Marcos 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Beem ding dim bakate, kunum waneng banban mak teleko, Yesus em be dim ka kel wensansiliw kale. Wensaniw ding dim bakate, Yesus e yetemete: “Kunum waneng bi wanin tewso kebiliw kai!”, angomi, akalem gelewkabiliw kunum ilo gaayemeko, bokoyemomele:
1 Naqueles dias, outra grande multidão se reuniu e, mais uma vez, o povo ficou sem comida. Jesus chamou os discípulos e disse:
2 “Ne kunum waneng kalilo kinkin keyemi te. Nimtew angom? I nuso tiak ding biliwi, alemsal ding kelei, i yemen tew tein fakalaliw kasike.
2 “Tenho compaixão dessa gente. Estão aqui comigo há três dias e não têm mais nada para comer.
3 Nu ilo sak yamdaluw tewe, i deiw kel yemen tew teinsomi, kiin felfel beit keko, fom mit tolokoliw te. Fein! Mali kawtiw bi singam kawtiw kasike!”, yangse kale.
3 Se eu os mandar embora com fome, desmaiarão no caminho. Alguns vieram de longe”.
4 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i bokolewomeliw: “Kawtiw banim wanin banim dim kalesik e, nu nono kesom ete, wanin yemenokoluw a?”, dangsiliw kale.
4 Os discípulos disseram: “Como conseguiremos comida suficiente neste lugar deserto para alimentá-los?”.
5 Dangiwi, Yesus e ilo bokoyemomele: “Yom belet wanin e nolin kuw be ya?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ben kel belet wanin kuw bete.”, dangsiliw kale.
5 Jesus perguntou: “Quantos pães vocês têm?”. “Sete”, responderam eles.
6 Dangiwi, Yesus e ka biliw kunum waneng biilo bokoyemomele: “Alik yu kawin dim ka kel tein fakalalina!”, yangse kale. Yangesomi, Yesus e ben kel belet wanin be kulusomi, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, fakal fakal keleweko, akalem gelewkabiliw kunum biilo duyemei, i kunum waneng biilo amen amen keyemsomi, yemensiliw kale.
6 Então Jesus mandou todo o povo sentar-se no chão. Tomou os sete pães, agradeceu a Deus e os partiu em pedaços. Em seguida, entregou-os aos discípulos, que os distribuíram à multidão.
7 Yemensomeliwi, Yesus e im abubiliw takam gelgel mak akati kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu takam be kawtiw biilo amen amen keyemenina!”, yangei, i fein ilo yemensiliw kale.
7 Eles encontraram, ainda, alguns peixinhos; Jesus também os abençoou e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 Yemensomeliwi, i wanesomi, alik alik i ki kesomeliwi, wanin e beki kuw kelei, i wanin atuk kolewsomi, abuko, ben kel men fian weneko, dukusiliw kale.
8 Todos comeram à vontade. Depois, os discípulos recolheram sete cestos grandes com as sobras.
9 Kawtiw im teing bokoko, fufu e ketket teben tausen (4'000) kel emdiw kesiliw kale.
9 Naquele dia, havia cerca de quatro mil homens na multidão. Após comerem, Jesus os mandou para casa.
10 Keko beli, e kawtiw biilo yamdasomelei, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, i kunuw dim mak teinsomeliwi, Dalmanuta aneng kalo unsiliw kale.
10 Em seguida, entrou com seus discípulos num barco e atravessou para a região de Dalmanuta.
11 Beli, Falisi kunum mali mak i teleko, Yesus elo dumin weng mak bokoleweko, kiskis weng bokolewomeliw: “Kame ku kitil so auk so eisneng mak dukulew kano, nukal atemeko, atin kuw kal keluwete: ‘Fein! Ku Sunbin-Got em aluwbamin kunum kute kai!’, kangokoluw te!”, dangsiliw kale.
11 Alguns fariseus vieram ao encontro de Jesus e começaram a discutir com ele. Para pô-lo à prova, exigiram que lhes mostrasse um sinal do céu.
12 Dangiwi, em ibolow mutuk tem ilum fian mak kesomelei, e ilo bokoyemomele: “Eke! Kameem ibolow benebiliw kawtiw yu kitil so auk so eisneng ‘Nulo kukuyema!’, angeko, gaanem teliw kate, ne yulo kitil eisneng mak nam kukuyemii, yu nam atemiw te.”, yangse kale.
12 Ao ouvir isso, Jesus suspirou profundamente e disse: “Por que este povo insiste em pedir um sinal? Eu lhes digo a verdade: não darei sinal algum aos homens desta geração”.
13 Yangesomi, im biliw dim ka koleweko, kunuw dim teinsomi, iti ok dikeko, okmun mali elo unse kale.
13 Então ele os deixou, entrou de volta no barco e atravessou para o outro lado do mar.
14 Im unsiliw ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum i belet wanin akokow keko, fong gel makmak kuw kunuw dim abuko, de unsiliw kale.
