Marcos 1
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs MNT
1 Kale kel, Sunbin-Got em min Yesus Kulais em Weng Kal Ken Ati em talfut kese sang te.
1 Iti i Tur Gewasin ana busurufin i Jesu Keriso God Natun isan.
2 Sua e, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya e Sunbin-Got em Mesaya em dulum elote bokolewse weng fitew dim bokoko, fut tem bolomele:
2 Ana tur i dinab orot Isaiah kikirum imaim busuruf eo.
3 Kunum waneng banim dim elote, gaanin fian mak gaanomele:
3 — ausente —
4 Beli, ok da koyemin kunum Sion e kunum waneng banim dim kel teleko, bomelei, kunum waneng em dim talsiliw kunum waneng ilo Sunbin-Got em kukuyemin weng yangeko, bokoyemomele: “Sili sili nam ibiku kolewko, ibolow famdeko, Sunbin-Got em ibolow gelewemoliwka! Gelewiwi, e yom sili sili kukuw beem yan bakate kulu koyemi, ne yulo ok da koyemoki te.”, yangse kale.
4 John arar yanane tit na dogor baikitabir bapataito bain, saise God bowabow kakafih notawiyen isan binan.
5 Yangei, Sudia aneng fian em kasel so, Selusalem abiw mutuk fian em kasel iso, kawtiw banban bi Sion em mit mewso teleko, fein ikalem sili sili nam kukuw kaim fileliwi, Sion e ilo Yoldan bang ka kel ok da koyemse kale.
5 Judea bar merar tutufin etei naatu Jerusalem sabuw tutufin etei hitit hin biyan hitit. Hai kakafih hi’e’en naatu Jordan harewamaim bapataito itih.
6 Sion e kamel samal im kalim fasiliw ilim minggibomi, samal kal yewet mak kuluko, akalem kakam falal kelewbomelei, sak kuieng a, mong tugul abal a, bete kuw wanenale kunum ete kale.
6 John ana faifuw i camel bunibunin sakir iyoun, naatu ana kikir i bobaituw ta kanabin e’afuw naiwan kik, ana bay i sisik naatu kutor tafu.
7 Beli, Sion e kunum waneng alik alik ilo bokoyemomele: “Yu kililina! Nemteben mak kunum mak toloke ye, e Kamok Fian kitil so kasike, nete ki keko, em yan mit mewso uneko, elo dokoleweko, em yan aum sok e ne nam silelewi te.
7 Ana tur i iti binan, “Orot ta ayu ufu’umaim enan ana fair i ra’at ayu natabiru, an ana sumasum ayu men karam boro ana kwafure anarufam.
8 Ne yulo sak ok kuw ok da koyembi kate, Kamokim be yulo fein Sunbin-Finik so ok da koyemoke te.”, yangse kale.
8 Ayu i harewamaim bapataito abit, baise i boro Anun Kakafiyinamaim bapataito nit.”
9 Beem ding dim bakate, Yesus e Galili aneng fian em abiw mutuk fian Nasalet be koleweko, Sion em bise aneng kalo em fukun talse kale. Telei, e elo Yoldan bang ka kel ok da kolewse kale.
9 Nati ana veya’amaim tafaram gagamin Galilee wanawanan bar merar Nazarethane Jesu na Jordan harewamaim John bapataito itin.
10 Ok da kolewei, em kut matem tele ding dim bakate, Sunbin-Got em kitil e abiil elo amen amen keko, busok angei, Sunbin-Finik e abim atew awon kawkaw mit elo keemeko, em dim telei, e atemse kale.
10 Jesu harewane yey ana maramaim, mar botawiy, Anun Kakafiyin mamu imak na’atube re na tafan yey itin.
11 Atemeko, abiil kawtem ete weng mak bokolomele: “Kute nem ibolow mutuk fian so dukembi min kute te. Ne kalfong so katebi te.”, dangse kale.
11 Naatu maramaim orot fanan tit eo, “O i ayu Natu, ayu Natu au yabow, o isa ayu abiyasisir.”
12 Beli, Sunbin-Finik e Yesus em ibolow tem elo sililmolewse kasike, e kawtiw banim dim mak elo uneko,
12 Mar ta’imonamo Anun Kakafiyin iunawiy arar yan tit.
13 ka kel e, 40 ding kelei, Seten-Ataanim e elo kak kelewse kale. Kak kelewse ding dim bakate, Yesus e kut samal im biliw dim bomelei, Sunbin-Got em yemdakamin finik i teleko, Yesus em anggil elo dawkitil mosiliw kale.
