”, dangse kale.
18 e este, sempre que se apossa dele, lança-o por terra, e ele espuma, range os dentes e vai definhando. Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
19 Dangei, e ilo bokoyemomele: “Fein ibolow banim kawtiw yutaka! Ne yulo gal keyemi te! Nomin ding ete ne yuso bomelii, yu nelo ilum mak so dunemkabiliw a?”, yangesomi, alew elo bokolewomele: “Kate kom min be debele tala!”, dangse kale.
19 Então Jesus exclamou:
20 Dangei, min be Yesus em mit telei, aneng matil beelo atemse ding dim bakate, aneng matil be aul beelo walwal kuw kili kili kelewse kale. Kelewei, aul be kawin dim botut kabalak elo kelewei, e bontem kasuk mok matem dasomi, kawin dim fimdis famdes kese kale.
20 E eles o trouxeram. Quando ele viu Jesus, o espírito imediatamente agitou o menino com violência, e, caindo ele por terra, revolvia-se espumando.
21 Kelei, Yesus e alew elo dakalalomele: “Em kanekabe kale nolin ding kelewkabe ya?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Em auk um aul gel dim dukusu ding bakate te.
21 Jesus perguntou ao pai do menino: O pai respondeu: — Desde a infância;
22 Aneng matil be elo alomin beem mongom ete diwkuw diwkuw ais kul tem kulus ok tem kulus kelewkabe te. Kanekabe kasike, kom kitil e ki keko, tewe, ku nulo kinkin keyemsomi, nulo dong dokoyema!”, dangse kale.
22 e muitas vezes o tem lançado no fogo e na água, para o matar. Mas, se o senhor pode fazer alguma coisa, tenha compaixão de nós e ajude-nos.
23 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Kom nelo bokonembelew weng ‘Ku ki keko, tewe’, nangbelew weng beem mongom e nimtew a? Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak ‘Feinka!’, nangiw tewe, alik alik eisneng angom keliw eisneng be im dim e fong gel kuw kelewboke kasike.”, dangse kale.
23 Ao que Jesus respondeu:
24 Dangei, alew be fongate akate gaaneko, bokolewomele: “Ne kulo ‘Fein!’, kangbi kate, ku nem fein ibolow sukum beelo atemeko, dokonema!”, dangse kale.
24 E imediatamente o pai do menino exclamou: — Eu creio! Ajude-me na minha falta de fé!
25 Dangei, Yesus e atemete: “Mali kawtiw banban makso mak yako teliw kai!”, angesomi, kitil weng mak aneng matil beelo bokolewomele: “Bontem so kentem so kasi kolewbelew aneng matil ku fongate akate aul be koleweko, kut elo unesomi, atin kuw fon unolewka!”, dangse kale.
25 Vendo Jesus que muita gente estava se reunindo, repreendeu o espírito imundo, dizendo-lhe:
26 Dangei, fein, aneng matil be gaanin fian mak gaaneko, aul beelo bitit butut kelewsomi, kut uneko, aul be fom kuankemin emdiw kolewse kale. Kolewei, ka biliw kawtiw i bokolomeliw: “Ibo! Kame atin kuw kuane kai!”, ange ange kesiliw kale.
26 E ele, gritando e agitando-o muito, saiu, deixando-o como se estivesse morto, a ponto de muitos dizerem: — Morreu.
27 Kesomeliwi, Yesus e aul beem teing bing kelewei, e tein baba angeko, mose kale.
27 Mas Jesus, tomando-o pela mão, o ergueu, e ele se levantou.
28 Anfel ibik ete, akalem gelewkabiliw kunum imikel teleko, Yesus em be am kawtem uneko, elo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete aneng matil be num weng kiliko, kut uninba kembe ya?”, dangsiliw kale.
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que nós não pudemos expulsá-lo?
29 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu ki keko, Sunbin-Got eso weng bakamin beem deiw ete kuw aneng matil beemdiw takala kolew kemokoliw te,” yangse kale.
29 Jesus respondeu:
30 Yangeko, beem ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i biim biliw aneng be iti koleweko, “Mali kawtiw i nem kakabi dim be kanelom kal kesomi, nem fukun tolokoliw te!”, angesomi, yawal keko, Galili aneng fian kalo unsiliw kale.
30 E, tendo saído dali, passavam pela Galileia, e Jesus não queria que ninguém o soubesse,
31 Im unsiliw ding dim bakate, e akalem gelewkabiliw kunum imikel kuw kukuyemeko, bokoyemomele: “Mali kawtiw i Kawtiw Aul nelo kawtiw im teing dim da konemiwi, i nelo neniwi, ne kuanoki te. Keko beli, yemamas kel ding kabalak e, ne iti teinoki te.”, yangse kale.
31 porque ensinava os seus discípulos e lhes dizia:
32 Yangse kate, i em yange weng beem mongom e akokow kesiliw kate, i elo dakalalomin fingansiliw kale.
32 Eles, porém, não compreendiam isto e tinham medo de perguntar.
33 Keko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik biim Galili aneng fian be kakabisomi, Kabelneam abiw mutuk fian kalo talsiliw ding dim bakate, i am mak kawtem uniwi, e ilo dakalalomele: “Num deiw tuluw ding dim be, yu nimtew weng kuw tekbiliw a?”, yangei,
33 Chegaram, então, a Cafarnaum. Estando em casa, Jesus perguntou aos discípulos:
34 i yan weng banim kelewsiliw kale. Nimtew angom? Ikalem kakamiw ding dim kabalak e, i weng bonge bonge keko, “Kante emisik keko, mali biim kak kunum keloke a?”, ange ange kesiliw kasike.