14 Os discípulos, porém, se esqueceram de levar comida. Tinham no barco apenas um pão.
15 Unbomeliwi, Yesus e weng temtem mak bokoyemomele: “Wee yutaka! Yukati Falisi kunum so, emisik kamok fian Antibas Kelot iso, alik alik biim belet wanin fasu kolewkabiliw eisneng is beem dulum elo kilelbiko, boliwka!”, yangse kale.
15 Enquanto atravessavam o mar, Jesus os advertiu: “Fiquem atentos! Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e de Herodes”.
16 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i kilisomi, bokolomeliw: “Kate nu belet wanin mak de telinba keluw kasike, kane weng yangbe sako!”, ange ange kesiliw kale.
16 Os discípulos começaram a discutir entre si porque não tinham trazido pão.
17 Angbiwi, Yesus e im angbiliw weng be kal keko, bokoyemomele: “Nimtew angom ete yu bokolomeliw: ‘Nu belet wanin banim te!’, angbiliw a? Yu nem yangbi weng beem mongom e kal kelinba keko, akokow kebiliw sako? Yu ibolow kau angbiliw sako?
17 Ao saber do que estavam falando, Jesus disse: “Por que discutem sobre a falta de pão? Ainda não sabem ou não entenderam? Seu coração está tão endurecido que não compreendem?
18 Yukal kiin so kate, ateminba kebiliw sako? Yukal kentem so kate, weng kilele kililinba kebiliw sako? Yu fein atin kuw ibolow akokow kebiliw sako?
18 Vocês têm olhos, mas não veem? Têm ouvidos, mas não ouvem? Não se lembram de nada?
19 Nem teingabi kel belet wanin mak kuluko, teingabi kel tausen (5'000) kawtiw biilo wanin yemensi ding dim kabalak e, yu nomin kolewsiliw wanin atuk ete men abu dukusiliw a?”, yangeko, dakalase kale. Dakalalei, i yan weng bokolewomeliw: “Kalun kel men abu dukusuluw te!”, dangsiliw kale.
19 Quando reparti os cinco pães entre os cinco mil, quantos cestos cheios de sobras vocês recolheram?”. “Doze”, responderam eles.
20 Dangiwi, e dakalalomele: “Usinel e, ne ben kel belet wanin kuluko, ketket teben kel tausen (4'000) kunum biilo yemenii, i waneko, gal kesomi, yu nolin men bete abu dukusiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ben kel.”, dangsiliw kale.
20 “E quando reparti os sete pães entre os quatro mil, quantos cestos grandes cheios de sobras vocês recolheram?” “Sete”, responderam.
21 Dangiwi, e bokoyemomele: “Yukal kame akal kilele dolon kelinba biliw bani?”, yangse kale.
21 “E vocês ainda não entendem?”, perguntou.
22 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i uneko, Betsaida abiw kalo unsiliw kale. Uniwi, abiw beem kasel i wakamin kiin sukul kunum mak debele teleko, Yesus elo kitil kuw bokolewomeliw: “Ku kunum beelo teing aluwko, kilelewa!”, dangsiliw kale.
22 Quando chegaram a Betsaida, algumas pessoas trouxeram um cego a Jesus e lhe pediram que o tocasse.
23 Dangiwi, e kiin sukul kunum beem teing aluweko, debeleko, abiw fe dim elo uneko, kasuk tuw em kiin dim dalewsomi, akalem teing deeko, em kiin dim dukulewsomi, iti koleweko, dakalalomele: “Ku mesesem eisneng mak atemew e?”, dangeko, dakalase kale.
23 Ele tomou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Em seguida, cuspiu nos olhos do homem, pôs as mãos sobre ele e perguntou: “Vê alguma coisa?”.
24 Dakalalei, kunum be kiin doungeko, yan weng bokolewomele: “Ne atemite: Kawtiw kali ais atew keko, talbiliwi, ne yetemi te.”, dangse kale.
24 Recuperando aos poucos a vista, o homem respondeu: “Vejo pessoas, mas não as enxergo claramente. Parecem árvores andando”.
25 Dangesomelei, e iti teing deeko, em kiin dim elo dukulei, kunum beem kiin e fein ken kesomelei, e alik alik eisneng be kilele kiin doung angeko, yetemse kale.
25 Jesus pôs as mãos sobre os olhos do homem mais uma vez, e sua visão foi completamente restaurada; ele passou a ver tudo com nitidez.
26 Kiin kilele dolon keko, yetemei, Yesus e elo iti akalem am dim elo dabalako, bokolewomele: “Ku kanelom abiw kalo unokolew te!”, dangse kale.
26 Então Jesus se despediu dele e disse: “Ao voltar para casa, não entre no povoado”.
27 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, im Sisalia Filibai abiw mutuk fian beem abiw biliw kalo unsiliw ding dim bakate, e ilo dakalalomele: “Kunum waneng i nelo netemeko, nelo kante nangeko, ibolow fukunkabiliw a?”, yangse kale.
27 Jesus e seus discípulos deixaram a Galileia e foram para os povoados perto de Cesareia de Filipe. Enquanto caminhavam, Jesus lhes perguntou: “Quem as pessoas dizem que eu sou?”.
