Marcos 11
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i uneko, Selusalem abiw mutuk fian elo unomin kesomi, Betfage so Betani abiw gel alew kalo talsiliw kale. Aneng be Oliw amgu em mit mewso keko, Selusalem abiw mutuk fian beem mit ka kel kale. Im ka kel bisiliw ding dim bakate, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum alew mak ilo yamdeko,
1 Hina Jerusalem ana aiyom hibai, bar merar Bethage naatu Bethany sisibin oyaw Olive imaim Jesu ana bai’ufununayah rou’ab aunan iyafarih,
2 bokoyemomele: “Kaso yu abiw fong kalo unoliwka! Uneko, kaso yom abiw kawtem unbiliw ding dim kabalak e, fongate akate, donki samal men mak ka belei, kaso yu atemokoliw te. Donki samal men beem dim e kunum makmak ka teininba kekakawkabe te. Keko beli, kaso yu donki beem sok silelko, elo kuluko, kaleelo debele teloliwka!
2 naatu eobaimanih eo, “Kwan bar merar nati namaim donkey orot boubun biyan numin imaim hi’utan ebatabat boro kwanatita’ur, kwanarufam kwanab kwanan.
3 Kaso yom elo debele teliw ding dim kabalak e, mak kunum mak kaso yulo dakalaleko, bokoyemomele: ‘kaso yu nono kelewomin kebiliw a?’, yange tewe, kaso yu elo yan weng bokolewomeliw: ‘Aso num Kamok Fian e ‘Elo kulu de telina!’, yangse te. Yangeko, bokolomele: ‘Donki de telesomeleliwi, ne donki beelo fongate akate iti kom teing dim elo dabalaloki te.’, yange kembe kasike, nu kame elo deim tuluw te.’, dangoliwka!”, yangse kale.
3 Naatu yait ta nati’imaim nibatiyi. ’Aisim iti na’atube kwasisinaf?’ Ana tur kwana’owen Regah ekokok naatu boro’omo niyafar nan maiye.”
4 Yangei, aso i unesomi, donki be fein atemsiliw kale. I elo am abisom mak em dim mewso deiwkim kel sok gi kolewbiliwi, e belei, aso i elo atemsiliw kale. Atemeko, aso biim sok silelsiliw ding dim bakate,
4 Basit bai’ufununayah orot rou’ab hairi hin bar ef awan imaim bobaituw wabin donkey etawan awan hi’utan batabat hi’itin hirun murab hirurufam,
5 mali ka biliw kawtiw mak i aso ilo bokoyemomeliw: “Kaso yu nonoko, donki beelo sok silelewbiliw a?’, yangiwi,
5 basit sabuw afa nati’imaim hibatabat hibatiyih, “Abistan kwasisinaf? Aisim bobaituw kwarurufam?”
6 aso i Yesus em sua bokoyem kembe weng be ilo duyemsiliw kasike, i “Kenka!”, yangsiliw kale. Yangiwi, fein, aso i donki beelo de unsomi,
6 Jesu iu’uwih na’atube sabuw hai tur hi’owen naatu sabuw bai’ufununayah hihamiyih hibai hin,
7 Yesus em mit de teleko, ikalem ilim tiaktiak donki beem dim tikolewiwi, Yesus e beem dim ka teinse kale.
7 Bobaituw hibai hin Jesu biyan hitit, hai faifuw tafah hibosaisiren bobaituw tafan hiyabar naatu Jesu yen mara’at.
8 Teineko, unbelei, mali kawtiw banban mak ikati ikalem ilim tiaktiak guluko, deiw duku kemiwi, mali kawtiw mak i ais teing balbil so fakulu dukusomi, abin kon tiko koliwi,|alt="Jesus riding into Jerusalem" src="IB04153.tif" size="col" ref="Mak 11:8"
8 Naatu sabuw moumurih maiyow hai faifuw tafah hibosairen ef yan hiyabaren naatu afa ai rourih hi’afuw ef yan hituyabayabar.
9 donki em dim teinse Yesus beem tikin dim unse kale. Unbelei, emisik unbiliw kawtiw so, ibik talbiliw kawtiw iso, alik alik i makuw kalfongeko, gaanomeliw:
9 Sabuw wan hibi’iyon naatu ufununane hibi’ufunun fanah sib hiwow hio,
10 Sunbin-Got e nukalem awalik kamok fian Debit em kame talbe gawman beelo bamki fian dulewe tako!
10 “Ata agir David ana aiwob enan isan taniyasisir.”
11 Gaansomeliwi, Yesus e Selusalem abiw mutuk fian kawtem uneko, Sunbin-Got em am yol aneng elo uneko, ka kel beem mesesem mesesem eisneng atebam unse kale. Atebam unse ding dim bakate, aneng kuinse kasike, eso, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum iso, alik alik i abiw mutuk fian be iti koleweko, Betani abiw kalo unsiliw kale.