13 Veya 40 na’atube imaim ma, Satan routobon itin. Sigarafor yumatah ta ta wanawanahimaim, naatu tounamatar nati’imaim i hina hitatafafar.
14 Beli, deiw mak ding mak kelei, emisik kamok fian Antibas Kelot e ok da koyemkabe kunum Sion elo sok am tem da kolewse kale. Kolewse ding bakate, Yesus e Galili aneng fian ka kel Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bokoyemomin talse kale.
14 John dibur hiyayari’iy ufunamaim Jesu na Galilee tit, naatu God ana tur gewasin binan eo,
15 Teleko, kunum waneng ilo bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Sunbin-Got em sua ‘Toloke!’, angse ding dim e, kameem ding bakalete. Feinka! Sunbin-Got em gawman ding dim e kame mewso kebe kasike, yu sili sili nam ibiku kolewko, ibolow famdeko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati beelo ‘Fein!’, dangoliwka!”, yangse kale.
15 “Veya anababatun i na tit, God ana aiwob i na iyubin, bowabow kakafin kwasisinaf i kwanihamiyen kwanamatabir tur gewasin kwanitumitum!”
16 Beem ding dim e, Yesus e Galili okmun gu dim unbomi, awkunum kumel takam takamin kunum alew mak yetemse kale. Kunum mak em wiin e Saimon ete kale. Akalem awkunum em wiin e Andulu ete kale. Yesus aso ilo yetemete: I takam wakal men so takam takabiliwi, e yetemse kale.
16 Naatu Jesu harew Galilee kukuf dones yan remor inan, siy bowayah orot rou’ab itih, Simon Peter tain Andrew hairi buwatamaim siy hibowabow.
17 Yetemomi, aso ilo bokoyemomele: “Wee! Kaso yutaka! Kaso yu nelo nenggelew teliw kano, ne yulo kunum waneng kulamin kunum keyemoki te.”, yangse kale.
17 Jesu iuwih eo, “Kwai’ufnunu bairi tan ayu boro ani’obaiyi sabuw kwanabow.”
18 Yangei, fein, aso i em yangse weng be fein kiliko, fongate akate ikalem wakal men be welel koleweko, Yesus elo gelew unsiliw kale.
18 Mar ta’imonamo hai buwat hihamiyen naatu hi’ufunun bairi hin.
19 Keko beli, e iti nengka uneko, iti alew kunum mak yetemse kale. Mak em wiin e Sekow e, mak em wiin e Sion e, aso ite kale. I Sebidi em muluwel keko, kunuw dim bomi, takam wakal men kileleko, benebomi, alenaliw kale.
19 In kikiminamo orot rou’ab itih, James tain John hairi, orot Zebedee natunatun, hai wa wanawanan hima hai buwat hiyayabuna.
20 Biliwi, Yesus e ilo gaayemei, aso i em yangse weng be kiliko, alew Sebidi so, akalem aluwbamin kunum iso, kunuw dim ka kel fongate akate koyemeko, aso Yesus elo gelew unsiliw kale.
20 Jesu e’afa’af ana veya hairi matah kabiy himisir tamah Zebedee ana bowabow sabuw bairi wa afe’en hihamiyih hima, i Jesu hi’ufunun bairi hin.
21 Kaneko beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi uneko, Kabelneam abiw mutuk fian elo uneko, ka kel alenaliw kale. Ka kel bomeliwi, Sabat finengdakamin ding kele ding dim kabalak e, e diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem uneko, kunum waneng ka biliw biilo kukuyemse kale.
21 Jesu ana bai’ufununayah bairi hina tafaram Capernaum hitit, naatu Baiyarir ana veya na Kou’ay Bar run naatu busuruf i’obaiyih eo.
22 Kukuyemei, kunum waneng i Yesus em kukuyemse weng be kililomi, yol angsiliw kale. Nimtew angom? “Em nulo bokoyemkabe weng be Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukyemkabiliw kunum im weng emdiw bate. Yesus em weng be auk so kitil so weng kele kai!”, angsiliw kasike.
22 Sabuw hinonowar hifofofor men kafaita. Anayabin bai’obaiyen bitih ana itinin i roubabaruwen ana fairamaim bi’obaiyih, men Ofafar bai’obaiyenayah na’atube’emih.
23 Im wensankabiliw am ka kel biliw ding mak e, aneng matil em dim be kunum mak belei, i atemsiliw kale. Atemiwi, aneng matil be gaaneko,
23 Men yok afiy kakafinorot iwanasum ma’am na Kou’ay Bar run ikirir eo,
24 Yesus elo bokolewomele: “Nasalet kunum Yesus kutaka! Ku noyemomin talbelew a? Ku nulo yeneko, banimomin telew sako? Feinka! Ne kal kelite: Ku Sunbin-Got akalem wiin so amkose kiol kuw kunum kute te!”, dangse kale.
