Marcos 1
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Kale kel, Sunbin-Got em min Yesus Kulais em Weng Kal Ken Ati em talfut kese sang te.
1 A boa notícia que fala a respeito de Jesus Cristo, Filho de Deus, começou a ser dada
2 Sua e, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya e Sunbin-Got em Mesaya em dulum elote bokolewse weng fitew dim bokoko, fut tem bolomele:
2 como o profeta Isaías tinha escrito. Ele escreveu o seguinte: “Deus disse: Eu enviarei o meu mensageiro adiante de você para preparar o seu caminho.”
3 Kunum waneng banim dim elote, gaanin fian mak gaanomele:
3 E o profeta escreveu também: “Alguém está gritando no deserto: Preparem o caminho para o Senhor passar! Abram estradas retas para ele!”
4 Beli, ok da koyemin kunum Sion e kunum waneng banim dim kel teleko, bomelei, kunum waneng em dim talsiliw kunum waneng ilo Sunbin-Got em kukuyemin weng yangeko, bokoyemomele: “Sili sili nam ibiku kolewko, ibolow famdeko, Sunbin-Got em ibolow gelewemoliwka! Gelewiwi, e yom sili sili kukuw beem yan bakate kulu koyemi, ne yulo ok da koyemoki te.”, yangse kale.
4 E foi assim que João Batista apareceu no deserto, batizando o povo e anunciando esta mensagem: — Arrependam-se dos seus pecados e sejam batizados, que Deus perdoará vocês.
5 Yangei, Sudia aneng fian em kasel so, Selusalem abiw mutuk fian em kasel iso, kawtiw banban bi Sion em mit mewso teleko, fein ikalem sili sili nam kukuw kaim fileliwi, Sion e ilo Yoldan bang ka kel ok da koyemse kale.
5 Muitos moradores da região da Judeia e da cidade de Jerusalém iam ouvir João. Eles confessavam os seus pecados, e João os batizava no rio Jordão.
6 Sion e kamel samal im kalim fasiliw ilim minggibomi, samal kal yewet mak kuluko, akalem kakam falal kelewbomelei, sak kuieng a, mong tugul abal a, bete kuw wanenale kunum ete kale.
6 Ele usava uma roupa feita de pelos de camelo e um cinto de couro e comia gafanhotos e mel do mato.
7 Beli, Sion e kunum waneng alik alik ilo bokoyemomele: “Yu kililina! Nemteben mak kunum mak toloke ye, e Kamok Fian kitil so kasike, nete ki keko, em yan mit mewso uneko, elo dokoleweko, em yan aum sok e ne nam silelewi te.
7 Ele dizia ao povo: — Depois de mim vem alguém que é mais importante do que eu, e eu não mereço a honra de me abaixar e desamarrar as correias das sandálias dele.
8 Ne yulo sak ok kuw ok da koyembi kate, Kamokim be yulo fein Sunbin-Finik so ok da koyemoke te.”, yangse kale.
8 Eu batizo vocês com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo.
9 Beem ding dim bakate, Yesus e Galili aneng fian em abiw mutuk fian Nasalet be koleweko, Sion em bise aneng kalo em fukun talse kale. Telei, e elo Yoldan bang ka kel ok da kolewse kale.
9 Nessa ocasião Jesus veio de Nazaré, uma pequena cidade da região da Galileia, e foi batizado por João Batista no rio Jordão.
10 Ok da kolewei, em kut matem tele ding dim bakate, Sunbin-Got em kitil e abiil elo amen amen keko, busok angei, Sunbin-Finik e abim atew awon kawkaw mit elo keemeko, em dim telei, e atemse kale.
10 No momento em que estava saindo da água, Jesus viu o céu se abrir e o Espírito de Deus descer como uma pomba sobre ele.
11 Atemeko, abiil kawtem ete weng mak bokolomele: “Kute nem ibolow mutuk fian so dukembi min kute te. Ne kalfong so katebi te.”, dangse kale.