34 Mas eles se calaram, porque, no caminho, tinham discutido entre si sobre quem era o maior.
35 Keko beli, Yesus e akalem kalun kel kunum gaayemei, i mewso teliwi, e ilo bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak ‘Nu numisik kak kunum kebin keluma!’, angiw tewe, i wiin banim kunum keko, mali kawtiw im weng afak kuw kakamin kunum waneng keboliwka!”, yangse kale.
35 E Jesus, assentando-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Yangeko, aul gel mak debele teleko, akalem mit ka mo koleweko, falal kelewsomi, bokoyemomele:
36 Trazendo uma criança, colocou-a no meio deles e, tomando-a nos braços, disse-lhes:
37 “Yu kilele kililina! Nimin kawtiw ite mak nem ibolow fukunsomi, aul gel kalakalin mak dokolewiw tewe, i nakati dokonemeko, bakilewsomi, nem namdale Aatim bakati dokolew kebiliw bakate.”, yangse kale.
37 — Quem receber uma criança, tal como esta, em meu nome, recebe a mim; e quem receber a mim, não é a mim que recebe, mas aquele que me enviou.
38 Yangse ding bakate, Sion e Yesus elo weng mak bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nu atemuwete: Mak kunum mak kom wiin dim kel kawtiw im dim biliw aneng matil takala koyembelei, nu atemsuluw te. Atemsuluw kate, e nuso bongguko, kulo kenggelewinba kebe kasike, nu elo kitil weng bokolewomeluw: ‘Ku kanelom makso kanemokolew te!’, dangbuluw te.”, dangse kale.
38 João disse a Jesus: — Mestre, vimos um homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não nos seguia.
39 Dangse kate, Yesus e ilo bokoyemomele: “Yu kanemokoliw te! Nimtew angom? Nimin kawtiw ite mak nem wiin dim auk so kitil so eisneng mak keliw tewe, i fongate akate nelo nam weng minemiw kasike.
39 Mas Jesus respondeu:
40 Yu kilele kililina! Nulo maka keyeminba kebe kunum mak e nukalem angin kebe kasike!
40 Pois quem não é contra nós é a favor de nós.
41 Feinka! Nimin kawtiw ite mak bokolomeliw: ‘Kulais em wiin dim teliw kunum ite te!’, angesomi, yulo sak ok yemeniw tewe, Sunbin-Got akati im yan ken nam koyeme te.”, yangse kale.
41 Pois aquele que lhes der de beber um copo de água, em meu nome, porque vocês são de Cristo, em verdade lhes digo que de modo nenhum perderá a sua recompensa.
42 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Nimin kawtiw iti mak ibolow fein nangeko, finik so kulomin deiw kakabiliw aul gel mak ilo wa eisneng mak im ibolow mutuk tem daliw kasike, aul bi ikalem kakabiliw deiw kel kuminiw tewe, kanebiliw kawtiw biim kal ilum e fian fian kuw keloke te. Kanebiliw kawtiw biim kulokoliw ilum be tum fian sel biim gatak dokong keyemeko, ilo kuse ok da koyemokoliw beem ilum be atin kuw bakilewoke te.
42 — E, se alguém fizer tropeçar um destes pequeninos que creem em mim, seria melhor para esse que uma grande pedra de moinho fosse pendurada ao seu pescoço e fosse jogado no mar.
43 — ausente —
43 E, se a sua mão leva você a tropeçar, corte-a; pois é melhor você entrar aleijado na vida do que, tendo as duas mãos, ir para o inferno, para o fogo que nunca se apaga
44 — ausente —
44 [onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga].
45 — ausente —
45 E, se o seu pé leva você a tropeçar, corte-o; pois é melhor você entrar na vida aleijado do que, tendo os dois pés, ser lançado no inferno
46 — ausente —
46 [onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga].
47 Beemdiw, yom kiin mali be wa kukuw kemomin kuw keyembe tewe, yu kaneyembe kiin be walu kololiwka! Keko beli, yu kiin makmak kuw kesomi, Sunbin-Got em gawman dim kalo unokoliw kasike! Mesik esik kiin alew so biliwi, Sunbin-Got e yulo yemdeko, ais dong dim kalo da koyem keyemoke kasike.
47 E, se um dos seus olhos leva você a tropeçar, arranque-o; pois é melhor você entrar no Reino de Deus com um olho só do que, tendo os dois, ser lançado no inferno,
48 Beem bókoliw dim kabalak be,
48 onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga.
49 Yu kilelbi boliwka! Ais dong be kawtiw alik alik ilo yol so keyemoke te.
49 — Porque cada um será salgado com fogo.
50 Yol e abal nam eisneng kate, em abal e banime tewe, yu nono keleweko, elo iti abal nam kelewokoliw a? Beem kanelomin deiw ete banim te. Nakunum kumel kunum yutaka! Yom ibolow mutuk e yol so emdiw kesomi, mali kakunum kusel ilo ibolow menew kukuw kuw kukulew kukulew kemoliwka!”, yangse kale.
50 O sal é bom; mas, se o sal vier a se tornar insípido, como lhe restaurar o sabor? Tenham sal em vocês mesmos e paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.