28 Yangei, i yan weng mak bokolewomeliw: “Mali kawtiw mak i bokolomeliw: ‘Ku Sion ok da koyem kemin kunum kute sako!’, angbiliw te. Mali isik bokolomeliw: ‘Sua sua kel alenale Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Elaisa kute sako!’, angbiliw te. Iti mali kawtiw mak i bokolomeliw: ‘Sua sua kel em mali Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kuanse kunum kame iti teinbomi, kanebe kunum kute sako!’, angbiliw te.”, dangsiliw kale.
28 Eles responderam: “Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias ou um dos profetas”.
29 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Kate yutaka! Yukalem ete nelo kante nangeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangei, Fita e yan weng bokolewomele: “Ku Sunbin-Got em Mesaya kute te!”, dangse kale.
29 “E vocês?”, perguntou ele. “Quem vocês dizem que eu sou?” Pedro respondeu: “O senhor é o Cristo!”.
30 Dangei, Yesus e kitil weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw ilo ‘Yesus be Mesaya ete te!’, yangeko, bokoyemokoliw te!”, yangse kale.
30 Mas Jesus os advertiu de que não falassem a ninguém a seu respeito.
31 Yangesomi, weng kal mak bokoyemomele: “Isalael kawtiw im kak kunum kebiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel iso, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi Kawtiw Aul nelo gal kenemeko, ilum fian so betbet fian so dunemeko, neniwi, ne kuaneko, yemamas kel ding keko, iti baba teinoki te. Nimtew angom? Sunbin-Got e kaneloke beem dulum elote ‘Kaneloka!’, angse kasike.” yangse kale.
31 Então Jesus começou a lhes ensinar que era necessário que o Filho do Homem sofresse muitas coisas e fosse rejeitado pelos líderes do povo, pelos principais sacerdotes e pelos mestres da lei. Seria morto, mas três dias depois ressuscitaria.
32 Yangei, Fita e Yesus em kaim dim kuw bokose weng be kilele kiliko, Yesus elo dolon dim takas debeleko, unesomi, digaka kelewse kale.
32 Enquanto falava abertamente sobre isso com os discípulos, Pedro o chamou de lado e o repreendeu por dizer tais coisas.
33 Kelei, Yesus e famdes angeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo yetemsomi, Fita elo bokolewomele: “Seten-Ataanim kutaka! Nem ibik katem elo una! Ku Sunbin-Got em ibolow ete gelewinba somi, kawtiw im ibolow fukunin ete kuw gelewbelew kasike!”, dangse kale.
33 Jesus se virou, olhou para seus discípulos e repreendeu Pedro. “Afaste-se de mim, Satanás!”, disse ele. “Você considera as coisas apenas do ponto de vista humano, e não da perspectiva de Deus.”
34 Dangeko, Yesus e ka biliw kawtiw so, akalem gelewkabiliw kunum biso, alik alik biilo gaayemeko, bokoyemomele: “Yu kale kel teleko, kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i ikalem ibolow fukunin be kolewsomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin bete kuw gelewemoliwka! Gelewbiliw kasike, mali kawtiw mak i biilo nem dulum elote yenewi, i inkal kulamiw tewe, i ‘Ken kuw ka!’, angeko, nelo diwkuw nenggelewboliwq
34 Depois, chamou a multidão e os discípulos e disse: “Se alguém quer ser meu seguidor, negue a si mesmo, tome sua cruz e siga-me.
35 Yu kililina! Mali ikalem finik so bomin kuw fukunkabiliw kawtiw i ikalem finik so fein banimokoliw te. Banimokoliw kate, nimin kawtiw ite mak nelo nenggelewko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be kitil kuw aluwsomi, ikalem finik so bomin beem dulum fukuninba keliw tewe, kawtiw bi sunsun finik so bin kuluko, bókoliw te.
35 Se tentar se apegar à sua vida, a perderá. Mas, se abrir mão de sua vida por minha causa e por causa das boas-novas, a salvará.
36 Beemdiw, mali kawtiw mak kawin dim kaleem on kisol mesesem beem ibolow kuw keko, kulamokoliw kate, ikalem finik e Seten-Ataanim em abiw wa wa une tewe, kawtiw bi ken kelokoliw sako? Bayo! Wa wa kebokoliw te.
36 Que vantagem há em ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida?
37 Kebomeliwi, i nono keko, finik so sunsun bin iti kuluko, bókoliw a? Alwol keko, iti kulewomin em deiw ma banim kasike!
37 E o que daria o homem em troca de sua vida?
38 Yu kilelbi boliwka! Nimin kunum waneng ite mak kawin kaleem sili sili nam kekabiliw kawtiw so, mali dasuw-got daoyemkabiliw kawtiw iso, alik alik biim mutuk bomi, finganeko, nem weng so nakalem so ibik kunemiw tewe, Kawtiw Aul nem Aatim em auk so kitil so be kuluko, akalem wiin so amko koyemse yemdakamin finik iso toloki ding dim kabalak e, yukati ibik kuyemoki te.
38 Se alguém se envergonhar de mim e de minha mensagem nesta época de adultério e pecado, o Filho do Homem se envergonhará dele quando vier na glória de seu Pai com os santos anjos”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.