11 E do céu veio uma voz, que disse: — Tu és o meu Filho querido e me dás muita alegria.
12 Beli, Sunbin-Finik e Yesus em ibolow tem elo sililmolewse kasike, e kawtiw banim dim mak elo uneko,
12 Logo depois o Espírito Santo fez com que Jesus fosse para o deserto.
13 ka kel e, 40 ding kelei, Seten-Ataanim e elo kak kelewse kale. Kak kelewse ding dim bakate, Yesus e kut samal im biliw dim bomelei, Sunbin-Got em yemdakamin finik i teleko, Yesus em anggil elo dawkitil mosiliw kale.
13 Jesus ficou lá durante quarenta dias, sendo tentado por Satanás. Ali havia animais selvagens, e os anjos cuidavam de Jesus.
14 Beli, deiw mak ding mak kelei, emisik kamok fian Antibas Kelot e ok da koyemkabe kunum Sion elo sok am tem da kolewse kale. Kolewse ding bakate, Yesus e Galili aneng fian ka kel Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bokoyemomin talse kale.
14 Depois que João foi preso, Jesus seguiu para a região da Galileia e ali anunciava a boa notícia que vem de Deus.
15 Teleko, kunum waneng ilo bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Sunbin-Got em sua ‘Toloke!’, angse ding dim e, kameem ding bakalete. Feinka! Sunbin-Got em gawman ding dim e kame mewso kebe kasike, yu sili sili nam ibiku kolewko, ibolow famdeko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati beelo ‘Fein!’, dangoliwka!”, yangse kale.
15 Ele dizia:
16 Beem ding dim e, Yesus e Galili okmun gu dim unbomi, awkunum kumel takam takamin kunum alew mak yetemse kale. Kunum mak em wiin e Saimon ete kale. Akalem awkunum em wiin e Andulu ete kale. Yesus aso ilo yetemete: I takam wakal men so takam takabiliwi, e yetemse kale.
16 Jesus estava andando pela beira do lago da Galileia quando viu dois pescadores. Eram Simão e o seu irmão André, que estavam no lago, pescando com redes.
17 Yetemomi, aso ilo bokoyemomele: “Wee! Kaso yutaka! Kaso yu nelo nenggelew teliw kano, ne yulo kunum waneng kulamin kunum keyemoki te.”, yangse kale.
17 Jesus lhes disse:
18 Yangei, fein, aso i em yangse weng be fein kiliko, fongate akate ikalem wakal men be welel koleweko, Yesus elo gelew unsiliw kale.
18 Então eles largaram logo as redes e foram com Jesus.
19 Keko beli, e iti nengka uneko, iti alew kunum mak yetemse kale. Mak em wiin e Sekow e, mak em wiin e Sion e, aso ite kale. I Sebidi em muluwel keko, kunuw dim bomi, takam wakal men kileleko, benebomi, alenaliw kale.
19 Um pouco mais adiante Jesus viu outros dois irmãos. Eram Tiago e João, filhos de Zebedeu, que estavam no barco deles, consertando as redes.
20 Biliwi, Yesus e ilo gaayemei, aso i em yangse weng be kiliko, alew Sebidi so, akalem aluwbamin kunum iso, kunuw dim ka kel fongate akate koyemeko, aso Yesus elo gelew unsiliw kale.
20 Jesus chamou os dois, e eles deixaram Zebedeu, o seu pai, e os empregados no barco e foram com ele.
21 Kaneko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi uneko, Kabelneam abiw mutuk fian elo uneko, ka kel alenaliw kale. Ka kel bomeliwi, Sabat finengdakamin ding kele ding dim kabalak e, e diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem uneko, kunum waneng ka biliw biilo kukuyemse kale.
21 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum, e, no sábado, ele foi ensinar na sinagoga .
22 Kukuyemei, kunum waneng i Yesus em kukuyemse weng be kililomi, yol angsiliw kale. Nimtew angom? “Em nulo bokoyemkabe weng be Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukyemkabiliw kunum im weng emdiw bate. Yesus em weng be auk so kitil so weng kele kai!”, angsiliw kasike.
22 As pessoas que o escutavam ficaram muito admiradas com a sua maneira de ensinar. É que Jesus ensinava com a autoridade dele mesmo e não como os mestres da Lei.