24 “Jesu Nazareth mowan, aki biyai’imaim o abisa sinafumih kukokok? O kukokok aki inagurusi’imih? Ayu aso’ob o i yait, O i God ana Orot Kakafiyin!”
25 Dangei, Yesus e weng kitil weng mak bokolewomele: “Fongate akate kimi angeko, kunum be koleweko, unolewka!”, dangse kale.
25 Jesu afiy kakafin kwarar iu, “Awa efot orot biyanamaim kutit!”
26 Dangei, aneng matil be kunum beelo yan teing so biting biteng keleweko, gaanin fian kuw gaaneko, fe e, kunum beelo kalis kolewse kale.
26 Afiy kakafin orot iyuwiyuw naatu fanan auman bihir tit.
27 Kolewei, kunum waneng ka biliw kawtiw alik alik i yol angeko, weng bokolew bokolew kelomeliw: “Be nomin eisneng ete? E auk so kitil so kukuyemin kikis mak kukuyemkabe te! E aneng matil biilo kitil so auk so weng mak bokoyemei, i fongate akate em yangbe weng be kiliko, gelewkabiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
27 Sabuw etei hifofofor men kafaita naatu taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti anayabin i abisa? Bai’obaiyen boubun roubabaruwen ana fair auman, anayabin afiy kakafih eo biyunih i fanan tebaib!”
28 Kesomeliwi, Yesus em kanese sang be fongate akate Galili aneng fian em aneng aneng bokoyem yak bokoyem yak keem unsiliw kale.
28 Naatu Jesu ana tur saisewat tasasar tit tafaram Galilee ana uman men sanet hima’am eretei tur hinowar.
29 Beli, beem ding dim bakate, Yesus so, akalem ketket teben gelewkabiliw kunum Saimon e, Andulu e, Sekow e, Sion e, alik alik bi Suda im wensan kekabiliw am dim be koleweko, Saimon so Andulu so, awkunum kumel biim am kalo unsiliw kale.
29 Kou’ay Bar hibihamiy ufunamaim James, John hairi mutufor hin Simon Andrew hairi hai bar hitit.
30 Unom ete, Saimon em kalel um auk u kal mamin wakamin so abin kon tem akalbu kasike, i Yesus elo fongate akate um kanebu sang be bokolewsiliw kale.
30 Simon rawan babin sawow biyan fora’ab inu’in Jesu na titit ana veya ana tur hi’owen,
31 Bokolewiwi, e kiliko, um akal kebu dim elo uneko, um teing kitil woluko, ulo tein koumei, wakamin be fein koumse kale. Koumei, u moko, wanin fuyemsu kale.
31 Naatu na biyan tit uman bai ibais misir, nati’imaim sawow ihamiy busuruf bow.
32 Keko beli, ataan tem dokong ange dim keko, Sabat finengdakamin ding banim kele ding bakate, kunum waneng i wakamin kal wanin kawtiw so, aneng matil im dim biliw kawtiw so, kawtiw banban bi Yesus em mit yemde talsiliw kale.
32 Nati rabirab veya re’er auman sabuw sawusawuwih naatu afa demon hitarsumih hima’am hibuwih hina Jesu isan.
33 Telesomeliwi, Kabelneam abiw mutuk fian kaem kasel banban i teleko, Yesus em be am beem abisom mewso mosiliw kale.
33 Sabuw nati bar merar hima’am etei hiru’ay nati bar nanamaim,
34 Keko beli, e wakamin kal wanin kawtiw banban bi okmino koyemsomi, aneng matil mali kawtiw im dim biliw aneng matil banban akati takala koyemse kale. Takala koyemei, aneng matil im kaim weng bokoliw weng beelo “Ayem! Yu kimi angoliwka!”, yangse kale. Nimtew angom? Aneng matil bi kal keliwete: “Yesus be Sunbin-Got em Min ete kai!”, angeko, kal kebiliw kasike.
34 Jesu sawow yumatah ta ta hibow hinan etei iyawasih naatu demon moumurih nunih hitit, men ibasit boro demon tihamiyih tur hitao, anayabin i hiso’ob i yait.
35 Beli, kutiliw fian kelei, ataan telinba sele ding dim bakate, Yesus e teineko, aneng be koleweko, kawtiw banim dim mak elo Sunbin-Got eso weng bokolomin unse kale.