11 Jesu na Jerusalem run naatu in Tafaror Baremaim tit bat remor sawar etei itah, baise nati i veya re’er imih ana bai’ufununayah nah 12 bairi hitit hin Bethany.
12 Beli, aneng daneko, iti kutim kele ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik biim iti Betani abiw koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo unsiliw ding dim bakate, Yesus e yemen tew teinse kale.
12 Mar to Bethany ine himatabir maiye au Jerusalem hinan Jesu aamorob.
13 Teinomelei, e atemete: Fik ais sen ais kon banban so mak singam tew kel ka belei, e atemse kale. Atemsomi, “Wanin dem mak be yako?”, angeko, beem mewso uneko, atemete: “Ebe! Atin kuw dem banim! Kon men sel kuw kebe kai!”, angeko, atemse kale. Nimtew angom? Fik ais em dem gilalinba kebe ding kese kasike.
13 Ef yokaika nuw ai fafou raurin sabibin itin, naatu na iyubin ro’on ta tama’am na’at bain anin isan. Baise na ai biyan titit raurinawat batabat itin, yabin nati i men ai ana baiw ana veya.
14 Keko beli, Yesus e ais beelo yakok weng mak bokolewomele: “Mali kawtiw mak kom dem nam iti wanbiw te!”, dangse kale. Dangei, akalem gelewkabiliw kunum i em dangse weng be fein wosusiliw kale.
14 Naatu Jesu ai isan eo, “O boro men yait ta ro’o nab na’aan!” Iti na’at eo’o ana bai’ufununayah i hinowar.
15 Keko beli, im uneko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem talsiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got em am yol em aneng ka kel atemiwete: Kunum waneng mak mesesem eisneng mak webiliwi, mali mak i nanew aneng kawtiw im tum win on kisol alwol kelew kelew kebiliwi, i ilo yetemsiliw kale. Yetemsomeliwi, Yesus e kaisuw fian keko, tum win alwol kelew kelew kebiliw kawtiw so, awon webiliw kawtiw iso, alik alik biim duku kebiliw mesesem mesesem eisneng be walelko, dolo dolo koyemeko, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik ilo yenbakalei, i kut unsiliw kale.
15 Hin Jerusalem hitit naatu Jesu in Tafaror Bar run sabuw imaim hima hitotobon rouw nunih hitit, kabay bosemorayah hai gem bow eabatabiren hisuwa naatu ura ma’ama afe’en hima mamu hitotobon bow isrowen ufun hitit.
16 Kaneko beli, e mesesem mesesem eisneng de unem tele kebiliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Ayem! Yu kanelom kanemokoliw te!”, yangse kale.
16 Naatu Jesu men ibasit sabuw boro sawar hita’abar Tafaror Bar ana efanamaim hitatit hitan.
17 Yangeko, weng mak bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem kel bokolomele:
17 Naatu Jesu ma sabuw bi’obaiyih eo, “Buk Atamaninamaim hikikirum God iti na’atube eo,
18 Keko beli, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, alik alik kunum bi Yesus em awan fingansomi, elo alomin deiw fensiliw kale. Nimtew angom? Kunum waneng banban mak Yesus em kitil so auk so kukuyemkabe weng be kilisomi, em yangbe weng beem dulum elote yol angsiliw kasike.
18 Firis gagamih naatu Ofafar bai’obaiyenayah iti tur hinonowar yah so’ar Jesu bai asabunin isan ana ef hinuwet, baise hibir anayabin sabuw moumurih maiyow ana bai’obaiyen isan hibifofofor.
19 Beli, iti ataan tem unomin kele ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi abiw mutuk fian be kolewsiliw kale.
19 Veya re birabirab Jesu ana bai’ufununayah bairi Jerusalem hihamiy hitit hin.
20 Iti aneng daneko, kutim kese ding dim bakate, alik alik i iti Selusalem abiw mutuk fian elo unsiliw kale. Biim unsiliw ding dim bakate, i Yesus em yakok kelewse fik ais be atemiwete: E atin kuw dem so, ais kon so, teing so, alik alik beso get belei, i atemsiliw kale.
20 Mar auman Jesu ana bai’ufununayah bairi efamaim hiremor hinan, ai fafou wairoronika fenem batabat hi’itin.
21 Atemiwi, Fita e Yesus elo bokolewomele: “Kamok Fian a! Atema! Kom yakok kelewselew ais kale kame atin kuw getse kai!”, dangse kale.