23 Im wensankabiliw am ka kel biliw ding mak e, aneng matil em dim be kunum mak belei, i atemsiliw kale. Atemiwi, aneng matil be gaaneko,
23 Então chegou ali um homem que estava dominado por um espírito mau. O homem gritou:
24 Yesus elo bokolewomele: “Nasalet kunum Yesus kutaka! Ku noyemomin talbelew a? Ku nulo yeneko, banimomin telew sako? Feinka! Ne kal kelite: Ku Sunbin-Got akalem wiin so amkose kiol kuw kunum kute te!”, dangse kale.
24 — O que quer de nós, Jesus de Nazaré? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
25 Dangei, Yesus e weng kitil weng mak bokolewomele: “Fongate akate kimi angeko, kunum be koleweko, unolewka!”, dangse kale.
25 Então Jesus ordenou ao espírito mau:
26 Dangei, aneng matil be kunum beelo yan teing so biting biteng keleweko, gaanin fian kuw gaaneko, fe e, kunum beelo kalis kolewse kale.
26 Aí o espírito sacudiu o homem com violência e, dando um grito, saiu dele.
27 Kolewei, kunum waneng ka biliw kawtiw alik alik i yol angeko, weng bokolew bokolew kelomeliw: “Be nomin eisneng ete? E auk so kitil so kukuyemin kikis mak kukuyemkabe te! E aneng matil biilo kitil so auk so weng mak bokoyemei, i fongate akate em yangbe weng be kiliko, gelewkabiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
27 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que quer dizer isso? É um novo ensinamento dado com autoridade. Ele manda até nos espíritos maus, e eles obedecem.
28 Kesomeliwi, Yesus em kanese sang be fongate akate Galili aneng fian em aneng aneng bokoyem yak bokoyem yak keem unsiliw kale.
28 E a fama de Jesus se espalhou depressa por toda a região da Galileia.
29 Beli, beem ding dim bakate, Yesus so, akalem ketket teben gelewkabiliw kunum Saimon e, Andulu e, Sekow e, Sion e, alik alik bi Suda im wensan kekabiliw am dim be koleweko, Saimon so Andulu so, awkunum kumel biim am kalo unsiliw kale.
29 Logo depois, Jesus, Simão, André, Tiago e João saíram da sinagoga e foram até a casa de Simão e de André.
30 Unom ete, Saimon em kalel um auk u kal mamin wakamin so abin kon tem akalbu kasike, i Yesus elo fongate akate um kanebu sang be bokolewsiliw kale.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Assim que Jesus chegou, contaram a ele que ela estava doente.
31 Bokolewiwi, e kiliko, um akal kebu dim elo uneko, um teing kitil woluko, ulo tein koumei, wakamin be fein koumse kale. Koumei, u moko, wanin fuyemsu kale.
31 Ele chegou perto dela, segurou a mão dela e ajudou-a a se levantar. A febre saiu da mulher, e ela começou a cuidar deles.
32 Keko beli, ataan tem dokong ange dim keko, Sabat finengdakamin ding banim kele ding bakate, kunum waneng i wakamin kal wanin kawtiw so, aneng matil im dim biliw kawtiw so, kawtiw banban bi Yesus em mit yemde talsiliw kale.
32 À tarde, depois do pôr do sol , levaram até Jesus todos os doentes e as pessoas que estavam dominadas por demônios.
33 Telesomeliwi, Kabelneam abiw mutuk fian kaem kasel banban i teleko, Yesus em be am beem abisom mewso mosiliw kale.
33 Todo o povo da cidade se reuniu em frente da casa.
34 Keko beli, e wakamin kal wanin kawtiw banban bi okmino koyemsomi, aneng matil mali kawtiw im dim biliw aneng matil banban akati takala koyemse kale. Takala koyemei, aneng matil im kaim weng bokoliw weng beelo “Ayem! Yu kimi angoliwka!”, yangse kale. Nimtew angom? Aneng matil bi kal keliwete: “Yesus be Sunbin-Got em Min ete kai!”, angeko, kal kebiliw kasike.
34 Jesus curou muitas pessoas de todo tipo de doenças e expulsou muitos demônios. Ele não deixava que os demônios falassem, pois eles sabiam quem Jesus era.