35 Mar tomih ana gugumin iu’ufiy auman Jesu misir bar ihamiy tit remor in bar merar gagamin natabir na efan noutanubinamaim tit imaim ma yoyoban.
36 Weng bokose ding dim bakate, Saimon so, akalem akunum so, ikati teineko, Yesus elo fenem unsiliw kale.
36 Baise Simon ana ofonah bairi hitit hinuwih hin.
37 Fenem uneko, elo atemeko, bokolewomeliw: “Kutaka! Kunum waneng banso mak kulo fenem kakabiliw te!”, dangsiliw kale.
37 Naatu hititita’urih ana veya hi’u, “Sabuw o tenunuwihi.”
38 Dangiwi, e yan weng mak bokoyemomele: “Kunum waneng ilo Sunbin-Got em weng kukuyemomin beem mongom talsi kasike, ne abiw mak abiw mak unesomelii, ilo kukuyemkabi te. Kasike kame, nu abiw kale koleweko, iti abiw nengso nengso unuma o!”, yangse kale.
38 Baise Jesu iyafutih eo, “It tanan bar merar afa iti bar merar gagamin sisibinamaim auman isah anabinan, anayabin nati isan ayu ana.”
39 Yangei, fein, i aneng ka be koleweko, Galili aneng fian em abiw abiw alik alik kakabomeliwi, Yesus e Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kel kukuyemkabomelei, aneng matil kawtiw im dim biliw aneng matil takala koyemkakamele kale.
39 Imih Galilee wanawanan etei remor hai Kou’ay Baremaim binan naatu demon kakafih nunih hitit.
40 Deiw mak ding mak, kunum bulul abung fian so kelebe kunum mak Yesus em mit mewso teleko, katin bukbuk teinsomi, elo kitil weng kuw bokolewomele: “Ku auk so kunum kasike, kukalem ibolow kuw gelewsomi, nelo iti mali im kiin dim e kais ati kuw kenemolewka o!”, dangse kale.
40 Orot biyan kokom ani’anin na Jesu nanamaim tit sun yowen baibaisin isan ifefeyan eo, “Inakokok na’at basit iniwa’an anigewasin.”
41 Dangei, Yesus e ibolow kinkin keleweko, akalem teing deeko, beem kal dim dukuko, bokolewomele: “No dokokemo yo! Kame kais ati kuw kela!”, dangse kale.
41 Jesu dogoron wanawanan yababan awan karatan uman ru’atayan naatu biyan butubun eo, “Ayu akokok. Kwigewasin!”
42 Dangeko, fongate kuw em kal dim em bulul abung fian be atin kuw wokminolei, kunum beem kal anggil be iti Sunbin-Got em kiin dim e kais ati kuw kelewse kale.
42 Mar ta’imonamo orot biyan kokom hihururuwih hire naatu igewasin.
43 Kelewei, Yesus e elo dabalaleko, weng kitil weng mak bokolewomele:
43 Baise Jesu ana baimatnuwen tur fokarinaka orot iu naatu biyafar eo,
44 “Ku kanelom mali kawtiw mak ilo ikati bokoyemokolew te! Kukalem kuw Selusalem abiw mutuk fian katiw elo uneko, Sunbin-Got em am yol kunum ayem beem afak kunum biim mit mewso unesomi, kom iti kais kelew kal be ilo kukuyemolewka! Kukuyemsomi, Moses em sua kel iti kal kais kemin em kukuyemin beem dulum elote “Yu kanelina!”, angse weng be gelewolewka! Keko beli, mali im kulo katemiw ding dim bakate, i nem kanekembi be atemsomi, nem kitil fian be fein kal kelokoliw te.”, dangse kale.
44 “Inanowar men yait ta ana tur ina’owen, baise mutufor inan firis biyan inatit o biya nanutitiy, naatu Moses eo na’atube sibor inayai, saise orot babin matahimaim hinaso’ob o igewasin.”
45 Dangse kate, kunum be Yesus em be dim koleweko, em dangse weng be sakalaw keko, weng bo bo kelewko, akalem kal dim em kanelewse em sang be bokoyem tem bokoyem tem keem unse kale. Kaneko beli, Yesus e ki keko, kawtiw im kiin dim kaim dim kel mali abiw mutuk fian kawtem uninba kese kasike, e kawtiw banim dim kuw ke alenale kale. Bomelei, kawtiw banban i ikalem abiw abiw be koleweko, em fukun unsiliw kale.
45 Baise orot tit in busuruf tur bosemor tafaram etei bai. I ana turamaim Jesu men karam boro bebeyan tan bar merar tarun, imih i efan noutanubinamaim ma, baise sabuw efan ta ta i boro’ika hina biyan hititit.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.