21 Naatu Peter nuhin taseb Jesu isan eo, “Bai’obaiyenayan ai fafou kwi’itin, irarafiban fenem ebatabat!”
22 Dangei, Yesus e alik ilo bokoyemomele: “Feinka! Yu Sunbin-Got elo “Fein!”, dangoliwka!
22 Jesu iya’afut eo, “A baitumatum God isan nama’am na’at.
23 Dangiw tewe, yu amgu kaleelo bokolewomeliw: ‘Ku kang angeko, okmun fian tem elo mita!’, dangeko, ibolow tulun tulun keminba kesomi, fein ibolow so dangiw tewe, e yom dangbiliw weng be kiliko, fein kaneloke te.
23 Anababatun a tur ao’owen o yait oyaw iti isan inao, Ku’uy ra’ah kwen riy yan kure kubat, naatu dogoromaim men erekasiy, auman ina’omih. Baise initumatum abistan God isan kubifefeyan boro nasinaf namatar.
24 Yu kilele kililina! Yukalem Sunbin-Got eso weng bokoliw ding dim kabalak e, yu fein ibolow keko, dakalaliw tewe, e yom dangiw weng be kiliko, mesesem be fein duyemoke te!
24 Isan imih iti isan a tur ao’owen God isan inayoyoyoban sawar ta baitimih, initumatum abisa isan kubifefeyan boro nit.
25 — ausente —
25 Naatu inabat inayoyoban ana veya, sabuw afa hai kakafih isa nama’am na’at inanotawiyen, saise Tamat maramaim ema’am boro obo a kakafih nanotawiyen.
26 — ausente —
26 O sabuw hai kakafih men inanotanotawiyen na’at, Tamat maramaim ema’am obo a kakafih boro men nanotawiyen a yoyoban nanowar.”
27 Im Selusalem abiw mutuk fian kawtem talsiliw ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng kel kakabise kale. Kakabomelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, Suda kawtiw im kak kunum iso, alik alik bi teleko,
27 Jesu ana bai’ufununayah bairi himatabir maiye hina Jerusalem hitit. Jesu Tafaror Bar awanamaim bat reremor basit Firis ukwarin naatu Ofafar bai’obaiyenayah, regaregah ai’in hina Jesu biyan hitit,
28 elo bokolewomeliw: “Wee kutaka! Ku kanem wiin dim kanebelew a? Kante kitil dukembe a? Kante ‘Ku aluwa!’, kangei, ku aluwbabelew a?”, dakaleko, dangsiliw kale.
28 hibatiy, “O fair menane ibai iti sawar kusisinaf? Naatu fair yait it iti sawar sinaf isan?”
29 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Nakati yulo dakalalika! Yu nem dakalaloki be yan weng bokonemiw tewe, nakati yulo yan weng bokoyemeko, “Kanem wiin dim mesesem be aluwkabi kai!”, yangoki te.
29 Jesu iyafutih eo, “Ayu au baibat ta’imon ana bibatiyi kwaniyafutu boro ayu’ubo anao kwananowar. Ayu au fair menane abai iti sawar asisinaf,
30 Kame yu kililina! Kawtiw ilo ok da koyemkebe kunum Sion be Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, kaneyembe sako? Bani, e kawtiw im ibolow fukunin kuw gelewko, kaneyemse sako? Yu nelo yan weng nangina!”, yangse kale.
30 kwao anowar, John ana fair menane bai bapataito isan, Godane bai ai orot biyanane bai?”
31 Yangei, i ibolow tiaktiak fukuneko, ikalem mutuk kel bokolomeliw: “Nu elo yan weng keleweko, bokolewomeluw: ‘Sion e Sunbin-Got em ibolow gelewse kai!’, danguw tewe, e nulo dakalalomele: ‘Kate, nimtew angom ete yu Sion em weng bokoyemse weng elo ‘Fein!’, danginba kebiliw a?’, yangoke te.
31 Hibusuruf taiyuwih hibabatiyih hio, “Boro mi’itube tanao, Godane tanao i boro nao bo aisim John men kwabitumitum?
32 Kate nu elo bokolewomeluw: ‘E kawtiw im ibolow kuw gelewse kai!’, danguw tewe, nu kunum waneng im awan finganokoluw te. Nimtew angom? Kunum waneng alik alik i ibolow fukunomeliw: ‘Sion e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kebise te!’, angakabiliw kasike!”, ange ange kesomi,
32 Naatu it tanao orotone.” Baise sabuw isah hibir yabin sabuw etei hibitumatum John i dinab orot ta.
33 Yesus elo dasuw yan weng bokolewomeliw: “Nu dolon kelinba keko, akokow so keluw te!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e bokoyemomele: “Kasike nakati yulo kanem wiin dim telii, kante nelo wiin so kunum kenemse weng be nam yangi te!”, yangse kale.
33 Imih Jesu isan hio, “Aki men aso’ob.” Basit Jesu iyafutih eo, “Ayu auman boro men anao kwananowar ayu au fair menane abai iti sawar asisinaf.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.