35 Beli, kutiliw fian kelei, ataan telinba sele ding dim bakate, Yesus e teineko, aneng be koleweko, kawtiw banim dim mak elo Sunbin-Got eso weng bokolomin unse kale.
35 De manhã bem cedo, quando ainda estava escuro, Jesus se levantou, saiu da cidade, foi para um lugar deserto e ficou ali orando.
36 Weng bokose ding dim bakate, Saimon so, akalem akunum so, ikati teineko, Yesus elo fenem unsiliw kale.
36 Simão e os seus companheiros procuraram Jesus por toda parte.
37 Fenem uneko, elo atemeko, bokolewomeliw: “Kutaka! Kunum waneng banso mak kulo fenem kakabiliw te!”, dangsiliw kale.
37 Quando o encontraram, disseram: — Todos estão procurando o senhor.
38 Dangiwi, e yan weng mak bokoyemomele: “Kunum waneng ilo Sunbin-Got em weng kukuyemomin beem mongom talsi kasike, ne abiw mak abiw mak unesomelii, ilo kukuyemkabi te. Kasike kame, nu abiw kale koleweko, iti abiw nengso nengso unuma o!”, yangse kale.
38 Jesus respondeu:
39 Yangei, fein, i aneng ka be koleweko, Galili aneng fian em abiw abiw alik alik kakabomeliwi, Yesus e Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kel kukuyemkabomelei, aneng matil kawtiw im dim biliw aneng matil takala koyemkakamele kale.
39 Jesus andava por toda a Galileia, anunciando o evangelho nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Deiw mak ding mak, kunum bulul abung fian so kelebe kunum mak Yesus em mit mewso teleko, katin bukbuk teinsomi, elo kitil weng kuw bokolewomele: “Ku auk so kunum kasike, kukalem ibolow kuw gelewsomi, nelo iti mali im kiin dim e kais ati kuw kenemolewka o!”, dangse kale.
40 Um leproso chegou perto de Jesus, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
41 Dangei, Yesus e ibolow kinkin keleweko, akalem teing deeko, beem kal dim dukuko, bokolewomele: “No dokokemo yo! Kame kais ati kuw kela!”, dangse kale.
41 Jesus ficou com muita pena dele, tocou nele e disse:
42 Dangeko, fongate kuw em kal dim em bulul abung fian be atin kuw wokminolei, kunum beem kal anggil be iti Sunbin-Got em kiin dim e kais ati kuw kelewse kale.
42 No mesmo instante a lepra desapareceu, e ele ficou curado. Então Jesus o mandou embora.
43 Kelewei, Yesus e elo dabalaleko, weng kitil weng mak bokolewomele:
43 — ausente —
44 “Ku kanelom mali kawtiw mak ilo ikati bokoyemokolew te! Kukalem kuw Selusalem abiw mutuk fian katiw elo uneko, Sunbin-Got em am yol kunum ayem beem afak kunum biim mit mewso unesomi, kom iti kais kelew kal be ilo kukuyemolewka! Kukuyemsomi, Moses em sua kel iti kal kais kemin em kukuyemin beem dulum elote “Yu kanelina!”, angse weng be gelewolewka! Keko beli, mali im kulo katemiw ding dim bakate, i nem kanekembi be atemsomi, nem kitil fian be fein kal kelokoliw te.”, dangse kale.
44 — ausente —
45 Dangse kate, kunum be Yesus em be dim koleweko, em dangse weng be sakalaw keko, weng bo bo kelewko, akalem kal dim em kanelewse em sang be bokoyem tem bokoyem tem keem unse kale. Kaneko beli, Yesus e ki keko, kawtiw im kiin dim kaim dim kel mali abiw mutuk fian kawtem uninba kese kasike, e kawtiw banim dim kuw ke alenale kale. Bomelei, kawtiw banban i ikalem abiw abiw be koleweko, em fukun unsiliw kale.
45 Mas o homem começou a falar muito e espalhou a notícia. Por isso Jesus não podia mais entrar abertamente em qualquer cidade, mas ficava fora, em lugares desertos. E gente de toda parte vinha procurá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.